Sisukord
167 suhted: Aatom, Aatomifüüsika, Aegruum, Aegruumi kõverus, Aerodünaamika, Agrofüüsika, Aine (füüsika), Akustika, Albert Einstein, Albert Einsteini medal, Alusuuringud, Ameerika Füüsikaselts, Andmed, Andmepunktide lähendamine, Antiikaeg, Archimedes, Arthur von Oettingen, Arvutimäng, Arvutusteadus, Astrofüüsika, Astromeetria, Astronoomia, Bioakustika, Biofüüsika, Boriss Golitsõn, Dünaamika, Difraktsioon, Diraci medal, Dispersioon, Ehitis, Eksperiment, Eksperimentaalfüüsika, Elastsusteooria, Elekter, Elektrilaeng, Elektroakustika, Elektrodünaamika, Elektromagnetism, Elektrostaatika, Emil Lenz, Encyclopædia Britannica, Energia, Erirelatiivsusteooria, Ernst Öpik, Erwin Schrödinger, Füüsik, Füüsika (Aristoteles), Füüsika (õppeaine), Füüsika mõisteid, Füüsikaline keemia, ... Laienda indeks (117 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Füüsika ja Aatom
Aatomifüüsika
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.
Vaata Füüsika ja Aatomifüüsika
Aegruum
Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.
Vaata Füüsika ja Aegruum
Aegruumi kõverus
Aegruumi kõverus (inglise keeles spacetime curvature) on füüsikaline efekt, mis avaldub geodeetiliste joonte deviatsioonina.
Vaata Füüsika ja Aegruumi kõverus
Aerodünaamika
Aerodünaamika (kreeka keeles ἀήρ (aer) 'õhk' + δυναμική (dynamis) 'jõud') on vooluste mehaanika haru, mis uurib kokkusurutava fluidumi, antud juhul õhu liikumist üle/ümber selles voolus olevate jäikade kehade ja õhus liikuvatele kehadele mõjuvaid jõudusid.
Vaata Füüsika ja Aerodünaamika
Agrofüüsika
Agrofüüsika on teadusharu, mis paikneb agronoomia ja füüsika piirialadel ning uurib ja kirjeldab agroökosüsteeme, neis paiknevaid bioloogilisi objekte, biotoopi ja biotsönoosi peamiselt füüsikalisest vaatepunktist.
Vaata Füüsika ja Agrofüüsika
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Vaata Füüsika ja Aine (füüsika)
Akustika
Akustika on mehaanika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi gaasides, vedelikes ja tahkistes.
Vaata Füüsika ja Akustika
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Vaata Füüsika ja Albert Einstein
Albert Einsteini medal
Albert Einsteini medal on teadusauhind, mida annab välja Bernis asuv Albert Einsteini Ühing.
Vaata Füüsika ja Albert Einsteini medal
Alusuuringud
Alusuuringud (ka fundamentaaluuringud, baasuuringud) (inglise basic research, fundamental research, pure research) on eksperimentaalne või teoreetiline teaduslik uurimistöö, mida tehakse peamiselt selleks, et saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita.
Vaata Füüsika ja Alusuuringud
Ameerika Füüsikaselts
Ameerika Füüsikaselts (inglise keeles American Physical Society, lühend APS) on mittetulunduslik füüsikute ühendus Ameerika Ühendriikides.
Vaata Füüsika ja Ameerika Füüsikaselts
Andmed
Andmed on üldiselt teatud tüüpi informatsioon (tavakeeles on sõna "andmed" tihti "informatsiooni" sünonüüm), kuid mõiste on eri valdkondades kasutusel erisuguse tähendusväljaga.
Vaata Füüsika ja Andmed
Andmepunktide lähendamine
pmid.
Vaata Füüsika ja Andmepunktide lähendamine
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Vaata Füüsika ja Antiikaeg
Archimedes
Archimedes Domenico Fetti 1620. aastast pärineval maalil Archimedes (Ἀρχιμήδης; umbes 287 – umbes 212 eKr) oli Vana-Kreeka polühistor, matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja.
Vaata Füüsika ja Archimedes
Arthur von Oettingen
Arthur Joachim von Oettingen u 1870. aastal Arthur Joachim von Oettingen (28. märts 1836 Luua mõis, Palamuse kihelkond, Tartumaa – 5. september 1920 Bensheim, Hesseni Rahvariik, Saksamaa) oli Eesti baltisaksa füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik.
Vaata Füüsika ja Arthur von Oettingen
Arvutimäng
Arvutimäng on mäng, mida mängitakse arvuti poolt simuleeritud mänguuniversumis, kus mängija ülesanne on täita mingeid eesmärke.
Vaata Füüsika ja Arvutimäng
Arvutusteadus
Arvutusteadus (ka teaduslik arvutamine) on kiiresti arenev multidistsiplinaarne teadusharu, mis kasutab arenenud arvutusvõimekusi keerulistest ülesannetest arusaamiseks ja nende lahendamiseks.
Vaata Füüsika ja Arvutusteadus
Astrofüüsika
Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.
Vaata Füüsika ja Astrofüüsika
Astromeetria
Astromeetria on astronoomia haru, mis rakendab astronoomiaülesannete lahendamiseks ruumi, aja ja liikumise kirjeldamise meetodeid.
Vaata Füüsika ja Astromeetria
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Füüsika ja Astronoomia
Bioakustika
Bioakustika on akustika haru, mis tegeleb eluslooduse häälte – erinevate organismide poolt kasutatavate helide – tekitamise ja tajumise uurimisega.
Vaata Füüsika ja Bioakustika
Biofüüsika
Biofüüsika on biosüsteemide ja bioloogiliste protsesside füüsikalisi seaduspärasusi uuriv teadus.
Vaata Füüsika ja Biofüüsika
Boriss Golitsõn
Boriss Borissovitš Golitsõn, vürst (ka Galitzin, Golitsyn; vene Борис Борисович Голицын; 18. veebruar (2. märts) 1862 Peterburi – 4. (17.) mai 1916 Peterburi) oli vene füüsik ja geofüüsik, üks seismoloogia rajajatest.
Vaata Füüsika ja Boriss Golitsõn
Dünaamika
Vedeliku dünaamika ja pöörised Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.
Vaata Füüsika ja Dünaamika
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Vaata Füüsika ja Difraktsioon
Diraci medal
* Diraci medal on Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli (UNSW) väljaantav teadusauhind.
Vaata Füüsika ja Diraci medal
Dispersioon
Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub.
Vaata Füüsika ja Dispersioon
Ehitis
Ehitiseks nimetatakse tavaliselt teadliku ekspluateerimise eesmärgiga ehitustegevuse tulemust.
Vaata Füüsika ja Ehitis
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Vaata Füüsika ja Eksperiment
Eksperimentaalfüüsika
gravitatsioonilainetete tuvastamiseks ehitatud observatoorium. Eksperimentaalfüüsika viimase aja suurimaid saavutusi oli LIGO abil gravitatsioonilainete olemasolu tõestamine Eksperimentaalfüüsika on füüsika haru, mis koondab endas kõiki füüsika harusid, milles tegeletakse füüsikaliste nähtuste vaatlustega, mõõtmisega ja eksperimentidega.
Vaata Füüsika ja Eksperimentaalfüüsika
Elastsusteooria
Elastsusteooria (teisiti ka elastsusõpetus) on mehaanika osa, mis uurib elastsete kehade ja keskkondade deformatsioone ja liikumist.
Vaata Füüsika ja Elastsusteooria
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Vaata Füüsika ja Elekter
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Vaata Füüsika ja Elektrilaeng
Elektroakustika
Elektroakustika on akustika haru, mis tegeleb helivõnkumise muundamisega elektrivõnkumiseks ja vastupidi.
Vaata Füüsika ja Elektroakustika
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Vaata Füüsika ja Elektrodünaamika
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Füüsika ja Elektromagnetism
Elektrostaatika
Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalse taustsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilise vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.
Vaata Füüsika ja Elektrostaatika
Emil Lenz
Heinrich Friedrich Emil Lenz (24. veebruar/vkj 12. veebruar 1804 Tartu – 10. veebruar 1865 Rooma) oli baltisakslasest füüsik.
Vaata Füüsika ja Emil Lenz
Encyclopædia Britannica
thumb Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Suurbritannias Edinburghis.
Vaata Füüsika ja Encyclopædia Britannica
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Füüsika ja Energia
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Füüsika ja Erirelatiivsusteooria
Ernst Öpik
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 Bangor, Põhja-Iirimaa) oli eesti astronoom, üks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid.
Vaata Füüsika ja Ernst Öpik
Erwin Schrödinger
Erwin Schrödinger (1933) Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (12. august 1887 Viin – 4. jaanuar 1961 Viin) oli austria füüsikateoreetik, kes sai kuulsaks oma töödega kvantmehaanika alal.
Vaata Füüsika ja Erwin Schrödinger
Füüsik
Füüsik on spetsialist füüsika valdkonnas.
Vaata Füüsika ja Füüsik
Füüsika (Aristoteles)
Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.
Vaata Füüsika ja Füüsika (Aristoteles)
Füüsika (õppeaine)
Füüsika on õppeaine, milles õpetatakse füüsika alg- ja põhiteadmisi.
Vaata Füüsika ja Füüsika (õppeaine)
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Vaata Füüsika ja Füüsika mõisteid
Füüsikaline keemia
Füüsikaline keemia on keemia haru, mis uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi.
Vaata Füüsika ja Füüsikaline keemia
Füüsikaline maailmapilt
Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele.
Vaata Füüsika ja Füüsikaline maailmapilt
Füüsikaliste suuruste loend
Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised.
Vaata Füüsika ja Füüsikaliste suuruste loend
Füüsikute loend
Siin on loetletud füüsikuid.
Vaata Füüsika ja Füüsikute loend
Film
Film on filmikunsti salvestatud teos, mille andmekandjaks on filmilint ning kus on visuaalselt nähtav kaadrite esitus, standardsena 24 kaadrit sekundis.
Vaata Füüsika ja Film
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Füüsika ja Filosoofia
Fotoonika
Fotoonikaks nimetatakse valgusega seotud teadust ja tehnoloogiaid.
Vaata Füüsika ja Fotoonika
Fundamentaalne vastastikmõju
Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.
Vaata Füüsika ja Fundamentaalne vastastikmõju
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Vaata Füüsika ja Galileo Galilei
Geofüüsika
Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.
Vaata Füüsika ja Geofüüsika
Georg Friedrich Parrot
Georg Friedrich Parrot George Frederic Parrot (ka Georg Friedrich Parrot, Georg Friedrich von Parrot, Georges-Frédéric Parrot; 5. juuli 1767 Mömpelgard (Montbéliard), Württembergi hertsogiriik – 20. juuli (vkj 8. juuli) 1852 Helsingi) oli šoti-prantsuse päritolu Eestis ja Venemaal tegutsenud füüsik, Tartu Ülikooli esimene taastamisjärgne rektor ja Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.
Vaata Füüsika ja Georg Friedrich Parrot
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Vaata Füüsika ja Gravitatsioon
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Vaata Füüsika ja Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Vaata Füüsika ja Gravitatsiooniväli
Hüdrodünaamika
Hüdrodünaamika (kreeka hydrōs 'vesi' + dynamikos 'jõusse puutuv, jõu-') on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.
Vaata Füüsika ja Hüdrodünaamika
Hüdrostaatika
Hüdrostaatika (kreeka sõnadest hydor 'vesi' + statike 'liikumatu') on hüdromehaanika haru, mis uurib tasakaalus olevat vedelikku.
Vaata Füüsika ja Hüdrostaatika
Helilaine
Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.
Vaata Füüsika ja Helilaine
Hughesi medal
Hughesi medali esikülg JJ Thomson, kes võitis esimese Hughesi medali 1902. aastal Hughesi medali on teadusauhind, mida annab välja Londoni Kuninglik Selts "tunnustusena originaalse avastuse eest füüsikateaduste, eriti elektri ja magnetismi vallas või nende rakenduste eest".
Vaata Füüsika ja Hughesi medal
Inertsiseadus
Inertsiseadus ehk Newtoni esimene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides.
Vaata Füüsika ja Inertsiseadus
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Vaata Füüsika ja Infrapunakiirgus
Inseneriteadused
Inseneriteadused ehk tehnikateadused (inglise engineering (inseneeria)) on distsipliinid, mis käsitlevad mingi tehnikavaldkonna teoreetilisi aluseid, uurimis-, arvutus- ja projekteerimismeetodeid ning materjalide, toodete, tehnikaseadmete ja tootmisprotsesside väljatöötamist ja uuendamist.
Vaata Füüsika ja Inseneriteadused
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Vaata Füüsika ja Interaktsioon
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Vaata Füüsika ja Interferents
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Vaata Füüsika ja Isaac Newton
Ivar Piir
Ivar Piir (20. oktoober 1929 Tartu – 12. jaanuar 2017 Tartu) oli eesti füüsik.
Vaata Füüsika ja Ivar Piir
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Füüsika ja Jõud
Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot
Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot (ka Friedrich Parrot, Friedrich Wilhelm von Parrot ja Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot; 25. oktoober 1791 Karlsruhe – 15. jaanuar 1841 Tartu) oli arstiteadlane ja bioloog, Tartu ülikooli professor ja rektor ning üks varasemaid alpiniste.
Vaata Füüsika ja Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot
Joseph-Louis Lagrange
Joseph-Louis Lagrange (sünninimega Giuseppe Lodovico Lagrangia; 25. jaanuar 1736 Torino – 10. aprill 1813 Pariis) oli Itaalia valgustusajastu matemaatik ja astronoom.
Vaata Füüsika ja Joseph-Louis Lagrange
Kaoseteooria
Kaoseteooria on matemaatika haru, mis uurib deterministlike võrranditega kirjeldatavate keerukate dünaamiliste süsteemide korrapäratut, juhusliku protsessiga sarnanevat käitumist.
Vaata Füüsika ja Kaoseteooria
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Füüsika ja Keemia
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Füüsika ja Keemiline ühend
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Füüsika ja Keemiline element
Keemiline füüsika
Keemiline füüsika on keemia ja füüsika piiriteadus, mis uurib keemilisi nähtusi, kasutades aatomi- ja molekulaarfüüsika meetodeid.
Vaata Füüsika ja Keemiline füüsika
Kiirendi
Aerofoto kaheksakujulisest Fermilabi Tevatroni kiirendist. Kaugem rõngas on põhikiirendi, lähemal asuv (poole väiksem) on mõeldud esialgseks kiirenduseks, kiire hoidmiseks ja jahutamiseks Osakestekiirendi on masin, mis kasutab elektriliselt laetud osakeste valguse kiiruse lähedaste kiiruste juurde kiirendamiseks ja kiirtes hoidmiseks elektromagnetvälja.
Vaata Füüsika ja Kiirendi
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Vaata Füüsika ja Kiirendus
Kinemaatika
Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).
Vaata Füüsika ja Kinemaatika
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Vaata Füüsika ja Klassikaline füüsika
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Vaata Füüsika ja Klassikaline mehaanika
Kontserdisaal
Tšaikovski kontserdisaal Moskvas (2011) Kontserdisaal on ruum (saal), mis on mõeldud kontsertide andmiseks.
Vaata Füüsika ja Kontserdisaal
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Vaata Füüsika ja Kosmoloogia
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Vaata Füüsika ja Kuu
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Vaata Füüsika ja Kvantfüüsika
Kvantgravitatsioon
Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.
Vaata Füüsika ja Kvantgravitatsioon
Kvantitatiivsed uurimismeetodid
Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi).
Vaata Füüsika ja Kvantitatiivsed uurimismeetodid
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Vaata Füüsika ja Kvantmehaanika
Kvantväljateooria
Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.
Vaata Füüsika ja Kvantväljateooria
Lennusimulaator
helikopteri lennusimulaator. Lennusimulaator on seade, mis kunstlikult tekitab lennuseadmetele keskkonna, kus saab lennata.
Vaata Füüsika ja Lennusimulaator
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Vaata Füüsika ja Liikumine
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Füüsika ja Loodus
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Vaata Füüsika ja Loodusteadus
Lorentzi medal
Lorentzi medal Lorentzi medal on teadusauhind, mida annab iga nelja aasta tagant välja Hollandi Kuninglik Kunstide ja Teaduste Akadeemia.
Vaata Füüsika ja Lorentzi medal
Magnetism
Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.
Vaata Füüsika ja Magnetism
Magnetostaatika
Magnetostaatika on füüsika haru, mis uurib ühtlase, ajas muutumatu elektrivoolu tekitatud magnetvälju ja sellest tingitud juhtidele mõjuvaid jõude ning nende tasakaalutingimusi.
Vaata Füüsika ja Magnetostaatika
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Füüsika ja Matemaatika
Matemaatiline füüsika
Matemaatiline füüsika (inglise keeles mathematical physics) on füüsikaliste nähtuste matemaatiliste mudelite teooria.
Vaata Füüsika ja Matemaatiline füüsika
Matemaatiline objekt
Matemaatilised objektid on asjad (objektid), mida matemaatika käsitleb, näiteks arvud, funktsioonid, hulgad, kehad ja graafid.
Vaata Füüsika ja Matemaatiline objekt
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Vaata Füüsika ja Materjal
Matteucci medal
Matteucci medal on Itaalias füüsikutele välja antav teadusauhind, mis on nimetatud Forlìst pärit Carlo Matteucci järgi.
Vaata Füüsika ja Matteucci medal
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Vaata Füüsika ja Max Planck
Max Plancki medal
Max Plancki medal on Saksa Füüsikaseltsi (Deutsche Physikalische Gesellschaft) iga-aastane kõrgeim tunnustus silmapaistvate saavutuste eest teoreetilises füüsikas.
Vaata Füüsika ja Max Plancki medal
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Vaata Füüsika ja Mõõtühik
Mõõtemääramatus
Mõõtemääramatus on mõõtetulemuse omadus, mis iseloomustab mõõtesuuruse juhuslikust iseloomust tingitud kahtlust mõõtetulemuse kehtivuses.
Vaata Füüsika ja Mõõtemääramatus
Meditsiinifüüsika
Meditsiinifüüsika (inglise keeles medical physics) on füüsika haru, mis tegeleb biomeditsiiniliste nähtuste käsitlemisega füüsikalistest aspektidest.
Vaata Füüsika ja Meditsiinifüüsika
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Vaata Füüsika ja Mehaanika
Mikrofüüsika
Mikrofüüsika ehk mikroskoopiline füüsika on füüsika valdkond, milles käsitletakse aatomeid, molekule, aatomituumi ja elementaarosakesi ning ühtlasi uurib mikromaailmas valitsevaid seadusi ja seaduspärasusi.
Vaata Füüsika ja Mikrofüüsika
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Füüsika ja Molekul
Moritz Hermann von Jacobi
Moritz Hermann von Jacobi 1856 Moritz Hermann von Jacobi (ka Jacoby; vene keeles Борис Семёнович (Морис-Герман) Якоби; 21. september 1801 Potsdam – 10. märts 1874 Peterburi) oli saksa päritolu vene füüsik ja arhitekt.
Vaata Füüsika ja Moritz Hermann von Jacobi
Newtoni seadused
"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.
Vaata Füüsika ja Newtoni seadused
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Vaata Füüsika ja Nobeli füüsikaauhind
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Vaata Füüsika ja Optika
Osakeste loend
Siin on loetletud nii seni avastatud kui ka hüpoteetilisi elementaar- ja liitosakesi ning osakeste rühmi.
Vaata Füüsika ja Osakeste loend
Osakeste loendur
Osakeste loendur ehk osakeste detektor on seade vabade liikuvate molekulide, aatomite ja elementaarosakeste registreerimiseks (detekteerimiseks, loendamiseks, mõõtmiseks) selle järgi, milliseid optilisi või elektrilisi impulsse nad esile kutsuvad.
Vaata Füüsika ja Osakeste loendur
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Vaata Füüsika ja Osakestefüüsika
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Füüsika ja Päike
Peegeldumine
Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.
Vaata Füüsika ja Peegeldumine
Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica
"Principia" esimese trüki tiitelleht (1687) "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" ("Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid", tihti lühendatult "Principia") on Isaac Newtoni kolmeosaline raamat, mille esmatrükk ilmus 5. juulil 1687.
Vaata Füüsika ja Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica
Pideva keskkonna mehaanika
Pideva keskkonna mehaanika (PKM) uurib tahkiste (deformeeruvate tahkete kehade), gaaside ja vedelike liikumist välismõjude toimel.
Vaata Füüsika ja Pideva keskkonna mehaanika
Planetoloogia
Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.
Vaata Füüsika ja Planetoloogia
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Vaata Füüsika ja Plasma
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Vaata Füüsika ja Platon
Pneumaatika
Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega.
Vaata Füüsika ja Pneumaatika
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Vaata Füüsika ja Polarisatsioon
Pythagoras
Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. ''Musei Capitolini'' Pythagorase tass õpetab mõõdukust: kui tass liiga täis valatakse, jookseb see tühjaks Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 570 eKr – 496 eKr)"Antiigileksikon", 2.
Vaata Füüsika ja Pythagoras
Rakendusmatemaatika
Rakendusmatemaatika on matemaatika osa, mis tegeleb teistes teadusharudes rakendatavate matemaatiliste mudelite ja nende uurimiseks määratud meetodite loomisega.
Vaata Füüsika ja Rakendusmatemaatika
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Füüsika ja Relatiivsusteooria
Rumfordi medal
Rumfordi medal on Suurbritannia Kuningliku Seltsi poolt üle aasta välja antav auhind "Euroopas töötavale teadlasele hiljutise silmapaistvalt olulise aine termilise või optilise omaduse avastamise eest".
Vaata Füüsika ja Rumfordi medal
Sild
Sild on insenertehniline ehitis, mida mööda tee ületab loodusliku või tehisliku takistuse.
Vaata Füüsika ja Sild
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Vaata Füüsika ja Soojus
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Vaata Füüsika ja Spektroskoopia
Staatika
Staatika (kreeka δτατικε"tasakaaluõpetus") on klassikalise mehaanika haru, mis uurib.
Vaata Füüsika ja Staatika
Statistiline mehaanika
Statistiline mehaanika on oluline mehaanika haru, mis kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist statistika abil.
Vaata Füüsika ja Statistiline mehaanika
Tahkisefüüsika
Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.
Vaata Füüsika ja Tahkisefüüsika
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Füüsika ja Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli füüsika instituut
Tartu Ülikooli Füüsika Instituut on Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna instituut.
Vaata Füüsika ja Tartu Ülikooli füüsika instituut
Taustsüsteem
Taustsüsteem on mingi kehaga – taustkehaga – seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.
Vaata Füüsika ja Taustsüsteem
Täppisteadused
Täppisteadused ehk eksaktteadused on teadused, milles on võimalik kvantitatiivsetel uurimismeetoditel põhinev täpne kvantitatiivne teooria.
Vaata Füüsika ja Täppisteadused
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Vaata Füüsika ja Teadusharu
Tehnika
Tehnika (kreeka keeles τεχνικός, τέχνη tehnikós, téhne 'kunst, meisterlikkus, oskus') on tänapäeval üldmõiste masinate, seadmete, mehhanismide jms või tehniliste vahendite ja meetodite kogumi tähistamiseks.
Vaata Füüsika ja Tehnika
Tehniline füüsika
Tehniline füüsika on teadusharu, milles on ühendatud füüsika, matemaatika ja inseneriteaduse erialad, mõistmaks nende kolme valdkonna omavahelisi seoseid.
Vaata Füüsika ja Tehniline füüsika
Tehnoloogia
Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.
Vaata Füüsika ja Tehnoloogia
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Vaata Füüsika ja Teooria
Teoreetiline füüsika
Teoreetiline füüsika on füüsika haru, mis uurib füüsikalisi nähtusi matemaatiliste mudelite ja abstraktsioonide abil.
Vaata Füüsika ja Teoreetiline füüsika
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Vaata Füüsika ja Termodünaamika
Tugevusõpetus
Tugevusõpetus on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb arvutusmeetodeid tüüpiliste konstruktsioonielementide piisava tugevuse ja jäikuse saavutamiseks võimalikult ökonoomsel viisil.
Vaata Füüsika ja Tugevusõpetus
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Vaata Füüsika ja Tuumafüüsika
Ultraheli
Ultrahelisalvestus 21-nädalase loote sõrmede liikumisest Ultraheli on heli, mille sagedus on üle 20 000 Hz.
Vaata Füüsika ja Ultraheli
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Füüsika ja Ultraviolettkiirgus
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Vaata Füüsika ja Universum
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Füüsika ja Valgus
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Vaata Füüsika ja Valguse kiirus
Valguse murdumine
Valguse murdumine erinevates keskkondades (klaas, vesi, õhk) Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril.
Vaata Füüsika ja Valguse murdumine
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Füüsika ja Vanakreeka keel
William Rowan Hamilton
pisi Sir William Rowan Hamilton (4. august 1805 – 2. september 1865) oli iiri matemaatik ja füüsik, "üks 19.
Vaata Füüsika ja William Rowan Hamilton
16. sajand
16.
Vaata Füüsika ja 16. sajand
1687
1687.
Vaata Füüsika ja 1687
17. sajand
17.
Vaata Füüsika ja 17. sajand
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Füüsika ja 19. sajand
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Füüsika ja 20. sajand