Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Füüsika mõisteid ja Kvantmehaanika
Füüsika mõisteid ja Kvantmehaanika on 42 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomifüüsika, Aeg, Comptoni hajumine, De Broglie lained, Difraktsioon, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetism, Elektron, Elektronkiir, Energia, Ergastatud olek, Erirelatiivsusteooria, Füüsika, Füüsikaline suurus, Fotoefekt, Gravitatsioon, Impulsimoment, Impulss, Interferents, Kiirus, Kineetiline energia, Klassikaline mehaanika, Kvantfüüsika, Kvantgravitatsioon, Kvantiseerimine, Kvantväljateooria, Laine, Lainepikkus, Määramatuse printsiip, ..., Mõõtmistulemus, Musta keha kiirgus, Osake, Osakestefüüsika, Peegeldumine, Plancki konstant, Poolklassikalised kvantteooriad, Schrödingeri võrrand, Seisulaine, Spektroskoopia, Superpositsiooniprintsiip, Tahkisefüüsika. Laienda indeks (12 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Füüsika mõisteid · Aatom ja Kvantmehaanika ·
Aatomifüüsika
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.
Aatomifüüsika ja Füüsika mõisteid · Aatomifüüsika ja Kvantmehaanika ·
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Aeg ja Füüsika mõisteid · Aeg ja Kvantmehaanika ·
Comptoni hajumine
Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.
Comptoni hajumine ja Füüsika mõisteid · Comptoni hajumine ja Kvantmehaanika ·
De Broglie lained
Elektroni lainelaadset käitumist tõestav Interferentsipilt De Broglie lained ehk mateerialained on mikroosakeste kvantmehaanilist olekut iseloomustavad lained.
De Broglie lained ja Füüsika mõisteid · De Broglie lained ja Kvantmehaanika ·
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Difraktsioon ja Füüsika mõisteid · Difraktsioon ja Kvantmehaanika ·
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Elektromagnetiline kiirgus ja Füüsika mõisteid · Elektromagnetiline kiirgus ja Kvantmehaanika ·
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Elektromagnetism ja Füüsika mõisteid · Elektromagnetism ja Kvantmehaanika ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Füüsika mõisteid · Elektron ja Kvantmehaanika ·
Elektronkiir
Elektronkiir, ka elektronkimp, on enamasti vaakumis kindlas suunas liikuma pandud elektronide juga.
Elektronkiir ja Füüsika mõisteid · Elektronkiir ja Kvantmehaanika ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energia ja Füüsika mõisteid · Energia ja Kvantmehaanika ·
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Ergastatud olek ja Füüsika mõisteid · Ergastatud olek ja Kvantmehaanika ·
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Erirelatiivsusteooria ja Füüsika mõisteid · Erirelatiivsusteooria ja Kvantmehaanika ·
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Füüsika ja Füüsika mõisteid · Füüsika ja Kvantmehaanika ·
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Füüsika mõisteid ja Füüsikaline suurus · Füüsikaline suurus ja Kvantmehaanika ·
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Füüsika mõisteid ja Fotoefekt · Fotoefekt ja Kvantmehaanika ·
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Füüsika mõisteid ja Gravitatsioon · Gravitatsioon ja Kvantmehaanika ·
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Füüsika mõisteid ja Impulsimoment · Impulsimoment ja Kvantmehaanika ·
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Füüsika mõisteid ja Impulss · Impulss ja Kvantmehaanika ·
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Füüsika mõisteid ja Interferents · Interferents ja Kvantmehaanika ·
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Füüsika mõisteid ja Kiirus · Kiirus ja Kvantmehaanika ·
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Füüsika mõisteid ja Kineetiline energia · Kineetiline energia ja Kvantmehaanika ·
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Füüsika mõisteid ja Klassikaline mehaanika · Klassikaline mehaanika ja Kvantmehaanika ·
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Füüsika mõisteid ja Kvantfüüsika · Kvantfüüsika ja Kvantmehaanika ·
Kvantgravitatsioon
Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.
Füüsika mõisteid ja Kvantgravitatsioon · Kvantgravitatsioon ja Kvantmehaanika ·
Kvantiseerimine
Kvantiseerimine on füüsikas klassikalisest teooriast kvantteooriale siirdumine.
Füüsika mõisteid ja Kvantiseerimine · Kvantiseerimine ja Kvantmehaanika ·
Kvantväljateooria
Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.
Füüsika mõisteid ja Kvantväljateooria · Kvantmehaanika ja Kvantväljateooria ·
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Füüsika mõisteid ja Laine · Kvantmehaanika ja Laine ·
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Füüsika mõisteid ja Lainepikkus · Kvantmehaanika ja Lainepikkus ·
Määramatuse printsiip
Määramatusseos või määramatuse printsiip, tuntud ka kui Heisenbergi määramatuse printsiip, (inglise keeles uncertainty principle) on kvantmehaanikas Werner Heisenbergi poolt 1927.
Füüsika mõisteid ja Määramatuse printsiip · Kvantmehaanika ja Määramatuse printsiip ·
Mõõtmistulemus
Mõõtmistulemus ehk mõõtetulemus on mõõtesuuruse ehk mõõdetava suuruse väärtus, mis on saadud mõõtmise teel.
Füüsika mõisteid ja Mõõtmistulemus · Kvantmehaanika ja Mõõtmistulemus ·
Musta keha kiirgus
logaritmilist skaalat Musta keha kiirgus on elektromagnetiline kiirgus, mida kiirgab absoluutselt must keha antud temperatuuril, või keha, mis on termilises tasakaalus oma keskkonnaga.
Füüsika mõisteid ja Musta keha kiirgus · Kvantmehaanika ja Musta keha kiirgus ·
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Füüsika mõisteid ja Osake · Kvantmehaanika ja Osake ·
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Füüsika mõisteid ja Osakestefüüsika · Kvantmehaanika ja Osakestefüüsika ·
Peegeldumine
Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.
Füüsika mõisteid ja Peegeldumine · Kvantmehaanika ja Peegeldumine ·
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Füüsika mõisteid ja Plancki konstant · Kvantmehaanika ja Plancki konstant ·
Poolklassikalised kvantteooriad
Poolklassikalised kvantteooriad olid kvantfüüsika algusjärgus tehtud katsed seletada hiljem kvantmehaanikaga seletatud nähtusi, kombineerides klassikalise füüsika vahendeid postulaatidega, mis on klassikalise füüsika raamides seletamatud või koguni on sellega vastuolus.
Füüsika mõisteid ja Poolklassikalised kvantteooriad · Kvantmehaanika ja Poolklassikalised kvantteooriad ·
Schrödingeri võrrand
Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.
Füüsika mõisteid ja Schrödingeri võrrand · Kvantmehaanika ja Schrödingeri võrrand ·
Seisulaine
pisi Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu.
Füüsika mõisteid ja Seisulaine · Kvantmehaanika ja Seisulaine ·
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Füüsika mõisteid ja Spektroskoopia · Kvantmehaanika ja Spektroskoopia ·
Superpositsiooniprintsiip
Superpositsiooniprintsiip on kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa.
Füüsika mõisteid ja Superpositsiooniprintsiip · Kvantmehaanika ja Superpositsiooniprintsiip ·
Tahkisefüüsika
Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.
Füüsika mõisteid ja Tahkisefüüsika · Kvantmehaanika ja Tahkisefüüsika ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Füüsika mõisteid ja Kvantmehaanika ühist
- Millised on sarnasused Füüsika mõisteid ja Kvantmehaanika
Võrdlus Füüsika mõisteid ja Kvantmehaanika
Füüsika mõisteid on 891 suhted, samas Kvantmehaanika 102. Kuna neil ühist 42, Jaccard indeks on 4.23% = 42 / (891 + 102).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Füüsika mõisteid ja Kvantmehaanika. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
