Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Fääri saared ja Taani keel

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Fääri saared ja Taani keel

Fääri saared vs. Taani keel

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas. Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.

Sarnasusi Fääri saared ja Taani keel

Fääri saared ja Taani keel on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Fääri keel, Kopenhaagen, Norra, Rootsi, Taani, 13. sajand, 14. sajand, 19. sajand, 9. sajand.

Fääri keel

Fääri keele levila Fääri keel (føroyskt) on lääneskandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel.

Fääri keel ja Fääri saared · Fääri keel ja Taani keel · Näe rohkem »

Kopenhaagen

Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.

Fääri saared ja Kopenhaagen · Kopenhaagen ja Taani keel · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Fääri saared ja Norra · Norra ja Taani keel · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Fääri saared ja Rootsi · Rootsi ja Taani keel · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Fääri saared ja Taani · Taani ja Taani keel · Näe rohkem »

13. sajand

13.

13. sajand ja Fääri saared · 13. sajand ja Taani keel · Näe rohkem »

14. sajand

14.

14. sajand ja Fääri saared · 14. sajand ja Taani keel · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

19. sajand ja Fääri saared · 19. sajand ja Taani keel · Näe rohkem »

9. sajand

9.

9. sajand ja Fääri saared · 9. sajand ja Taani keel · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Fääri saared ja Taani keel

Fääri saared on 145 suhted, samas Taani keel 75. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 4.09% = 9 / (145 + 75).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Fääri saared ja Taani keel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »