Side

891 suhted: Aatom, Aatomifüüsika, Aatomilaser, Aatomimudel, Aatomispekter, Aatomispektroskoopia, Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas, Aatomituum, Aatommassiühik, Aatomnumber, Aatomorbitaal, Aatomsoojus, Aatomvõre, Abbe arv, Abbe refraktomeeter, Aberratsioon (astronoomia), Aberratsioon (optika), Absoluutne kiirus, Absoluutne niiskus, Absoluutne nulltemperatuur, Absoluutne tähesuurus, Absoluutne temperatuur, Absoluutselt jäik keha, Absoluutselt must keha, Adhesioon, Adiabaat, Adiabaatiline protsess, Adsorptsioon, Aeg, Aegruum, Aegruumi kõverus, Aegruumi meetriline tensor, Aeroakustika, Aerodünaamika, Aerodünaamiline takistus, Ahelreaktsioon, Aine (füüsika), Aineosake, Akord, Akromaatiline lääts, Aktiiniumirida, Aktiivne jõud, Aktiivsus, Aktiivtakistus, Aktiivvõimsus, Akustika, Akustiline impedants, Akustiline resonants, Alalisvool, Alfakiirgus, ..., Alfalagunemine, Alfaosake, Algfaas, Amorfne aine, Ampère'i jõud, Ampère'i seadus, Amplituud, Analüütiline mehaanika, Anioon, Anisotroopia, Antiaine, Antiferromagnetism, Antiosake, Antituum, Archimedese arv, Archimedese seadus, Astroosakestefüüsika, Atmosfäärirõhk, Aufbau printsiip, Aukjuhtivus, Aurustumissoojus, Avatud süsteem, Avogadro arv, Avogadro seadus, Ørstedi katse, B-kvark, Ballistika, Ballistiline juhtivus, Barüogenees, Barüonaine, Barüonasümmeetria, Barüonid, Barüonlaeng, Beeri seadus, Beetakiirgus, Beetalagunemine, Beetaosake, Bell, Berkeley interpretatsioon, Bernoulli võrrand, Besseli kimp, Biot'-Savarti seadus, Bohri aatomiteooria, Bohri raadius, Boltzmanni konstant, Bose-Einsteini kondensaat, Bose-Einsteini statistika, Bosonid, Boyle'i-Mariotte'i seadus, Braan, Brahhistokroon, Brillouini hajumine, Browni liikumine, Buckinghami π teoreem, C-kvark, Celsiuse skaala, CGS-süsteem, Charles'i seadus, Clapeyroni-Clausiuse võrrand, Comptoni hajumine, Coriolisi efekt, Coriolisi teoreem, Cottoni-Moutoni efekt, Coulomb'i seadus, Curie konstant, Curie punkt, D-braanid, D-kvark, Dünaamikaulatus, Dünaamiline viskoossus, De Broglie lained, Debye raadius, Deformatsioon, Deformatsioonienergia, Deformatsioonienergia tihedus, Diamagnetism, Dielektrik, Dielektrik-barjäärlahendus, Dielektrikuskadu, Dielektriline läbitavus, Dielektriline polarisatsioon, Dielektriline vastuvõtlikkus, Difraktsioon, Difraktsioonivõre, Difusioon, Dimensionaalanalüüs, Dimensioon, Dimensioonita suurus, Diraci võrrand, Dispergant, Dispersioon (optika), Doppleri efekt, E = mc², Eeter (füüsika), Einsteini väljavõrrandid, Einsteini väljavõrrandite lahendid, Eksiton, Eksperimentaalfüüsika, Ekvipotentsiaalpind, Elastne deformatsioon, Elastne keha, Elastne keskkond, Elastsus, Elastsusjõud, Elastsuslaine, Elastsusteooria, Elekter, Elektrijuht, Elektrijuhtivus, Elektrilaeng, Elektrilaengu jäävuse seadus, Elektriline dipoolmoment, Elektriline kaksikkiht, Elektriline konstant, Elektriliselt isoleeritud süsteem, Elektriväli, Elektrivälja jõujoon, Elektrivälja potentsiaal, Elektrivälja tugevus, Elektrivoo tihedus, Elektrivoog, Elektrivool, Elektrivoolu tugevus, Elektroakustika, Elektrodünaamika, Elektrodünaamiline vastastikmõju, Elektrofüüsika, Elektroforees, Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia, Elektroluminestsents, Elektromagnetiline induktsioon, Elektromagnetiline inerts, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetism, Elektromagnetvälja tensor, Elektromotoorjõud, Elektron, Elektronõrk vastastikmõju, Elektronkate, Elektronkiir, Elektronkonfiguratsioon, Elektronvalem, Elektronvolt, Elektroodipotentsiaal, Elektrooptika, Elektroosmoos, Elektrostaatika, Elektrostaatiline induktsioon, Elektrostaatiline masin, Elektrostaatiline vastastikmõju, Elektrostaatiline väli, Elektrostriktsioon, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Energia, Energia jäävuse seadus, Energia miinimumi printsiip, Energiabilanss, Eneseinduktsioon, Entalpia, Entroopia, Epüür, Ergastatud olek, Erijuhtivus, Erikaal, Erirelatiivsusteooria, Eriruumala, Erisoojus, Eristamatud osakesed, Eritakistus, Etalon, Faas, Faas (füüsikaline keemia), Faasidiagramm, Faasisiire, Fahrenheiti skaala, Faraday efekt, Faraday seadus, Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne, Füüsika, Füüsikakonstant, Füüsikaline pendel, Füüsikaline süsteem, Füüsikaline suurus, Füüsikalised omadused, Füüsikaliste suuruste loend, Füüsikaseadus, Füüsikute loend, Fermat' printsiip, Fermi kondensaat, Fermi-Diraci statistika, Fermionid, Ferrimagnetism, Ferromagnetism, Ferrovedelik, Feynmani diagramm, Ficki difusiooniseadused, Flotatsioon, Fluorestsents, Fluorestsentsspektroskoopia, Fookuskaugus, Foonon, Footon, Formant, Fosforestsents, Fotoefekt, Fotoionisatsioon, Fotoluminestsents, Foucault' pendel, Froude'i arv, Gaasidünaamika, Gaaslahendus, Galilei teisendus, Gammakiirgus, Gaussi seadus elektrivälja jaoks, Gaussi seadus magnetvälja jaoks, Gay-Lussaci seadus, Gödeli meetrika, Geigeri loendur, Geomeetriline optika, Goldstone'i bosonid, Gradient, Gravitatsioon, Gravitatsioonijõud, Gravitatsioonikonstant, Gravitatsioonilained, Gravitatsioonilääts, Gravitatsiooniline punanihe, Gravitatsiooniseadus, Gravitatsiooniväli, Graviton, Hadronid, Hajumine, Hajuv valgusvihk, Halli efekt, Hamiltoni mehaanika, Hamiltoniaan, Hangumistemperatuur, Harmooniline võnkumine, Hawkingi radiatsioon, Hüdrauliline takistus, Hüdrodünaamika, Hüdrostaatika, Hüdrostaatika põhivõrrand, Hüdrostaatiline rõhk, Hügroskoopsus, Hüperhelikiirus, Hüperonid, Hüvetegur, Hõõrdeelekter, Hõõre, Heledus, Heli, Heli kokkupuude, Heliallikas, Helienergia, Heliintensiivsus, Helikiirus, Helilaine, Helirõhk, Helisagedus, Helispekter, Helitugevus (muusika), Helivaljus, Helivõimsus, Helmholtzi vabaenergia, Helmholtzi võrrand, Hetkkiirus, Higgsi boson, Hiiglaslik magnettakistus, Holograafia, Homogeenne elektriväli, Hooke'i seadus, Huumlahendus, Huygensi printsiip, Ideaalne Bose gaas, Ideaalne gaas, Ideaalne vedelik, Ideaalse gaasi olekuvõrrand, Igiliikur, Impulsi jäävuse seadus, Impulsimomendi jäävuse seadus, Impulsimoment, Impulss, Induktiivsus, Induktiivtakistus, Induktsioonivool, Inertsijõud, Inertsimoment, Infraheli, Infrapunaspektroskoopia, Intensiivsus (füüsika), Interferents, Intervall (füüsika), Ionisatsioon, Ionisatsioonienergia, Ioniseeriv kiirgus, Ioon, Isevõnkumine, Isobaar (termodünaamika), Isohooriline protsess, Isoleeritud süsteem, Isoosmootsed lahused, Isotermiline protsess, Isotroopia, Jääkmagneetumus, Jäikus, Järelkõla, Järelkõla kestus, Jõud, Jõumoment, Jõusüsteem, Joonkiirus, Josephsoni efekt, Joule'i-Lenzi seadus, Joule'i-Thomsoni efekt, Juhtivus, Kaal, Kaaon, Kaarlahendus, Kaasmass, Kahedimensionaalne tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Kaja, Kaksikmurdumine, Kaksikpendel, Kaksikute paradoks, Kalorimeetria, Kaos, Kaoseteooria, Katioon, Kavitatsioon, Küllastunud auru rõhk, Kütteväärtus, Kõrgtemperatuurne ülijuht, Kõverjooneline liikumine, Keelutsoon (füüsika), Keemiline afiinsus, Keemiline energia, Keemiline füüsika, Keemine, Keemistemperatuur, Keha, Keha tasakaal, Kehade süsteem, Kehade süsteemi sisejõud, Kelvin, Keravälk, Keskmine kiirus, Keskmine tihedus, Kestus, Kiirendi, Kiirendus, Kiirgus, Kiirus, Kineetiline energia, Kinemaatika, Kinemaatiline viskoossus, Klassikaline mehaanika, Klassikaline väljateooria, Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering, Koagulatsioon, Koherentsed lained, Kohesioon, Kolme keha probleem, Kolmikpunkt, Komplementaarsusprintsiip, Kondensatsioon, Kontaktpind, Konvektsioon, Koroonalahendus, Korpuskulaar-laineline dualism, Kortsuton, Kriitiline mass, Kriitiline punkt, Kristalliseerumine, Kristallstruktuur, Kromaatiline aberratsioon, Kulgliikumine, Kundti toru, Kvaasiosake, Kvant, Kvantarv, Kvantarvuti, Kvantelektrodünaamika, Kvantenesetapp, Kvantfüüsika, Kvantgravitatsioon, Kvantiseerimine, Kvantkromodünaamika, Kvantmehaanika, Kvantolek, Kvantoptika, Kvantpõimumine, Kvantsurematus, Kvantteleportatsioon, Kvantväljateooria, Kvantvedelik, Kvargid, Laeng, Lagrange'i funktsioon, Lagrange'i mehaanika, Laine, Laine levimiskiirus, Laine murdumine, Lainearv, Lainekuju, Lainepakett, Laineperiood, Lainepikkus, Lainepind, Lainete murdumisseadus, Lamberti pind, Lambi lained, Laminaarne voolamine, Langemisnurk, Larmori sagedus, Latentne soojus, Lääts, Läbilöögitugevus, Läbilöök, Läbipaistvus, Läbipaistvustegur, Lööklaine, Leektemperatuur, Leideni purk, Lennard-Jonesi potentsiaal, Lenzi reegel, Leptonid, Liblikaefekt, Lihtharmooniline võnkumine, Lihtheli, Lihtside, Liikumine, Liikumisvõrrand, Liitheli, Liitosakesed, Liugehõõrdetegur, Loomulike ühikute süsteem, Lorentzi jõud, Lorentzi teisendus, Luminestsents, Luminofoor, Luup, M-teooria, Maailmajoon, Magneetumine, Magneetumus, Magnetiline ümberühendumine, Magnetiline domeen, Magnetiline hüsterees, Magnetiline induktsioon, Magnetiline konstant, Magnetiline läbitavus, Magnetiline moment, Magnetiline monopoolus, Magnetiline polarisatsioon, Magnetiline vastuvõtlikkus, Magnetilise induktsiooni joon, Magnetism, Magnetmonopool, Magnetohüdrodünaamika, Magnetostaatika, Magnetostriktsioon, Magnetpoolus, Magnettakistus, Magnetväli, Magnetvälja tugevus, Magnetvoog, Magnon, Mahtuvustakistus, Makrokeha, Mass, Massikese, Massispektromeetria, Matemaatiline pendel, Maxwelli deemon, Maxwelli võrrandid, Määramatuse printsiip, Märgpiire, Märgumine, Müüon, Müoonium, Müra, Mõõt (mõõtevahend), Mõõtühikute loend, Mõõtühikute süsteem, Mõõtevahend, Mõõtmine, Mõõtmisprobleem, Mõõtmistulemus, Mõju (füüsika), Mehaanika, Mehaaniline energia, Mehaanilise energia jäävuse seadus, Meissneri efekt, Metroloogia, Michelsoni-Morley eksperiment, Mie hajumine, Mikrokanooniline ansambel, Mikrokeha, Mikrolained, Mitteühtlane liikumine, MKSA-süsteem, Molekulaardünaamika, Molekulaarkineetiline teooria, Molekulaarorbitaal, Molekulide kontsentratsioon, Monokromaatiline laine, Monokromaatsus, Mpemba efekt, Mull, Mullikamber, Multifüüsika, Multiversum, Murdumisnäitaja, Musta keha kiirgus, Muusikaakustika, Muutumatu voolamine, Muutuv voolamine, Näivtakistus, Nõrk vastastikmõju, Neeldumisdoos, Neutriinod, Neutronkiirgus, Newtoni kolmas seadus, Newtoni rõngad, Newtoni seadused, Newtoni teine seadus, Nihkevool, Noetheri teoreem, Normaalrõhk, Normaalreaktsioon, Normaaltingimused, Nukleonid, Nukleosüntees, Nukliid, Nurkkiirendus, Nurkkiirus, Nutatsioon, Ohmi seadus, Oktaav, Olekuvõrrand, Opalestsents, Optikanähtused, Optiline aktiivsus, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbitaal, Osahelid, Osake, Osakeste loend, Osakestefüüsika, Osakestefüüsika standardmudel, Osarõhk, Osmoos, Paarsus, Parallaks, Parameetriline võnkumine, Parema käe rusikareegel, Pascali seadus, Pauli maatriksid, Pauli printsiip, Pöördenurk, Pöördhõive, Pööriselektriväli, Pöörisvool, Pöörlemine, Pöörlemissagedus, Pöörlemistelg, Püroelekter, Püsimagnet, Põhiolek, Põhisagedus, Põhivõnkumine, Põlemissoojus, Põrkeionisatsioon, Peegeldumine, Peegeldustegur, Peenstruktuurikonstant, Peltier' efekt, Periood, Pidev spekter, Piesoelekter, Piesoresistiivne efekt, Piion, Piirpind, Pikilaine, Pindaktiivsed ained, Pindala, Pindpinevus, Pindpinevustegur, Pinge (elekter), Pinge (mehaanika), Pingelang, Pinnaefekt, Pinnalained, Pinnanähtused, Plancki aeg, Plancki kiirgusseadus, Plancki konstant, Plancki pikkus, Plancki valem, Plasma, Plasmavõnked, Plastne deformatsioon, Plastsus, Polarisatsioon, Poolestusaeg, Poolklassikalised kvantteooriad, Poolvaba elektron, Positroonium, Potentsiaalne energia, Potentsiaalne voolamine, Primaarvalgusallikas, Proportsionaalsuspiir, Pulsatsioon, Punanihe, Punapiir, Punktkoormus, Punktlaeng, Punktmass, Purunemine, Raadiolained, Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivse aine aktiivsus, Radioaktiivse lagunemise seadus, Radioaktiivsus, Rahvusvaheline temperatuuriskaala, Ramani hajumine, Rankine'i skaala, Raskusjõud, Raskuskese, Rayleigh' hajumine, Rayleigh' lained, Réaumuri skaala, Röntgen, Röntgenikiirgus, Rõhk, Reaalne gaas, Reaktiivtakistus, Reflektor, Refraktomeetria, Refraktor, Refraktsioon, Relatiivne rõhuskaala, Relatiivsusteooria, Reoloogia, Resonants, Resultantjõud, Reynoldsi arv, Richardsoni arv, Ringliikumine, Ringsagedus, Ristlaine, Rubensi toru, Ruum, Ruumpaisumismoodul, Rydbergi konstant, S-kvark, Sagedus, Samarõhupind, Sädelahendus, Schrödingeri kass, Schrödingeri võrrand, Schwarzschildi meetrika, Schwarzschildi raadius, Seisuhõõrdumine, Seisulaine, Sekundaarvalgusallikas, Selitamine, Seoseenergia, Sfääriline liikumine, Side (teoreetiline mehaanika), Sidemereaktsioon, Siire (mehaanika), Singulaarsus, Sininihe, Siseenergia, Sisefotoefekt, Sisehõõrdumine, Sisejõud, Sisetakistus, Skalaarne suurus, Solaarkonstant, Soojus, Soojusülekandetegur, Soojusülekanne, Soojusefekt, Soojushulk, Soojusjuhtivus, Soojusjuhtivuse võrrand, Soojusjuhtivustegur, Soojuskiirgus, Soojusliikumine, Soojusmahtuvus, Soojusmasin, Soojuspaisumine, Soojusvoog, Sorptsioon, Spekter, Spektrogramm, Spektromeeter, Spektroskoopia, Spinn, Spontaanne lõhustumine, Staatika, Staatiline elekter, Stabiilne isotoop, Stefani-Boltzmanni konstant, Stefani-Boltzmanni seadus, Stokesi nihe, Stoletovi seadus, String, Stringiteooria, Stringiteooria maastik, Suhteline dielektriline läbitavus, Sulamine, Sulamissoojus, Sulamistemperatuur, Suletud süsteem (füüsika), Sundvõnkumine, Supergravitatsioon, Supermatemaatika, Superpositsiooniprintsiip, Superruum, Superstringiteooria, Survevool, Suur ühendteooria, Suurendus, T-kvark, Taastav jõud, Tahhüon, Tahkisefüüsika, Tahkumine, Takistus, Takistuse temperatuuritegur, Tasakaaluolek, Tasakaalus vedelik, Tasalaine, Taustkeha, Taustsüsteem, Tšerenkovi kiirgus, Tämber, Töö (füüsika), Teepikkus, Teleparalleelne gravitatsiooniteooria, Telgjõud, Temperatuur, Temperatuuriskaala, Teoreetiline füüsika, Termiline energia, Termodünaamika, Termodünaamika esimene seadus, Termodünaamika kolmas seadus, Termodünaamika teine seadus, Termodünaamiline protsess, Termodünaamiline süsteem, Termodünaamiline tasakaal, Termoelektriline efekt, Termoemissioon, Termoionisatsioon, Termotuumareaktsioon, Thomsoni valem, Tihedusfunktsionaali teooria, Tiirlemine, Tilgaton, Tilk, Triiton, Tsentrifugaaljõud, Tugev vastastikmõju, Tunneliefekt, Turbulents, Tuumajõud, Tuumalõhustumine, Tuumamagnetresonantsspektroskoopia, Tuumareaktsioon, Tuumasüntees, U-kvark, Ujumine (füüsika), Ujuvus, Ultraheli, Ultraviolettkiirgus, Universaalne gaasikonstant, Universumi soojussurm, Vaakum, Vaakumi polarisatsioon, Vaakumultraviolettkiirgus, Vaba elektron, Vaba keha, Vaba langemine, Vabapind, Vabavõnkumine, Vabavool, Vaheosakesed, Vahetusmõju, Valgus, Valgusallikas, Valguse kiirus, Valguse murdumine, Valguse neeldumine, Valgusfilter, Valgushulk, Valgussäritus, Valgustustihedus, Valgusviljakus, Van 't Hoffi seadus, Van der Waalsi jõud, Vasaku käe reegel, Vastastikune induktsioon, Väli, Välisjõud, Väljateooria, Väljatugevus, Värviesitus, Värvilaeng, Värvitemperatuur, Värvsus, Võnkering, Võnkesüsteem, Võnkumine, Vedelik, Vedelike füüsikalised omadused, Veepotentsiaal, Veeremine, Veeretakistus, Vektoriaalne suurus, Vibratsioon, Vikerkaar, Viskoossus, Voolavus, Voolis, Voolise lahend, Voolujoon, Vooluristlõige, Voolutihedus, W- ja Z-boson, White'i küvett, Wieni nihkeseadus, X-bosonid, Youngi katse, Zeemani efekt. Laienda indeks (841 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aatom · Näe rohkem »

Aatomifüüsika

Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aatomifüüsika · Näe rohkem »

Aatomilaser

Aatomilaser on aatomitest koosneva koherentse osakeste kiire allikas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aatomilaser · Näe rohkem »

Aatomimudel

Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aatomimudel · Näe rohkem »

Aatomispekter

Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele energiatasemele.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aatomispekter · Näe rohkem »

Aatomispektroskoopia

Aatomispektroskoopia (ka aatomspektroskoopia) ehk aatomispektromeetria on spektroskoopiliste meetodite kogum keemiliste elementide kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks määramiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aatomispektroskoopia · Näe rohkem »

Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas

Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas on seotud aatomite omavaheliste kokkupõrgetega soojusliikumise või elektrivälja toimel, mille käigus üle kanduv energia kutsub esile aatomite ergastust või ionisatsiooni.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aatomituum · Näe rohkem »

Aatommassiühik

Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aatommassiühik · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Aatomorbitaal

tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »

Aatomsoojus

Aatomsoojus on soojushulk, mis kulub ühe kilogrammaatomi aine temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aatomsoojus · Näe rohkem »

Aatomvõre

Teemandi kristallvõre Aatomvõre on üks kristallivõre põhitüüpe, kus kristallivõre sõlmedes asuvad aatomid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aatomvõre · Näe rohkem »

Abbe arv

Abbe arv on dimensioonita suurus optikas, mis iseloomustab läbipaistva materjali, eeskätt optilise klaasi dispersiooni toimet ehk materjali murdumisnäitaja ja materjalist keskkonna piirpinnale langeva valguse lainepikkuse suhet.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Abbe arv · Näe rohkem »

Abbe refraktomeeter

Abbe refraktomeeter. Puulõige, 1897 Abbe refraktomeeter on optikaseade vedelike murdumisnäitaja määramiseks, üks refraktomeetri tüüpe.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Abbe refraktomeeter · Näe rohkem »

Aberratsioon (astronoomia)

Aberratsioon on vaatleja liikumisest (põhiliselt Maa liikumisest) ja valguse kiiruse lõplikkusest tulenev taevakeha (tavaliselt tähe) näiva asukoha muutus taevasfääril.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aberratsioon (astronoomia) · Näe rohkem »

Aberratsioon (optika)

Aberratsioon (ladina keele sõnast aberratio kõrvalekaldumine) on optikasüsteemides (läätsed, prismad) tekkiva optilise kujutise moonutus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aberratsioon (optika) · Näe rohkem »

Absoluutne kiirus

Absoluutseks kiirus on keha liikumise kiirus teatava eelistatud (paigalolevaks peetava) taustsüsteemi suhtes.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Absoluutne kiirus · Näe rohkem »

Absoluutne niiskus

Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Absoluutne niiskus · Näe rohkem »

Absoluutne nulltemperatuur

Absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on füüsikas madalaim mõeldav temperatuur.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Absoluutne nulltemperatuur · Näe rohkem »

Absoluutne tähesuurus

Tähe absoluutne tähesuurus defineeritakse astronoomias tähe näiva tähesuurusena tähest 10 parseki (ehk 32,6 valgusaasta) kaugusel asuva vaatleja jaoks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Absoluutne tähesuurus · Näe rohkem »

Absoluutne temperatuur

Absoluutne temperatuur ehk termodünaamiline temperatuur (tähis T) on temperatuur, mida loetakse absoluutsest nulltemperatuurist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Absoluutne temperatuur · Näe rohkem »

Absoluutselt jäik keha

Absoluutselt jäigaks kehaks ehk jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb suvaliste mõjuvate jõudude korral konstantseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Absoluutselt jäik keha · Näe rohkem »

Absoluutselt must keha

Väike avaus mustade seintega õõnsuses käitub ligilähdaselt kui absoluutselt must keha Absoluutselt must keha ehk mustkiirgurENE 6.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Absoluutselt must keha · Näe rohkem »

Adhesioon

Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Adhesioon · Näe rohkem »

Adiabaat

isotermid (samatemperatuuri kõverad) Adiabaat on pöörduva adiabaatilise protsessi kõver olekudiagrammil.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Adiabaat · Näe rohkem »

Adiabaatiline protsess

Adiabaatiline protsess (kreeka adiabatos 'läbistamatu') on termodünaamiline protsess, mille jooksul süsteemil puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Adiabaatiline protsess · Näe rohkem »

Adsorptsioon

Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Adsorptsioon · Näe rohkem »

Aeg

Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aeg · Näe rohkem »

Aegruum

Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aegruum · Näe rohkem »

Aegruumi kõverus

Aegruumi kõverus (inglise keeles spacetime curvature) on füüsikaline efekt, mis avaldub geodeetiliste joonte deviatsioonina.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aegruumi kõverus · Näe rohkem »

Aegruumi meetriline tensor

Aegruumi meetriline tensor, sageli lihtsalt meetrika, (inglise keeles metric tensor in general relativity; vene keeles Метрика пространства-времени) on fundamentaalne uurimisobekt üldrelatiivsusteoorias.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aegruumi meetriline tensor · Näe rohkem »

Aeroakustika

Aeroakustika on akustika haru, milles uuritakse helide tekkimist voolise turbulentse voolamise tõttu või aerodünaamiliste jõudude interaktsioonist pindadega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aeroakustika · Näe rohkem »

Aerodünaamika

Aerodünaamika (kreeka keeles ἀήρ (aer) 'õhk' + δυναμική (dynamis) 'jõud') on vooluste mehaanika haru, mis uurib kokkusurutava fluidumi, antud juhul õhu liikumist üle/ümber selles voolus olevate jäikade kehade ja õhus liikuvatele kehadele mõjuvaid jõudusid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aerodünaamika · Näe rohkem »

Aerodünaamiline takistus

Aerodünaamiline takistus ehk keha rindtakistus õhus on füüsikaline jõud, mis mõjub kehale vastassuunaliselt õhus liikumisel või õhu liikumisel ümber keha.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aerodünaamiline takistus · Näe rohkem »

Ahelreaktsioon

Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ahelreaktsioon · Näe rohkem »

Aine (füüsika)

Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »

Aineosake

Aineosake on aine väike osa, millel on mass, ruumala ja muud iseloomulikud omadused.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aineosake · Näe rohkem »

Akord

Malin Gyllenstierna, "Akord" (1916) Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Akord · Näe rohkem »

Akromaatiline lääts

Akromaatiline lääts ehk akromaat on kahest lihtläätsest (kumer- ja nõguslääts) kokku liimitud fotoobjektiiv.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Akromaatiline lääts · Näe rohkem »

Aktiiniumirida

Aktiiniumirida (ka uraani-aktiiniumirida) on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast, kusjuures rea nukliidide massiarv (tuuma prootonite ja neutronite koguarv) on esitatav kujul A.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aktiiniumirida · Näe rohkem »

Aktiivne jõud

Aktiivseks jõuks nimetatakse jõudu, mis püüab panna vaadeldavat keha liikuma.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aktiivne jõud · Näe rohkem »

Aktiivsus

Aktiivsus on toekus, toimekus, agarus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aktiivsus · Näe rohkem »

Aktiivtakistus

Aktiivtakistus ehk resistants on elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aktiivtakistus · Näe rohkem »

Aktiivvõimsus

Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aktiivvõimsus · Näe rohkem »

Akustika

Akustika on mehaanika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi gaasides, vedelikes ja tahkistes.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Akustika · Näe rohkem »

Akustiline impedants

Akustiline impedants ehk akustiline näivtakistus on heli levimise keskkonna kompleksne akustiline takistus, mis avaldub helirõhu kompleksse amplituudi ja keskkonna osakeste kiiruse jagatisena.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Akustiline impedants · Näe rohkem »

Akustiline resonants

280px Akustiline resonants on mõiste füüsikast, mis tähendab keha omavõnkesageduse võrdumist helilainete sagedusega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Akustiline resonants · Näe rohkem »

Alalisvool

Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Alalisvool · Näe rohkem »

Alfakiirgus

Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Alfakiirgus · Näe rohkem »

Alfalagunemine

Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Alfalagunemine · Näe rohkem »

Alfaosake

Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Alfaosake · Näe rohkem »

Algfaas

graafiku ''x''-teljel Algfaas on harmoonilise võnkumise faas võnkumise alghetkel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Algfaas · Näe rohkem »

Amorfne aine

Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Amorfne aine · Näe rohkem »

Ampère'i jõud

Kaks paralleelset voolujuhti mõjutavad teineteist magnetvälja kaudu. Ülemisele juhile (vooluga ''I''1) mõjub Lorenzi jõud ''F''12, mille kutsub esile alumise juhi magnetväli ''B''2 (vastavat alumisele juhile mõjuvat jõudu pole näidatud) Ampère'i jõuks nimetatakse magnetostaatikas tõmbe- või tõukejõudu, mis tekib kahe voolujuhi vahel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ampère'i jõud · Näe rohkem »

Ampère'i seadus

Ampère'i seadus on üks esimesi magnetilise jõu seadusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ampère'i seadus · Näe rohkem »

Amplituud

Lihtharmoonilise võnkumise amplituud ''A'' ja periood ''T'' Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Amplituud · Näe rohkem »

Analüütiline mehaanika

Analüütiline mehaanika on teoreetilise mehaanika haru, mis käsitleb tema alternatiivseid formuleeringuid, näiteks Lagrange'i ja Hamiltoni mehaanikat.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Analüütiline mehaanika · Näe rohkem »

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Anioon · Näe rohkem »

Anisotroopia

Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Anisotroopia · Näe rohkem »

Antiaine

Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Antiaine · Näe rohkem »

Antiferromagnetism

Magnetmomentide joondumine antiferromagnetilises materjalis Antiferromagnetism on magnetismi vorm, mille korral üksteisega külgnevad magnetmomendid kalduvad momentide vahelise vastastikmõju tulemusena joonduma üksteise suhtes paralleelselt, kuid vastassuunaliselt.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Antiferromagnetism · Näe rohkem »

Antiosake

Osakesed ja antiosakesed. Vasakul ülalt alla: elektron, prooton, neutron. Antiosakesed paremal ülalt alla: positron, antiprooton, antineutron Antiosake on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga (osake on omakorda antiosakese jaoks vastasosake).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Antiosake · Näe rohkem »

Antituum

Antituum on antiaatomi tuum.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Antituum · Näe rohkem »

Archimedese arv

Archimedes arv (Ar) on dimensioonitu suurus, mis on kasutusel viskoossete vedelike dünaamikas iseloomustamaks vedeliku tiheduse erinevustest põhjustatud vedeliku liikumist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Archimedese arv · Näe rohkem »

Archimedese seadus

Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Archimedese seadus · Näe rohkem »

Astroosakestefüüsika

Astroosakestefüüsika on füüsika haru, mis uurib füüsikaliste osakeste omadusi ja nende mõju astrofüüsikalistes ja kosmoloogilistes protsessides ning kosmiliste kiirtega seotud nähtustes.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Astroosakestefüüsika · Näe rohkem »

Atmosfäärirõhk

Atmosfäärirõhuks nimetatakse planeedi atmosfääri rõhku.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Atmosfäärirõhk · Näe rohkem »

Aufbau printsiip

Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma, alustades madalaima energiaga orbitaalist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aufbau printsiip · Näe rohkem »

Aukjuhtivus

Aukjuhtivus on pooljuhtide elektrijuhtivus, kus laengukandjateks on augud.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aukjuhtivus · Näe rohkem »

Aurustumissoojus

Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Aurustumissoojus · Näe rohkem »

Avatud süsteem

Avatud süsteem (ka avasüsteem) on termodünaamiline süsteem, millel on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Avatud süsteem · Näe rohkem »

Avogadro arv

Avogadro arv ehk Avogadro konstant (tähis N_\mathrm) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Avogadro arv · Näe rohkem »

Avogadro seadus

Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Avogadro seadus · Näe rohkem »

Ørstedi katse

Seade Ørstedi katse demonstreerimiseks Ørstedi katse videodemonstratsioon Ørstedi katse on klassikaline füüsikakatse, millega Hans Christian Ørsted 1820.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ørstedi katse · Näe rohkem »

B-kvark

B-kvark ehk bottom-kvark ehk põhjakvark on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna põhisus (inglise keeles bottomness).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja B-kvark · Näe rohkem »

Ballistika

Ballistika on klassikalise mehaanika haru, mis käsitleb visatud või lastud esemete/kehade lendu ja lennujoont aegruumis erinevates keskkondades.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ballistika · Näe rohkem »

Ballistiline juhtivus

Ballistiliseks juhtivuseks nimetatakse elektronide liikumise režiimi, kus puudub hajuvusest tingitud takistus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ballistiline juhtivus · Näe rohkem »

Barüogenees

Barüogenees (inglise keeles baryogenesis) on varajases universumis toimunud hüpoteetiline füüsikaline protsess, mis põhjustas barüonasümmeetria, st aine (barüonid) ja antiaine (antibarüonid) tasakaalustamatuse (disbalansi) vaadeldavas universumis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Barüogenees · Näe rohkem »

Barüonaine

Barüonaine (inglise keeles baryonic matter) on barüonidest (neutronid, prootonid) ja elektronidest koosnev aine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Barüonaine · Näe rohkem »

Barüonasümmeetria

Barüonasümmeetria, ka aine-antiaine asümmeetria, ka Universumi barüonasümmeetria, (inglise keeles baryon asymmetry, matter-antimatter asymmetry) on tasakaalustamatus (disbalanss) barüonaine ja antibarüonilise aine vahel vaadeldavas universumis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Barüonasümmeetria · Näe rohkem »

Barüonid

Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Barüonid · Näe rohkem »

Barüonlaeng

Barüonlaeng (mõnikord nimetatud ka barüonarvuks) on barüone iseloomustav jääv kvantarv.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Barüonlaeng · Näe rohkem »

Beeri seadus

Beeri seadus (ka Bouguer'-Beeri seadus, Beeri-Lamberti seadus ja Lamberti-Beeri seadus) on empiiriliselt tuletatud optika seadus, mis kirjeldab monokromaatilise valguse neeldumise määra absorbeerivas (valgust neelavas) aines (näiteks lahuses) sõltuvalt aine omadused.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Beeri seadus · Näe rohkem »

Beetakiirgus

Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Beetakiirgus · Näe rohkem »

Beetalagunemine

Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ja elektronneutriino (νe).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Beetalagunemine · Näe rohkem »

Beetaosake

Beetaosake ehk β-osake on suure energiaga elektron või positron, mis tekib beetalagunemise käigus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Beetaosake · Näe rohkem »

Bell

Bell (tähis B) on logaritmiline mõõtühik, mis võrdub füüsikalise suuruse väärtuse ja samanimelise lähtesuuruse väärtuse suhte kümnendlogaritmiga (logaritmiga alusel 10).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Bell · Näe rohkem »

Berkeley interpretatsioon

Berkeley interpretatsioon (ka Berkeley-Kopenhaageni interpretatsioon) kvantmehaanikas on kvantmehaanika interpretatsioon, mis viitab immaterialistlikule filosoofiakontseptsioonile, mille autor oli 17.–18.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Berkeley interpretatsioon · Näe rohkem »

Bernoulli võrrand

Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Bernoulli võrrand · Näe rohkem »

Besseli kimp

Vasakpoolsel pildil on Besseli kimbu intensiivsusjaotus levimissuunaga ristuvas tasandis. Keskel on hele täpp, mida ümbritsevad rõngad, mille heledus tsentrist kaugenedes väheneb. Parempoolsel pildil on y-telje suunaline intensiivsusjaotus. Horisontaalteljel on kujutatud intensiivsuse muutumist (suureneb vasakule) ning vertikaalteljel y-koordinaadi muutust. Tegemist on telgsümmeetrilise intensiivsusjaotusega, seega pole vahet, millise nurga all diameeter on tõmmatud Besseli kimp on elektromagnet-, heli- või gravitatsioonilaine, mille amplituudi kirjeldab esimest tüüpi Besseli funktsioon (inglise Bessel function of the first kind).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Besseli kimp · Näe rohkem »

Biot'-Savarti seadus

Biot'-Savarti seadus (ka kujul Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus) on elektromagnetismi seadus, mis kirjeldab statsionaarse (püsiva) elektrivoolu tekitatud magnetvälja.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Biot'-Savarti seadus · Näe rohkem »

Bohri aatomiteooria

Bohri aatomiteooria on üheelektroniste aatomite poolklassikaline mudel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Bohri aatomiteooria · Näe rohkem »

Bohri raadius

Bohri raadius (tähis a_0) on füüsikakonstant, mis on võrdne vesiniku aatomi tuuma ja põhiolekus elektroni vahelise kaugusega, seega selle elektroni ringorbiidi raadiusega (Bohri aatomimudeli raames).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Bohri raadius · Näe rohkem »

Boltzmanni konstant

Boltzmanni konstant (tähis k või k_\text) on füüsikakonstant, mis seob omavahel ühe aineosakese kineetilise energia ja aine temperatuuri.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Boltzmanni konstant · Näe rohkem »

Bose-Einsteini kondensaat

Bose-Einsteini kondensaat (Satyendranath Bose ja Albert Einsteini järgi) on eristamatute osakeste süsteemi äärmuslik olek, milles enamik osakesi on samas (ühesuguses) kvantmehaanilises olekus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Bose-Einsteini kondensaat · Näe rohkem »

Bose-Einsteini statistika

Bose-Einsteini statistika on rakendatav täiesti ühesugustest ning põhimõtteliselt eristamatutest täisarvulise spinniga osakestest (bosonitest) koosneva süsteemi puhul.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Bose-Einsteini statistika · Näe rohkem »

Bosonid

Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Bosonid · Näe rohkem »

Boyle'i-Mariotte'i seadus

Konstantsel temperatuuril antud gaasi hulga puhul on rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Boyle'i-Mariotte'i seadus · Näe rohkem »

Braan

Braan ehk p-braan (sõnast "membraan") on stringiteoorias (M-teoorias) ja sellega seotud teooriates (näiteks supergravitatsiooniteoorias) hüpoteetiline füüsikaline objekt, mille mõõde p on väiksem kui selle ruumi mõõde, kus ta paikneb.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Braan · Näe rohkem »

Brahhistokroon

Eksperiment: milline joon (teekond) on veerevale objektile lühim? Animatsioon erinevatest teekondadest Brahhistokroon (kreeka sõnadest βράχιστος (brachistos, 'lühim') ja χρόνος (chronos, 'aeg')) on kiireima languse joon, kõikvõimalikest homogeense jõuvälja kaht punkti A ja B ühendavaist joontest see, mida mööda hõõrdumiseta liikudes jõuab punktmass punktist A punkti B lühima ajaga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Brahhistokroon · Näe rohkem »

Brillouini hajumine

Brillouini hajumine on üks mitteelastse hajumise tüüpe, kus valguslaine ja keskkonna deformatsioonilaine vastasmõju tulemusena valguskvandi energia muutub.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Brillouini hajumine · Näe rohkem »

Browni liikumine

soojusliikumises Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat korrapäratut liikumist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Browni liikumine · Näe rohkem »

Buckinghami π teoreem

Buckinghami π teoreem on inseneriteaduses, rakendusmatemaatikas ja füüsikas oluline teoreem dimensionaalanalüüsis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Buckinghami π teoreem · Näe rohkem »

C-kvark

C-kvark (ehk charm kvark, ehk sarmiga kvark) on teise põlvkonna kvark, mis kannab lõhna sarm.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja C-kvark · Näe rohkem »

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »

CGS-süsteem

CGS-süsteem on mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on pikkusühik sentimeeter, massiühik gramm ja ajaühik sekund.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja CGS-süsteem · Näe rohkem »

Charles'i seadus

Jääval rõhul on gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga Charles'i seaduse järgi on jääval rõhul ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga: p/T.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Charles'i seadus · Näe rohkem »

Clapeyroni-Clausiuse võrrand

Faasisiirdeid kirjeldav võrrand ehk Clapeyroni-Clausiuse võrrand on saksa füüsiku Rudolf Clausiuse ja prantsuse füüsiku Benoît Paul Émile Clapeyroni järgi nimetatud võrrand, mis kirjeldab katkendlikku faasisiiret kahe faasi vahel üheainsa faasi koostisosa kaudu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Clapeyroni-Clausiuse võrrand · Näe rohkem »

Comptoni hajumine

Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Comptoni hajumine · Näe rohkem »

Coriolisi efekt

Coriolisi efekti mõju liikuvale kehale poolkerati Coriolisi efekt ehk Coriolisi jõud (kasutatakse ka ekslikke kujusid Coriolise efekt ja Coriolise jõud) on prantsuse matemaatiku ja füüsiku Gaspard-Gustave de Coriolisi järgi nime saanud efekt, mis avaldub nii, nagu liikuvaile kehadele pöörlevas taustsüsteemis mõjuks jõud.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Coriolisi efekt · Näe rohkem »

Coriolisi teoreem

Coriolisi teoreem on teoreem teoreetilises mehaanikas, mille kohaselt punkti liitliikumisel absoluutne kiirendus võrdub kaasaliikumise kiirenduse, relatiivse kiirenduse ja Coriolisi kiirenduse geomeetrilise summaga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Coriolisi teoreem · Näe rohkem »

Cottoni-Moutoni efekt

Cottoni-Moutoni efekt on magnetoptiline nähtus, mille puhul magnetväli tekitab optiliselt isotroopses aines magnetväljatugevusega proportsionaalse murdumistegurite erinevusega kaksikmurdumist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Cottoni-Moutoni efekt · Näe rohkem »

Coulomb'i seadus

Kui kehi saab vaadelda punktlaengutena, siis samanimelise laenguga kehad tõukuvad ja erinimelise laenguga kehad tõmbuvad jõuga, mida kirjeldab esitatud valem Coulomb'i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q_1 ja q_2 mõjutavad teineteist jõuga F_e, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Coulomb'i seadus · Näe rohkem »

Curie konstant

Curie konstant (Pierre Curie järgi), tähis C, on aine magnetilisi omadusi iseloomustav konstant: kus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Curie konstant · Näe rohkem »

Curie punkt

Curie punkt ehk Curie temperatuur on füüsikas ja materjaliteaduses temperatuur, millest kõrgemal kaotab püsimagnet oma magnetilised omadused.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Curie punkt · Näe rohkem »

D-braanid

D-braanid (inglise keeles D-branes) on stringiteoorias braanid, millele lahtiste stringide otsad kinnituvad.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja D-braanid · Näe rohkem »

D-kvark

D-kvark (ehk down-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on –1/2.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja D-kvark · Näe rohkem »

Dünaamikaulatus

Dünaamikaulatus ehk dünaamiline ulatus ehk dünaamiline diapasoon on mingi füüsikalise suuruse (nt elektripinge, helirõhu) või funktsiooni suurima ja väikseima väärtuse suhe.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Dünaamikaulatus · Näe rohkem »

Dünaamiline viskoossus

Dünaamiline viskoossus ehk sisehõõrdetegur (tähis \eta) on vooliste (vedelike ja gaaside) sisehõõrdumist iseloomustav suurus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Dünaamiline viskoossus · Näe rohkem »

De Broglie lained

Elektroni lainelaadset käitumist tõestav Interferentsipilt De Broglie lained ehk mateerialained on mikroosakeste kvantmehaanilist olekut iseloomustavad lained.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja De Broglie lained · Näe rohkem »

Debye raadius

Debye raadiuseks (ka Debye pikkuseks või ulatuseks) nimetatakse ulatust, kus liikuvad laengukandjad (elektronid) varjestavad plasmale rakendatud välise elektrivälja.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Debye raadius · Näe rohkem »

Deformatsioon

158x158px Deformatsiooniks ehk deformeerumiseks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Deformatsioon · Näe rohkem »

Deformatsioonienergia

Deformatsioonienergia ehk Sisejõudude potentsiaalne energia on deformeerunud elastses kehas salvestunud potentsiaalne energia, mis deformatsioonist vabanemisel teeb tööd.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Deformatsioonienergia · Näe rohkem »

Deformatsioonienergia tihedus

Deformatsioonienergia tihedus on potentsiaalse energia tihedus deformeeritavas kehas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Deformatsioonienergia tihedus · Näe rohkem »

Diamagnetism

Diamagnetilise materjali magnetdomeenid reageerimas välisele magnetväljale Diamagnetism on materjali omadus tekitada välises magnetväljas sellele vastu töötavat magnetvälja.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Diamagnetism · Näe rohkem »

Dielektrik

Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Dielektrik · Näe rohkem »

Dielektrik-barjäärlahendus

Dielektrik-barjäärlahenduse levinud konstruktsioonid Dielektrik-barjäärlahendus (DBL) on nähtus, kus elektriline läbilöök kahe elektroodi vahel toimub tingimustes, kus vähemalt üks elektroodidest on kaetud dielektrilise kihiga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Dielektrik-barjäärlahendus · Näe rohkem »

Dielektrikuskadu

Dielektrikuskadu on elektrivälja toimel dielektrikus tekkiv soojusenergia.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Dielektrikuskadu · Näe rohkem »

Dielektriline läbitavus

Dielektriline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab dielektrikute elektrilise polarisatsiooni võimet.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Dielektriline läbitavus · Näe rohkem »

Dielektriline polarisatsioon

Dielektriline polarisatsioon kui füüsikaline nähtus seisneb selles, et välise elektrivälja mõjul nihkuvad erinimelised, omavahel seotud elektrilaengud (nt molekulis) tasakaaluasendist välja ja moodustuvad dipoolid (elektriline dipool on süsteem, kus positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei ühti).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Dielektriline polarisatsioon · Näe rohkem »

Dielektriline vastuvõtlikkus

Dielektriline vastuvõtlikkus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab dielektrilise keskkonna võimet elektriväljas polariseeruda.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Dielektriline vastuvõtlikkus · Näe rohkem »

Difraktsioon

Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Difraktsioon · Näe rohkem »

Difraktsioonivõre

Ringsümmeetriliselt difraktsioonivõrelt tagasidifrageerunud valge valguse eri värvi rõngad on sattunud kahe peegli äärele, värvides võrele lähemal oleva peegli punaseks ja kaugemal paikneva siniseks. Sinine rõngas on aimatav punase peegli pinnal. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Difraktsioonivõre · Näe rohkem »

Difusioon

Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Difusioon · Näe rohkem »

Dimensionaalanalüüs

Dimensionaalanalüüs ehk ühikanalüüs on füüsikaliste suuruste vaheliste seoste leidmise meetod, mis põhineb nende suuruste dimensioonidel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Dimensionaalanalüüs · Näe rohkem »

Dimensioon

Dimensioon on valem, mis määrab kindlaks füüsikalise suuruse seose valitud suuruste süsteemi põhisuurustega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Dimensioon · Näe rohkem »

Dimensioonita suurus

Dimensioonita suurus ehk ühikuta suurus on dimensionalanalüüsis füüsikaline suurus, millel puudub dimensioon, ehk skalaarne suurus dimensiooniga üks millele vastab rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõtühik üks (või 1) mida enamasti ei märgita.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Dimensioonita suurus · Näe rohkem »

Diraci võrrand

Diraci võrrand on poolearvulise spinniga elementaarosakesi kirjeldav lainevõrrand relativistlikus kvantmehaanikas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Diraci võrrand · Näe rohkem »

Dispergant

Dispergant ehk dispergeeriv aine ehk dispergent (ladina k. dispergere hajutama; inglise dispersant, dispersing agent) on kemikaal, mille abil emulgeeritakse, hajutatakse või stabiliseeritakse mingisse keskkonda sattunud ainet.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Dispergant · Näe rohkem »

Dispersioon (optika)

spektrivärvides Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Dispersioon (optika) · Näe rohkem »

Doppleri efekt

Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Doppleri efekt · Näe rohkem »

E = mc²

Tegemist on Albert Einsteini relatiivsusteooria valemiga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja E = mc² · Näe rohkem »

Eeter (füüsika)

Eeter on uusaegses filosoofias ja 19.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Eeter (füüsika) · Näe rohkem »

Einsteini väljavõrrandid

Einsteini väljavõrrandid, ka Einsteini võrrandid (inglise keeles Einstein field equations), on Albert Einsteini loodud kümme üldrelatiivsusteooria valdkonna võrrandit, mis kirjeldavad gravitatsiooni fundamentaalset vastastikmõju massi ja energia toimel kõverdunud aegruumis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Einsteini väljavõrrandid · Näe rohkem »

Einsteini väljavõrrandite lahendid

Einsteini väljavõrrandite lahendid (inglise keeles solutions of the Einstein field equations) on aegruumid, mis tulenevad üldrelatiivsusteooria Einsteini väljavõrrandite lahendamisest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Einsteini väljavõrrandite lahendid · Näe rohkem »

Eksiton

Eksiton (ka ekstsiton) on elektroni ja augu seotud paar pooljuhi või dielektriku kristallivõres.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Eksiton · Näe rohkem »

Eksperimentaalfüüsika

gravitatsioonilainetete tuvastamiseks ehitatud observatoorium. Eksperimentaalfüüsika viimase aja suurimaid saavutusi oli LIGO abil gravitatsioonilainete olemasolu tõestamine Eksperimentaalfüüsika on füüsika haru, mis koondab endas kõiki füüsika harusid, milles tegeletakse füüsikaliste nähtuste vaatlustega, mõõtmisega ja eksperimentidega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Eksperimentaalfüüsika · Näe rohkem »

Ekvipotentsiaalpind

punktlaengu ekvipotentsiaalpinnad (punane) ja välja jõujooned (must) Ekvipotentsiaalpind on välja mõtteline pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ekvipotentsiaalpind · Näe rohkem »

Elastne deformatsioon

Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elastne deformatsioon · Näe rohkem »

Elastne keha

Elastne keha on keha, mis välise jõu toimel muudab oma kuju ning selle lakkamisel taastab oma endise kuju.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elastne keha · Näe rohkem »

Elastne keskkond

Elastne keskkond on keskkond, mida on võimalik elastselt deformeerida.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elastne keskkond · Näe rohkem »

Elastsus

Elastsus on tahke keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju ja ruumala (vedelike ja gaaside korral ruumala).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elastsus · Näe rohkem »

Elastsusjõud

Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elastsusjõud · Näe rohkem »

Elastsuslaine

Elastsuslaine tekib elastselt deformeeruvas keskkonnas, kui mõne(de) osakes(t)e kohalt nihutamine rikub süsteemi tasakaalu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elastsuslaine · Näe rohkem »

Elastsusteooria

Elastsusteooria (teisiti ka elastsusõpetus) on mehaanika osa, mis uurib elastsete kehade ja keskkondade deformatsioone ja liikumist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elastsusteooria · Näe rohkem »

Elekter

Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elekter · Näe rohkem »

Elektrijuht

Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrijuht · Näe rohkem »

Elektrijuhtivus

Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrilaeng · Näe rohkem »

Elektrilaengu jäävuse seadus

Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrilaengu jäävuse seadus · Näe rohkem »

Elektriline dipoolmoment

Elektrilise dipooli dipoolmomendi vektor \vec p Elektriline dipoolmoment \vec p iseloomustab ruumilist laengujaotust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektriline dipoolmoment · Näe rohkem »

Elektriline kaksikkiht

Elektriliseks kaksikkihiks nimetatakse mudelit, mis kirjeldab ioonide paigutust elektriliselt laetud pinnal ja selle lähedases alas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektriline kaksikkiht · Näe rohkem »

Elektriline konstant

Elektriline konstant ehk vaakumi dielektriline läbitavus (ingl vacuum electric permittivity) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektriline konstant · Näe rohkem »

Elektriliselt isoleeritud süsteem

Elektriliselt isoleeritud süsteem on füüsikas süsteem, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektriliselt isoleeritud süsteem · Näe rohkem »

Elektriväli

Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektriväli · Näe rohkem »

Elektrivälja jõujoon

Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori \vec sihiga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrivälja jõujoon · Näe rohkem »

Elektrivälja potentsiaal

Elektrivälja potentsiaal ehk elektriline potentsiaal ehk elektrostaatiline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrivälja potentsiaal · Näe rohkem »

Elektrivälja tugevus

Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab elektrivälja võimet avaldada väljapunkti asetatud elektrilaengule jõudu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrivälja tugevus · Näe rohkem »

Elektrivoo tihedus

Elektrivoo tihedus ehk elektriline nihe (elektrinihe) ehk elektriline induktsioon on makroskoopilist elektrivälja kirjeldav vektor \vec.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrivoo tihedus · Näe rohkem »

Elektrivoog

Elektrivoog (tähis \mathit, psii) on füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda ruumis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrivoog · Näe rohkem »

Elektrivool

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrivool · Näe rohkem »

Elektrivoolu tugevus

Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrivoolu tugevus · Näe rohkem »

Elektroakustika

Elektroakustika on akustika haru, mis tegeleb helivõnkumise muundamisega elektrivõnkumiseks ja vastupidi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektroakustika · Näe rohkem »

Elektrodünaamika

Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »

Elektrodünaamiline vastastikmõju

Elektrodünaamiline vastastikmõju on füüsikas elektrivoolude omavaheline vastastikune mõju.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrodünaamiline vastastikmõju · Näe rohkem »

Elektrofüüsika

Elektrofüüsika on teadusharu, milles on ühendatud füüsika ja inseneriteadused.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrofüüsika · Näe rohkem »

Elektroforees

Laetud osakese elektriväljas liikumisele mõjuvad jõud Elektroforees (elektro + kr phoros kandev) on elektriliselt laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul: positiivsed osakesed katoodile ja negatiivsed osakesed anoodile.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektroforees · Näe rohkem »

Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia

Dielektrilise läbitavuse spekter üle laia sagedusriba. Kujutatud on reaalseid ning imaginaarseid läbitavuse osi ning erinevaid protsesse: iooniline ja dipolaarne relaksatsioon, aatom- ja elektrooniline resonants kõrgematel energiatel Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia (lühendina EIS; tuntud ka kui dielektriline spektroskoopia, impedantsspektroskoopia) on meetod uuritava objekti dielektriliste omaduste mõõtmiseks sageduse funktsioonina.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrokeemiline impedantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Elektroluminestsents

Elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib aines rakendatud elektrivälja mõjul.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektroluminestsents · Näe rohkem »

Elektromagnetiline induktsioon

Induktsiooni elektromotoorjõu tekkimine magnetväljas liikuva sirgjuhtme otste vahel Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektromagnetiline induktsioon · Näe rohkem »

Elektromagnetiline inerts

Elektromagnetiline inerts on energia, mis on vajalik elektrivoolu tekitamiseks või katkestamiseks induktiivses ahelas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektromagnetiline inerts · Näe rohkem »

Elektromagnetiline kiirgus

Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »

Elektromagnetism

Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektromagnetism · Näe rohkem »

Elektromagnetvälja tensor

Elektromagnetvälja tensor on füüsikaline suurus, mis võimaldab elektromagnetvälja kovariantselt kirjeldada.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektromagnetvälja tensor · Näe rohkem »

Elektromotoorjõud

Elektromotoorjõud (lühend emj) on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s.o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektromotoorjõud · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronõrk vastastikmõju

Elektronõrk vastastikmõju ehk elektronõrk interaktsioon on osakestefüüsikas matemaatiline ja kontseptuaalne kombinatsioon kahest fundamentaalsest vastastikmõjust; elektromagnetilisest ja nõrgast vastastikmõjust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektronõrk vastastikmõju · Näe rohkem »

Elektronkate

Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektronkate · Näe rohkem »

Elektronkiir

Elektronkiir, ka elektronkimp, on enamasti vaakumis kindlas suunas liikuma pandud elektronide juga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektronkiir · Näe rohkem »

Elektronkonfiguratsioon

Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »

Elektronvalem

Elektronvalem on aatomi elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektronvalem · Näe rohkem »

Elektronvolt

Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektronvolt · Näe rohkem »

Elektroodipotentsiaal

Elektroodipotentsiaal (tähis E või φ ja mõõtühik volt) on IUPAC määratluse kohaselt elektromotoorjõud, mis tekib elektrokeemilise elemendi – galvaanielemendi – mõõdetaval elektroodil standardvesinikelektroodi suhtes.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektroodipotentsiaal · Näe rohkem »

Elektrooptika

Elektrooptika on füüsika haru, mis uurib elektrivälja mõju aine optilistele omadustele.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrooptika · Näe rohkem »

Elektroosmoos

Elektroosmoos (inglise electro-osmosis) on vedeliku liikumine läbi kapillaaride või poorse diafragma välise elektrivälja mõjul.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektroosmoos · Näe rohkem »

Elektrostaatika

Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalse taustsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilise vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrostaatika · Näe rohkem »

Elektrostaatiline induktsioon

pisi Elektrostaatiline induktsioon on füüsikaline nähtus, kus elektrilaenguga keha mõjutab laengute paiknemist läheduses olevates kehades – neis toimub laengute ruumiline nihe.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrostaatiline induktsioon · Näe rohkem »

Elektrostaatiline masin

Wimshursti masin Elektrostaatiline masin ehk elektrostaatiline generaator on elektrimasin kõrge alalispinge tekitamiseks, kusjuures elektrilaengute nihe ja ülekanne toimub elektrostaatilise induktsiooni põhimõttel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrostaatiline masin · Näe rohkem »

Elektrostaatiline vastastikmõju

Elektrostaatiliseks vastastikmõjuks ehk kulooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse seisvate elektrilaengute vastastikust mõju.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrostaatiline vastastikmõju · Näe rohkem »

Elektrostaatiline väli

Elektrostaatiline väli on elektriväli, mille tekitab ruumis liikumatu ja ajas muutumatu elektrilaeng või niisuguste laengute süsteem.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrostaatiline väli · Näe rohkem »

Elektrostriktsioon

Elektrostriktsioon on dielektriku deformatsioon, mida põhjustab dielektriline polarisatsioon elektrivälja toimel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elektrostriktsioon · Näe rohkem »

Elementaarlaeng

Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elementaarlaeng · Näe rohkem »

Elementaarosakesed

Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Energia · Näe rohkem »

Energia jäävuse seadus

Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseadusi füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Energia jäävuse seadus · Näe rohkem »

Energia miinimumi printsiip

Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Energia miinimumi printsiip · Näe rohkem »

Energiabilanss

Energiabilanss on süsteemi energiavoogude summa.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Energiabilanss · Näe rohkem »

Eneseinduktsioon

Eneseinduktsioon ehk endainduktsioon on niisugune elektromagnetiline induktsioon, mida põhjustab voolutugevuse muutumine vooluringis endas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Eneseinduktsioon · Näe rohkem »

Entalpia

Entalpia (kreeka sõnadest ἐν (en) 'sisse' ja θάλπειν (thálpein) 'soojendama') on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa: Entalpia tähis on H ja mõõtühik on džaul (J).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Entalpia · Näe rohkem »

Entroopia

Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Entroopia · Näe rohkem »

Epüür

Laseri epüür Epüür (prantsuse sõnast épure) on teatava suuruse asukohast olenevate väärtuste graafiline esitus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Epüür · Näe rohkem »

Ergastatud olek

Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ergastatud olek · Näe rohkem »

Erijuhtivus

Erijuhtivus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kvantitatiivselt aine või materjali võimet elektrivoolu juhtida.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Erijuhtivus · Näe rohkem »

Erikaal

Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Erikaal · Näe rohkem »

Erirelatiivsusteooria

Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »

Eriruumala

Eriruumala ehk erimaht on aine massiühiku ruumala.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Eriruumala · Näe rohkem »

Erisoojus

Erisoojus (ka erisoojusmahtuvus) on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Erisoojus · Näe rohkem »

Eristamatud osakesed

Eristamatud osakesed ehk identsed osakesed on kvantmehaanikas osakesed, mis ei ole mingil viisil üksteisest eristatavad teatud omaduste põhjal, mida nende konkreetne olek ei mõjuta.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Eristamatud osakesed · Näe rohkem »

Eritakistus

Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Eritakistus · Näe rohkem »

Etalon

Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse füüsikalise suuruse mõõtühiku või selle suuruse mõne teise väärtuse määratlemiseks, säilitamiseks ja ülekandmiseks näiteks töömõõtevahenditele.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Etalon · Näe rohkem »

Faas

Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument (sõltumatu muutuja), mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Faas · Näe rohkem »

Faas (füüsikaline keemia)

Faas ehk aine faas on aine struktuurivorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Faas (füüsikaline keemia) · Näe rohkem »

Faasidiagramm

sulamiskõver Vee ''pVT''-faasidiagramm (''solide'' tahke, ''liquide'' vedel, ''gaz'' gaasiline) Faasidiagramm ehk olekudiagramm on diagramm, kus enamasti temperatuuri ja rõhu teljestikus kujutatakse termodünaamilise süsteemi tasakaalulist olekut.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Faasidiagramm · Näe rohkem »

Faasisiire

sublimeeruvad otse gaasiks Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Faasisiire · Näe rohkem »

Fahrenheiti skaala

Fahrenheiti ja Celsiuse skaalaga termomeeter Fahrenheiti skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1714.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Fahrenheiti skaala · Näe rohkem »

Faraday efekt

Faraday efekt on Michael Faraday järgi nime saanud magneto-optiline efekt, mis ilmneb valguse ja magnetvälja vastasmõjus aines.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Faraday efekt · Näe rohkem »

Faraday seadus

Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Faraday seadus · Näe rohkem »

Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne

Jablonski diagramm FRET kohta. Tõlge inglise keelest: ''Donor'', doonor; ''Acceptor'', aktseptor; ''Absorption'', neeldumine; ''Relaxation'', soojuslik relaksatsioon; ''Fluorescence'', fluorestsents. Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne (FRET) on elektronide ergastatud oleku energia mittekiirguslik üleminek ühelt fluorestseeruvalt molekulilt või molekuli osalt (fluorofoorilt) teisele, mis võib aset leida, kui on täidetud järgmised tingimused.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Försteri-tüüpi resonantne energiaülekanne · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Füüsika · Näe rohkem »

Füüsikakonstant

Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Füüsikakonstant · Näe rohkem »

Füüsikaline pendel

Füüsikaliseks pendliks nimetatakse jäika keha, mis saab võnkuda liikumatu punkti ümber, ning see punkt ei ühti tema inertsikeskmega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Füüsikaline pendel · Näe rohkem »

Füüsikaline süsteem

Füüsikaline süsteem on füüsikaline objekt või nende objektide kogum, mida saab ümbritsevas aegruumis piiritleda ja määratleda.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Füüsikaline süsteem · Näe rohkem »

Füüsikaline suurus

Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »

Füüsikalised omadused

Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »

Füüsikaliste suuruste loend

Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Füüsikaliste suuruste loend · Näe rohkem »

Füüsikaseadus

Füüsikaseadus on füüsikalise loodusseaduse üldistatud formuleering enamasti matemaatilisel kujul.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Füüsikaseadus · Näe rohkem »

Füüsikute loend

Siin on loetletud füüsikuid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Füüsikute loend · Näe rohkem »

Fermat' printsiip

Fermat' printsiip (Pierre de Fermat' järgi) või vähima aja printsiip on printsiip optikas, mis väidab, et valguskiir punktist A punkti B levib mööda teed, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Fermat' printsiip · Näe rohkem »

Fermi kondensaat

Fermi kondensaat on identsete fermionide süsteemi ülivoolav agregaatolek ülimadalal temperatuuril.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Fermi kondensaat · Näe rohkem »

Fermi-Diraci statistika

Fermi-Diraci statistika on kvantstatistika, mis kirjeldab põhimõtteliselt eristamatutest poolespinnilistest elementaarosakestest koosnevaid süsteeme.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Fermi-Diraci statistika · Näe rohkem »

Fermionid

Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Fermionid · Näe rohkem »

Ferrimagnetism

Magnetmomentide joondumine ferrimagnetilises materjalis Füüsikas nimetatakse ferrimagnetiliseks materjali, milles esinevate osakeste magnetmomendid on vastassuunalised nagu antiferromagnetismis, kuid ferrimagnetites ei ole vastassuunalised momendid võrdsed, seetõttu esineb spontaanne magneetumine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ferrimagnetism · Näe rohkem »

Ferromagnetism

Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ferromagnetism · Näe rohkem »

Ferrovedelik

Ferrovedelik magnetväljas Ferrovedelik (ladinakeelsest sõnast ferrum 'raud') on magnetväljas tugevalt polariseeruv vedelik.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ferrovedelik · Näe rohkem »

Feynmani diagramm

antikvargi paariks, kusjuures antikvark kiirgab gluuoni. Fermionide liikumine kujutatakse Feynmani diagrammil sirge joonega, bosonid on tähistatud lainelise või spiraalse joonega. Antiaine osakest tähistaval joonel olev nool osutab ajajoonega vastassuunda. Ajajoon, aja kulgemine on antud joonisel kujutatud suunaga vasakult paremale (nool ja tähis "t" (time ingl. k. joonise alaosas). Feynmani diagramm (USA füüsiku Richard Feynmani järgi) on intuitiivne graafiline meetod kvant- või statistilises väljateoorias, mille abil väljendatakse erinevate protsesside tõenäosusamplituude või korrelatsioone.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Feynmani diagramm · Näe rohkem »

Ficki difusiooniseadused

soojusliikumise tõttu laiali valguma, et täita kogu ruun võimalikult ühtlaselt (mikroskoopiline difusioon)All: aineosakesed liiguvad süstemaatiliselt kõrgema kontsentratsiooniga ruumiosast madalama poole (makroskoopiline difusioon). Seda sujuvat aineosakeste liikumist kirjeldavadki Ficki seadused Ficki difusiooniseadused kirjeldavad difusiooni ja need avaldas Adolf Fick 1855.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ficki difusiooniseadused · Näe rohkem »

Flotatsioon

Tööstuslik flotatsioon Flotatsioon on heljuvate või emulgeerunud ainete eraldamine vedelikust neid pinnale ujutades ning seejärel pinnakooret kõrvaldades; ühtlasi vastav meetod ja protsess.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Flotatsioon · Näe rohkem »

Fluorestsents

Fluorestseeruv orgaaniline ühend nimega eskuliin Valik fluorestseeruvaid aineid UV-valguses Fluorestseeruv rodamiin Fluorestsents (sõna tuleneb mineraalist fluoriit; seda mineraali uurides avastati fluorestsents) on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirgusega või nähtava valgusega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Fluorestsents · Näe rohkem »

Fluorestsentsspektroskoopia

Fluorestsents-spektroskoopia on optilise spektroskoopia haru, mis tegeleb ainete fluorestsentsi uurimisega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Fluorestsentsspektroskoopia · Näe rohkem »

Fookuskaugus

Fookuskaugus (tähis f) optilise süsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Fookuskaugus · Näe rohkem »

Foonon

Foonon on kvaasiosake, tahke aine, ka vedela heeliumi võnkevälja kvant.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Foonon · Näe rohkem »

Footon

Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Footon · Näe rohkem »

Formant

Formant (inglise keeles formant) on akustikas osaheli, mis on resonantsi tõttu võimendunud (James Jeans, 1938).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Formant · Näe rohkem »

Fosforestsents

Fosforestsentsi tõttu pimedas helendav korvpall Fosforestsents on fluorestsentsi kõrval üks fotoluminestsentsi alaliike.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Fosforestsents · Näe rohkem »

Fotoefekt

Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Fotoefekt · Näe rohkem »

Fotoionisatsioon

Fotoinisatsiooniks nimetatakse aatomite või molekulide ioniseerumist valguse toimel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Fotoionisatsioon · Näe rohkem »

Fotoluminestsents

Kolm luminestseeruvat ainet UV-kiirguses Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse (footoni, valguskvandi) kiirgumine materjalist pärast lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Fotoluminestsents · Näe rohkem »

Foucault' pendel

Foucault' pendel Pariisi Panthéonis Foucault' pendli pomm Pariisi Panthéonis Foucault’ pendel on pikk vabalt võnkuv pendel, mida kasutatakse Maa pöörlemise demonstreerimiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Foucault' pendel · Näe rohkem »

Froude'i arv

Froude'i arv on avasängivoolu energeetilist seisundit (st, kas vool on rahulik või käre) kirjeldav dimensioonita suurus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Froude'i arv · Näe rohkem »

Gaasidünaamika

Gaasidünaamika on aerodünaamika haru, mis uurib gaasi liikumise seaduspärasusi, arvestades gaasi kokkusurutavust (tiheduse sõltuvust rõhust).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gaasidünaamika · Näe rohkem »

Gaaslahendus

Gaaslahendus on elektrilaengute suunatud liikumine gaasikeskkonnas ehk elektrivool gaasis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gaaslahendus · Näe rohkem »

Galilei teisendus

Galilei teisendus (Galileo Galilei järgi) on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Galilei teisendus · Näe rohkem »

Gammakiirgus

Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gammakiirgus · Näe rohkem »

Gaussi seadus elektrivälja jaoks

Gaussi seadus elektrivälja jaoks ehk Gaussi teoreem on C. F. Gaussi poolt 1835.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gaussi seadus elektrivälja jaoks · Näe rohkem »

Gaussi seadus magnetvälja jaoks

Näiteid kinnistest pindadest (vasakul: kera, toroid, kuup) ja avatud pindadest (paremal) Gaussi seadus magnetvälja jaoks on C. F. Gaussi poolt formuleeritud seadus, mis kirjeldab magnetpooluste summaarset välja kinnise pinnaga ümbritsetud ruumiosas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gaussi seadus magnetvälja jaoks · Näe rohkem »

Gay-Lussaci seadus

Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gay-Lussaci seadus · Näe rohkem »

Gödeli meetrika

Gödeli meetrika ehk Gödeli lahend, ka Gödeli universum, (inglise keeles Gödel metric, Gödel solution, Gödel universe) on Einsteini väljavõrrandite täpne lahend, mille esitas 1949.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gödeli meetrika · Näe rohkem »

Geigeri loendur

Geigeri loendur, ka Geigeri-Mülleri loendur on osakeste detektor ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Geigeri loendur · Näe rohkem »

Geomeetriline optika

Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika haru, mis kirjeldab valguse levimist läbipaistvas keskkonnas kiirtena.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Geomeetriline optika · Näe rohkem »

Goldstone'i bosonid

Goldstone'i bosonid või Nambu-Goldstone'i bosonid (NGB-d) on peamiselt osakeste- ja kondensainefüüsikas käsitletavad bosonid, mis on vajalikud mudelites, milles toimub pidevate sümmeetriate spontaanne rikkumine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Goldstone'i bosonid · Näe rohkem »

Gradient

Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gradient · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Gravitatsioonijõud

Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gravitatsioonijõud · Näe rohkem »

Gravitatsioonikonstant

Gravitatsioonikonstant (tähis G) on gravitatsioonijõu tugevust iseloomustav füüsikakonstant.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gravitatsioonikonstant · Näe rohkem »

Gravitatsioonilained

neutrontähe tekitatud gravitatsioonilainetest Kaks LIGO teadlast püüavad seadmeriket lahendada (2019) Gravitatsioonilainete spekter, allikad ja detektorid Gravitatsioonilained on massi liikumisega kaasnevad aegruumi võnked, mis levivad tekkeallikast lainekujulistena.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gravitatsioonilained · Näe rohkem »

Gravitatsioonilääts

Kaugest objektist tuleneva valguse murdumine massiivse keha mõjul. Kollased nooled näitavad allikate näivat asukohta, valged nooled allikate tegelikku paiknemist Gravitatsioonilääts on massiivne keha (planeet või täht) või kehade süsteem (galaktika või galaktikaparv), mis asub vaatleja ja kauge valgusallika vahel ning oma gravitatsiooniväljaga kallutab allikast tuleva valguse levimise suunda.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gravitatsioonilääts · Näe rohkem »

Gravitatsiooniline punanihe

Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat) kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gravitatsiooniline punanihe · Näe rohkem »

Gravitatsiooniseadus

Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »

Gravitatsiooniväli

Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Gravitatsiooniväli · Näe rohkem »

Graviton

Graviton on (hüpoteetiline) elementaarosake, mis vahendab gravitatsiooni.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Graviton · Näe rohkem »

Hadronid

Hadronid on kvarkidest koosnevad liitosakesed.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hadronid · Näe rohkem »

Hajumine

Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus (valgus, heli, osakeste voog) kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu, näiteks kokkupõrke tõttu liikumisteel oleva objektiga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hajumine · Näe rohkem »

Hajuv valgusvihk

Hajuv valgusvihk on valgusvihk, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hajuv valgusvihk · Näe rohkem »

Halli efekt

Halli efekti selgituseks: ''B'' ‒ magnetiline induktsioon; ''I'' ‒ elektrivool; ''U''H ‒ Halli pinge, mis tekib magnetvälja ja voolu koosmõjul Halli efekt on niisugune füüsikaline nähtus, mille korral elektrijuhis, mis paikneb püsivas magnetväljas ja mida läbib elektrivool, tekib elektriväli, kusjuures selle elektrivälja suund on risti magnetvälja suunaga ja ka juhti läbiva voolu suunaga. Selle elektrivälja põhjustatud potentsiaalide vahet nimetatakse Halli pingeks UH ja seda väljendab valem kus I on juhti läbiv vool, B ‒ magnetiline induktsioon, d ‒ juhi paksus ja AH ‒ Halli konstant, mis on pöördvõrdeline vabade laengukandjate tihedusega elektrijuhis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Halli efekt · Näe rohkem »

Hamiltoni mehaanika

Hamiltoni mehaanika (inglise keeles Hamiltonian mechanics) on teooria, mis on välja töötatud kui klassikalise mehaanika reformulatsioon; üks kahest olulisemast analüütilise mehaanika harudest (teine on Lagrange'i mehaanika).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hamiltoni mehaanika · Näe rohkem »

Hamiltoniaan

Hamiltoniaan on analüütlises mehaanikas ja kvantmehaanikas matemaatiline operaator, mis kirjeldab olekuvektori ja oleku energia vahelise seost ja seepärast määrab süsteemi oleku muutust ajas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hamiltoniaan · Näe rohkem »

Hangumistemperatuur

Hangumistemperatuur on temperatuur, mille juures mineraalõli kaotab oma vedeluse ning lakkab voolamast raskusjõu mõjul.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hangumistemperatuur · Näe rohkem »

Harmooniline võnkumine

Lihtharmooniline võnkumine Harmoonilises võnkumises või harmoonilises liikumises on klassikalise mehaanika järgi iga süsteem, millele siirdel tasakaalu asendist mõjub taastav jõud F mis on võrdeline antud siirdega x (ja võrdvastupidise suunaga): kus k on positiivne konstant.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Harmooniline võnkumine · Näe rohkem »

Hawkingi radiatsioon

Hawkingi radiatsioon (Hawkingi kiirgus) on soojuskiirgus, mida eelduste kohaselt kiiratakse mustade aukude sündmuste horisondil.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hawkingi radiatsioon · Näe rohkem »

Hüdrauliline takistus

Hüdrauliline takistus on takistus, mis põhjustab voolava vedeliku energiakadu (rõhukadu).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hüdrauliline takistus · Näe rohkem »

Hüdrodünaamika

Hüdrodünaamika (kreeka hydrōs 'vesi' + dynamikos 'jõusse puutuv, jõu-') on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hüdrodünaamika · Näe rohkem »

Hüdrostaatika

Hüdrostaatika (kreeka sõnadest hydor 'vesi' + statike 'liikumatu') on hüdromehaanika haru, mis uurib tasakaalus olevat vedelikku.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hüdrostaatika · Näe rohkem »

Hüdrostaatika põhivõrrand

Hüdrostaatika põhivõrrand on võrrand, mille järgi on rõhu tasakaalus olevas vedelikus võrdne vedeliku samba poolt avaldatava lisarõhu ja vedeliku pinnale mõjuva rõhu summaga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hüdrostaatika põhivõrrand · Näe rohkem »

Hüdrostaatiline rõhk

Hüdrostaatiline rõhk anuma põhjale on ühesuguse vedelikutaseme korral kõigis anumates ühesuurune (ei sõltu anuma kujust ega vedeliku hulgast) Hüdrostaatiline rõhk ehk hüdrostaatiline pinge on rõhk, mis mõjub tasakaalus vedelikus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hüdrostaatiline rõhk · Näe rohkem »

Hügroskoopsus

Hügroskoopsus ehk niiskusimavus ehk imamisvõime on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hügroskoopsus · Näe rohkem »

Hüperhelikiirus

Hüperhelikiirus on mõiste aerodünaamikas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hüperhelikiirus · Näe rohkem »

Hüperonid

Hüperon on barüon (kolmest kvargist koosnev liitosake), millel on veider lõhn.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hüperonid · Näe rohkem »

Hüvetegur

Hüvetegur või Q-tegur (tähis Q, inglise k quality factor) on sumbumisega võnkumisvõimelise süsteemi (näiteks pendli, elektrilise võnkeringi) dimensioonita tunnussuurus, mis iseloomustab süsteemi võnkumisel tekkivat energiakadu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hüvetegur · Näe rohkem »

Hõõrdeelekter

Hõõrdeelekter ehk triboelektriline efekt on füüsikaline nähtus, mis seisneb elektrilaengute tekkimises kahe keha vastastikusel hõõrdumisel ja seejärel teineteisest eemaldamisel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hõõrdeelekter · Näe rohkem »

Hõõre

Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju (liugehõõrdumisel tingitud peamiselt pinnakaredusest), mis takistab nende kehade omavahelist libisemist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hõõre · Näe rohkem »

Heledus

Heleduse definitsiooni selgituseks Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: kus Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Heledus · Näe rohkem »

Heli

Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Heli · Näe rohkem »

Heli kokkupuude

Heli kokkupuude (ka helirõhu kokkupuude või helirõhu ruutude ajaintegraal) on defineeritud kui ruutu võetud helirõhu ajaintegraal.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Heli kokkupuude · Näe rohkem »

Heliallikas

Heliallikas võib olla iga nähtus, mis kiirgab keskkonda seal levivaid helilaineid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Heliallikas · Näe rohkem »

Helienergia

Helienergia on helilainet edasikandva keskkonna osakeste võnkumise energia, mõõtühik džaul (J).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Helienergia · Näe rohkem »

Heliintensiivsus

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Heliintensiivsus · Näe rohkem »

Helikiirus

Helikiirus on helilaine levimise kiirus elastses keskkonnas ehk teepikkus, mida helilaine läbib ühikulise aja jooksul.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Helikiirus · Näe rohkem »

Helilaine

Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Helilaine · Näe rohkem »

Helirõhk

Helirõhk on akustikas helilaine tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Helirõhk · Näe rohkem »

Helisagedus

Helisagedus on elastse keskkonna mehaanilise võnkumise sagedus, mille puhul võnkumist tajutakse keskmise täiskasvanud inimese poolt helina.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Helisagedus · Näe rohkem »

Helispekter

Helispekter ehk heli sagedusjaotus näitab osahelide helivaljuste omavahelist suhet.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Helispekter · Näe rohkem »

Helitugevus (muusika)

Helitugevus (inglise keeles volume, saksa keeles Tonstärke) on muusikas helitaju omadus, mis sõltub helivaljusest ja heliintensiivsusest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Helitugevus (muusika) · Näe rohkem »

Helivaljus

Helivaljus on akustikas heliaistingu subjektiivne mõõt, mis väljendab heli kõrvaga tajutavat valjust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Helivaljus · Näe rohkem »

Helivõimsus

Helivõimsus väljendab mehaanilist energiat (helienergiat), mis läbib 1 sekundi kestel ristsuunas pinda suurusega A: kus Helivõimsus Pak kasvab võrdeliselt helirõhu p ruuduga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Helivõimsus · Näe rohkem »

Helmholtzi vabaenergia

Helmholtzi vabaenergia ehk Helmholtzi energia on Hermann von Helmholtzi järgi nimetatud termodünaamiline olekufunktsioon, mis olekuparameetrite temperatuuri T, ruumala V ja termodünaamilises süsteemis sisalduva ainehulga n_i funktsioonina määrab täielikult süsteemi termodünaamilised omadused.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Helmholtzi vabaenergia · Näe rohkem »

Helmholtzi võrrand

Mittehomogeense Helmholtzi võrrandi (\nabla^2 + k^2) A.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Helmholtzi võrrand · Näe rohkem »

Hetkkiirus

Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hetkkiirus · Näe rohkem »

Higgsi boson

Higgsi boson ehk Higgsi osake on osakestefüüsika standardmudelis esinev elementaarosake, mille olemasolu ennustas esimesena Briti füüsik Peter Higgs.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Higgsi boson · Näe rohkem »

Hiiglaslik magnettakistus

Fert ''et al.'' uurimise tulemused Hiiglaslik magnettakistus (ingl giant magnetoresistance, lühend GMR) ehk GMR-efekt on kvantmehaaniline magnettakistuse nähtus ja ilmneb õhukesekihilistes struktuurides, mis koosnevad vahelduvatest ferromagnetilistest ja mittemagnetilistest kihtidest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hiiglaslik magnettakistus · Näe rohkem »

Holograafia

Pildid samast hologrammist eri nurkade alt Holograafia on optikavaldkond, optiline menetlus esemeist ruumilise kujutise saamiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Holograafia · Näe rohkem »

Homogeenne elektriväli

Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Homogeenne elektriväli · Näe rohkem »

Hooke'i seadus

Hooke'i seadus: vedru pikenemine on võrdeline mõjuva jõuga Hooke'i seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et vedru kokkusurumiseks või pikemaks venitamiseks pikkuse \Delta l jagu vajaminev jõud F on selle pikkusega proportsionaalne (võrdeline) ehk F \propto \Delta l. Teisalt on elastsusjõud F_e, mis takistab vedru pikemaks venitamist või kokkusurumist, võrdvastupidine venitava/suruva (deformeeriva) jõuga F ehk F_e.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Hooke'i seadus · Näe rohkem »

Huumlahendus

Huumlahendus on kvaasistatsionaarse sõltumatu gaaslahenduse tüüpiline vorm, mis tekib pinge rakendamisel gaasile.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Huumlahendus · Näe rohkem »

Huygensi printsiip

Huygensi printsiip (ka Huygensi-Fresneli printsiip) on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Huygensi printsiip · Näe rohkem »

Ideaalne Bose gaas

Ideaalne Bose gaas on klassikalise ideaalse gaasi kvantmehaanika versioon.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ideaalne Bose gaas · Näe rohkem »

Ideaalne gaas

Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ideaalne gaas · Näe rohkem »

Ideaalne vedelik

Ideaalne vedelik ehk ideaalvedelik on kujutletav vedelik, millel täielikult puudub viskoossus ja kokkusurutavus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ideaalne vedelik · Näe rohkem »

Ideaalse gaasi olekuvõrrand

Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid rõhku ja ruumala, kui see gaas on tasakaaluolekus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ideaalse gaasi olekuvõrrand · Näe rohkem »

Igiliikur

Igiliikur ehk perpetuum mobile on kujutletav masin, mis liigub või teeb tööd igavesti.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Igiliikur · Näe rohkem »

Impulsi jäävuse seadus

Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Impulsi jäävuse seadus · Näe rohkem »

Impulsimomendi jäävuse seadus

Impulsimomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Impulsimomendi jäävuse seadus · Näe rohkem »

Impulsimoment

Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Impulsimoment · Näe rohkem »

Impulss

Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Impulss · Näe rohkem »

Induktiivsus

Vooluga pooli ümbritsev magnetväli Induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav füüsikaline suurus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Induktiivsus · Näe rohkem »

Induktiivtakistus

Induktiivtakistus ehk induktiivne reaktiivtakistus on elektritakistus, mis esineb induktiivsust omavatel elektriahela elementidel (näiteks induktiivpoolil) vahelduvvoolu korral.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Induktiivtakistus · Näe rohkem »

Induktsioonivool

Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Induktsioonivool · Näe rohkem »

Inertsijõud

Inertsijõud, tuntud ka kui d'Alemberti jõud, on fiktiivne jõud, mis tuleb klassikalises mehaanikas sisse tuua selleks, et kirjeldada keha liikumist Newtoni II seaduse järgi ka mitteinertsiaalses taustsüsteemis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Inertsijõud · Näe rohkem »

Inertsimoment

280px Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Inertsimoment · Näe rohkem »

Infraheli

Infraheli on heli, mille rõhu muutumise sagedus on alla 16 Hz ehk alla keskmise inimese alumist kuuldeläve.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Infraheli · Näe rohkem »

Infrapunaspektroskoopia

Infrapunaspektroskoopia ehk infrapunane spektroskoopia ehk lühemalt IP-spektroskoopia on spektroskoopia liik, milles kasutatakse elektromagnetkiirgust infrapunases lainealas ning valgust, mille lainepikkus on suurem ja sagedus väiksem kui nähtaval valgusel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Infrapunaspektroskoopia · Näe rohkem »

Intensiivsus (füüsika)

Intensiivsus füüsikalise suurusena näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus, Intensiivsuse tähis on enamasti I ja mõõtühik vatt ruutmeetri kohta (W/m2): kus P on võimsus ja A pindala.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Intensiivsus (füüsika) · Näe rohkem »

Interferents

Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Interferents · Näe rohkem »

Intervall (füüsika)

Intervall on füüsikas suurus, mis iseloomustab kahe sündmuse (punkthetke) vastastikust eraldatust ajas ja ruumis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Intervall (füüsika) · Näe rohkem »

Ionisatsioon

Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ionisatsioon · Näe rohkem »

Ionisatsioonienergia

350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »

Ioniseeriv kiirgus

Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ioon · Näe rohkem »

Isevõnkumine

Isevõnkumine ehk autovõnkumine on sumbumatu võnkumine, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Isevõnkumine · Näe rohkem »

Isobaar (termodünaamika)

Isobaar on joon, mis kujutab jääval rõhul toimuvat protsessi rõhu-ruumala diagrammil.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Isobaar (termodünaamika) · Näe rohkem »

Isohooriline protsess

pV-diagrammil väljendab isohoorilist protsessi vertikaalne joon, sest protsessis muutub rõhk, mitte ruumala Isohooriline protsess on termodünaamiline protsess, mis toimub jääval mahul (ruumalal); protsessi muutuvad suurused on rõhk ja temperatuur.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Isohooriline protsess · Näe rohkem »

Isoleeritud süsteem

Isoleeritud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel puudub ümbritsevaga energia- ja ainevahetus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Isoleeritud süsteem · Näe rohkem »

Isoosmootsed lahused

Isoosmootsed lahused ehk isotoonilised lahused on võrdse osmootse rõhuga lahused ja seetõttu ei toimu nende kahe lahuse vahel lahusti (vee) liikumist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Isoosmootsed lahused · Näe rohkem »

Isotermiline protsess

Ideaalse gaasi eri temperatuuridele vastavad isotermid ''pV''-diagrammil Värviline ala iseloomustab sellel isotermil tehtavat tööd Isotermiline protsess on termodünaamiline protsess, mis toimub jääval temperatuuril: Siin tähistavad T_1 ja T_2 protsessi alg- ja lõpptemperatuuri.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Isotermiline protsess · Näe rohkem »

Isotroopia

Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Isotroopia · Näe rohkem »

Jääkmagneetumus

Jääkmagneetumus B_R hüstereesidiagrammil jääkmagneetumus (inglise keeles remanent magnetization), ka remanentsVSL (ladina keeles remanere, alles jääma), on magneetumus, mis jääb ferromagnetilisse materjali pärast välise magnetvälja eemaldamist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Jääkmagneetumus · Näe rohkem »

Jäikus

Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Jäikus · Näe rohkem »

Järelkõla

Järelkõla tekkimine: punane – otseheli, roheline – esimesed peegeldused seintelt, sinine – järelkõla tekitavad peegeldused Järelkõla ehk reverberatsioon on akustikas ja psühhoakustikas heli aeglane sumbumine kinnises või poolkinnises ruumis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Järelkõla · Näe rohkem »

Järelkõla kestus

Järelkõla kestus ehk reverberatsiooniaeg ajavahemik, mille vältel helienergia tihedus väheneb pärast heliallika tekitatud heli järsku lakkamist miljon korda (vastavalt helirõhk väheneb tuhat korda) ehk 60 dB võrra.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Järelkõla kestus · Näe rohkem »

Jõud

Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Jõud · Näe rohkem »

Jõumoment

Jõu moment telje suhtes, siin tähistatud τ Jõumoment ehk moment on mehaanikas jõuga seotud vektoriaalne suurus, mis iseloomustab antud jõu pööravat toimet.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Jõumoment · Näe rohkem »

Jõusüsteem

Jõusüsteemiks nimetatakse teoreetilises mehaanikas kehale mõjuvate jõudude kogumit.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Jõusüsteem · Näe rohkem »

Joonkiirus

Joonkiirus (tähis ν) on füüsikaline suurus, mis näitab ringliikumisel oleva keha kiirust, s.o keha poolt ajaühikus läbitava trajektoori (liikumisjoone) pikkust: kus v on kiirus m/s, l on liikumisjoone pikkus m ja t selle läbimiseks kulunud aeg s. Joonkiiruse vektor on suunatud piki ringjoonelise trajektoori puutujat ja on igas punktis trajektoori kõverusraadiusega risti.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Joonkiirus · Näe rohkem »

Josephsoni efekt

L ja R on ülijuhid, mis võivad olla samast või ka erinevast materjalist. Isoleerkihi I paksus on 1 nanomeeterProdi, G.A. and Zanini, F., Josephson Effect and Selected Applications: an Example of Quantum Effects in Macroscopic Systems. Josephsoni efekt on ülijuhtivusvoolu üks nähtustest, mille korral elektrivool läheb läbi õhukese dielektrikukihi (isoleerkihi), mis eraldab kaht ülijuhti.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Josephsoni efekt · Näe rohkem »

Joule'i-Lenzi seadus

Röstri hõõguv küttespiraall Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdne voolutugevuse I ruudu, juhi takistuse R ja voolu kestuse t korrutisega: kusjuures kõik suurused on SI-süsteemi ühikutes: vool amprites, takistus oomides, aeg sekundites ja soojushulk džaulides.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Joule'i-Lenzi seadus · Näe rohkem »

Joule'i-Thomsoni efekt

Joule'i-Thomsoni efekt (ka Joule'i-Kelvini efekt) on gaasi temperatuuri muutumine poorsest materjalist või ventiilist läbi surumisel adiabaatilisel protsessil.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Joule'i-Thomsoni efekt · Näe rohkem »

Juhtivus

Juhtivus on aine füüsikaline omadus edasi kanda energiat või teist ainet.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Juhtivus · Näe rohkem »

Kaal

Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega keha mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Maa külgetõmbe tõttu. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. Vastav inglisekeelne mõiste weight omab kaht tähendust, mida tuleb eristada konteksti põhjal: füüsikalise suurusena võib weight tähistada nii kehale mõjuvat jõudu kui keha poolt avaldatavat jõudu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kaal · Näe rohkem »

Kaaon

Кaaon ehk K-meson (tähis K) on meson, mis koosneb ühest "veidrast" antikvargist (s-kvark) ja ühest d- või u-kvargist (antikaaonid koosnevad ühest "veidrast" kvargist ja ühest u- või d-antikvargist).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kaaon · Näe rohkem »

Kaarlahendus

Kaarlahendus õhus kahe naela vahel Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus (105 kuni 1012 A/m2) ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur (5000 kuni 50 000 K).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kaarlahendus · Näe rohkem »

Kaasmass

Kaasmass (inglise apparent additional mass) on fiktiivne mass, mis tuleb lisada keha tegelikule massile, et arvutada jõud, mis on vajalik kehale kulgliikumisel vedelikus teatud kiirenduse andmiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kaasmass · Näe rohkem »

Kahedimensionaalne tuumamagnetresonantsspektroskoopia

Kahedimensiooniline tuumamagnetresonantsspektroskoopia (2D TMR) on tuumamagnetresonantsspektroskoopia (TMR) väljund, kus mõõdetud spekter esitatakse kahe sagedustelje abil.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kahedimensionaalne tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Kaja

Kaja on peegeldunud heli, mis jõuab kuulajani teatud viivitusega pärast otsest heli.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kaja · Näe rohkem »

Kaksikmurdumine

Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Laserkiire kaksikmurdumine kaltsiidikristallis. Kaksikmurdumine on valguskiire murdumise käigus kaheks erineva kiirusega liikuvaks osaks jaotumine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kaksikmurdumine · Näe rohkem »

Kaksikpendel

Kaksikpendli skeem Kaksikpendel on pendel, mis koosneb kahest vardast, kusjuures need vardad on omavahel ühendatud hõõrdevaba liigendiga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kaksikpendel · Näe rohkem »

Kaksikute paradoks

Kaksikute paradoks on erirelatiivsusteooria mõtteline eksperiment identsete kaksikutega, kus üks neist teeb raketiga reisi kosmosesse ning märkab naastes, et teine koju jäänud kaksik on oluliselt rohkem vananenud.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kaksikute paradoks · Näe rohkem »

Kalorimeetria

Kalorimeetria ehk soojusmõõtmine on füüsika haru, mis tegeleb soojushulkade mõõtmisega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kalorimeetria · Näe rohkem »

Kaos

Kaos (kreeka keeles χάος, cháos) on täieliku korrastamatuse seisund, vastanduses kosmosele ja universumile.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kaos · Näe rohkem »

Kaoseteooria

Kaoseteooria on matemaatika haru, mis uurib deterministlike võrranditega kirjeldatavate keerukate dünaamiliste süsteemide korrapäratut, juhusliku protsessiga sarnanevat käitumist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kaoseteooria · Näe rohkem »

Katioon

Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Katioon · Näe rohkem »

Kavitatsioon

Kavitatsiooniks nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kavitatsioon · Näe rohkem »

Küllastunud auru rõhk

Küllastunud auru rõhk on rõhk, millel vedelik antud temperatuuril aurustub, see tähendab hakkab keema.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Küllastunud auru rõhk · Näe rohkem »

Kütteväärtus

Kütteväärtus (kütuse eripõlemissoojus) on ühe massi- või mahuühiku kohta kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kütteväärtus · Näe rohkem »

Kõrgtemperatuurne ülijuht

Kõrgtemperatuurne ülijuht on materjal, millel avalduvad ülijuhtivad omadused ebaharilikult kõrgetel temperatuuridel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kõrgtemperatuurne ülijuht · Näe rohkem »

Kõverjooneline liikumine

Kõverjooneline liikumine on punktmassi või absoluutselt jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme liikumine, mille korral kiirusvektori siht muutub.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kõverjooneline liikumine · Näe rohkem »

Keelutsoon (füüsika)

Keelutsoon on tsooniteooria kohaselt valentsitsooni ja juhtivustsooni vaheline energiavahemik.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Keelutsoon (füüsika) · Näe rohkem »

Keemiline afiinsus

Afiinsus keemias iseloomustab aine või funktsionaalrühma võimet reageerida mingi teise ainega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Keemiline afiinsus · Näe rohkem »

Keemiline energia

Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Keemiline energia · Näe rohkem »

Keemiline füüsika

Keemiline füüsika on keemia ja füüsika piiriteadus, mis uurib keemilisi nähtusi, kasutades aatomi- ja molekulaarfüüsika meetodeid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Keemiline füüsika · Näe rohkem »

Keemine

Vee aururõhu sõltuvus temperatuurist (760 torri.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Keemine · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Keha

Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Keha · Näe rohkem »

Keha tasakaal

Keha tasakaal on mõiste teoreetilisest mehaanikast, mis tähendab olukorda, kus keha on vaadeldava taustsüsteemi suhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Keha tasakaal · Näe rohkem »

Kehade süsteem

Kehade süsteem on teoreetilises mehaanikas kehade hulk, mis on omavahel seotud sidemetega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kehade süsteem · Näe rohkem »

Kehade süsteemi sisejõud

Kehade süsteemi sisejõud ehk süsteemi sisejõud on teoreetilises mehaanikas kehade süsteemi kuuluvate osade vahelised jõud.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kehade süsteemi sisejõud · Näe rohkem »

Kelvin

Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kelvin · Näe rohkem »

Keravälk

Keravälk Keravälk on harva esinev muutuva värviga helenduv kera läbimõõduga umbes 20 cm kuni meeter.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Keravälk · Näe rohkem »

Keskmine kiirus

Keskmine kiirus \bar v on läbitud teepikkuse s ja selle läbimiseks kulunud aja t suhe.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Keskmine kiirus · Näe rohkem »

Keskmine tihedus

Keskmine tihedus on keha tihedus, mis iseloomustab mitteühtlase tiheduse jaotusega kehi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Keskmine tihedus · Näe rohkem »

Kestus

Kestus ehk vältus on mingi sündmuse või protsessi aegpikkus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kestus · Näe rohkem »

Kiirendi

Aerofoto kaheksakujulisest Fermilabi Tevatroni kiirendist. Kaugem rõngas on põhikiirendi, lähemal asuv (poole väiksem) on mõeldud esialgseks kiirenduseks, kiire hoidmiseks ja jahutamiseks Osakestekiirendi on masin, mis kasutab elektriliselt laetud osakeste valguse kiiruse lähedaste kiiruste juurde kiirendamiseks ja kiirtes hoidmiseks elektromagnetvälja.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kiirendi · Näe rohkem »

Kiirendus

Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kiirendus · Näe rohkem »

Kiirgus

Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kiirgus · Näe rohkem »

Kiirus

Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kiirus · Näe rohkem »

Kineetiline energia

Kineetiline energia on energia.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kineetiline energia · Näe rohkem »

Kinemaatika

Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kinemaatika · Näe rohkem »

Kinemaatiline viskoossus

Kinemaatiline viskoossus (tähis \nu) on vedeliku dünaamilise viskoossuse \eta ja tiheduse \rho jagatis: Kinemaatise viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis on m2/s.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kinemaatiline viskoossus · Näe rohkem »

Klassikaline mehaanika

450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »

Klassikaline väljateooria

Klassikaline väljateooria (inglise keeles classical field theory) on füüsikateooria, mis ennustab, kuidas üks või mitu füüsikalist välja interakteeruvad ainega väljavõrrandite kaudu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Klassikaline väljateooria · Näe rohkem »

Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering

Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering on klassikalise elektromagnetismi esitamine kovariantsel kujul erirelatiivsusteooria formalismi abil.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering · Näe rohkem »

Koagulatsioon

Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Koagulatsioon · Näe rohkem »

Koherentsed lained

Koherentseteks laineteks nimetatakse füüsikas laineid, millel on konstantne faasivahe ja püsiv sagedus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Koherentsed lained · Näe rohkem »

Kohesioon

Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud. Adhesioonijõud (klaasi suhtes) on nõrgemad ja seetõttu ei valgu tilk klaasnõus laiali Kohesioon ehk nidusus on molekulaarjõududest tingitud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kohesioon · Näe rohkem »

Kolme keha probleem

Kolme võrdse massiga erikülgse kolmnurga tippudes asetseva keha mille algkiirus on võrdne nulliga liikumine vastavalt Newtoni seadustele. Kolme keha masskese ei muuda vastavalt liikumishulga jäävuse seadusele oma asukohta. Kolme keha probleem on tuntud probleem füüsikas ja klassikalises mehaanikas, milles antakse ette kolme keha algasukohad ja algkiirused (impulsid) ja lahendatakse antud süsteem kolme punktmassi järgnevate liikumiste jaoks vastavalt Newtoni seadustele ja Newtoni gravitatsiooniteooriale.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kolme keha probleem · Näe rohkem »

Kolmikpunkt

Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (''triple point'') ja kriitiline punkt (''critical point'') Kolmikpunkt on ühekomponendilise aine jaoks kindel punkt rõhu–temperatuuri diagrammil.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kolmikpunkt · Näe rohkem »

Komplementaarsusprintsiip

Komplementaarsusprintsiip on Niels Bohri sõnastatud printsiip, mille kohaselt mingi nähtuse näitlik mõistmine võib nõuda mitme üksteisega vastuolus oleva mudeli kasutamist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Komplementaarsusprintsiip · Näe rohkem »

Kondensatsioon

Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kondensatsioon · Näe rohkem »

Kontaktpind

Kontaktpind on teoreetilises mehaanikas seesmine side, mis annab edasi selle pinnaga ristsuunalist sisejõudu, mis esineb survejõuna.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kontaktpind · Näe rohkem »

Konvektsioon

Konvektiivne õhuringlus küttekeha kohal Konvektsioon (ingl convection) on soojuse levimine koos liikuva vedeliku või gaasiga, harilikult õhuga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Konvektsioon · Näe rohkem »

Koroonalahendus

Koroonalahenduse demonstratsioon Koroonalahendus ehk koroona (ladina k corona, kroon, pärg) on atmosfäärirõhul või sellele lähedasel rõhul toimuv gaaslahendus, millega kaasneb sinakas helendus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Koroonalahendus · Näe rohkem »

Korpuskulaar-laineline dualism

Korpuskulaar-laineline dualism ehk laine-osakese dualism puhul on kvantmehaanikas kontseptsioon, mis ütleb, et iga osake või kvant omab nii laine kui ka osakese omadusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Korpuskulaar-laineline dualism · Näe rohkem »

Kortsuton

Kortsuton (inglise keeles wrinklon) on kvaasiosake, mille abil püütakse kirjeldada erinevate materjalide (alates ühe aatomi paksustest grafeenilehtedest kuni tavaliste kardinateni) kortsumise seaduspärasusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kortsuton · Näe rohkem »

Kriitiline mass

neutronpeegliga peegeldatakse tuumkütusest väljunud neutronid tagasi tuumkütusesse ja selle tulemusena tekib kunstlik ahelreaktsioon Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kriitiline mass · Näe rohkem »

Kriitiline punkt

Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (''triple point'') ja lõpeb kriitilises punktis (''critical point'') Kriitiline punkt on füüsikalises keemias ja termodünaamikas aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab faaside erinevus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kriitiline punkt · Näe rohkem »

Kristalliseerumine

Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

Kromaatiline aberratsioon

Kromaatiline aberratsiooni tekkimine koondavas läätses akromaatilise läätse abil Akromaatiline liitlääts 1 – kroonklaasist lääts, 2 – flintklaasist lääts, 3, 4 – kiirte lõikepunktid Kromaatiline aberratsioon ehk värviaberratsioon on aberratsioon, mida põhjustab optikasüsteemis dispersioon: valguse murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest, kusjuures väiksema lainepikkusega (näiteks sinine) valguskiir murdub rohkem kui suurema lainepikkusega (punane) valgus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kromaatiline aberratsioon · Näe rohkem »

Kulgliikumine

Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on absoluutselt jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kulgliikumine · Näe rohkem »

Kundti toru

Joonis Kundti 1866. aastal ajakirjas Annalen der Physikus ilmunud artiklist, kus on näidatud Kundti toru (joonised 6 ja 7, ülal) ja sellega loodud pulbri mustrid (joonised 1, 2, 3, 4) Kundti toru on akustiline seade, mille leiutas 1866.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kundti toru · Näe rohkem »

Kvaasiosake

Kvaasiosakeseks ja kollektiivseteks ergastusteks nimetatakse osakestefüüsikas paljudest osakestest koosneva süsteemi häiritusi, mis käituvad nagu elementaarosakesed.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvaasiosake · Näe rohkem »

Kvant

Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvant · Näe rohkem »

Kvantarv

Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantarv · Näe rohkem »

Kvantarvuti

Kvantarvuti on arvuti, mis kasutab informatsiooni töötluseks kvantmehaanika fenomene, näiteks superpositsiooni ja põimumist, et andmeid muuta.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantarvuti · Näe rohkem »

Kvantelektrodünaamika

Kvantelektrodünaamika (inglise keeles quantum electrodynamics; akronüüm QED) on osakestefüüsikas elektrodünaamika relativistlik kvantväljateooria, mis sisuliselt näitab kuidas interakteeruvad omavahel valgus ja mateeria.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantelektrodünaamika · Näe rohkem »

Kvantenesetapp

Kvantenesetapp on mõtteline eksperiment, mille pakkusid üksteisest sõltumatult välja Hans Moravec (1987), Bruno Marchal (1988) ja Max Tegmark (1998).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantenesetapp · Näe rohkem »

Kvantfüüsika

Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »

Kvantgravitatsioon

Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantgravitatsioon · Näe rohkem »

Kvantiseerimine

Kvantiseerimine on füüsikas klassikalisest teooriast kvantteooriale siirdumine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantiseerimine · Näe rohkem »

Kvantkromodünaamika

Kvargil on kolm värvi. Gluuonite värvijõud (kujutatud kollaste lainetena) seovad kvargid hadroniteks Kvantkromodünaamika (inglise keeles quantum chromodynamics, QCD) on kvantväljateooria, mis kirjeldab kvarkide ja gluuonite vahelist tugevat vastastikmõju.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantkromodünaamika · Näe rohkem »

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »

Kvantolek

Kvantolek on kvantmehaanikas osakeste süsteemi matemaatiline kirjeldus väljendamaks elementaarosakeste omadusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantolek · Näe rohkem »

Kvantoptika

Kvantoptika on optika valdkond, mis käsitleb kvantmehaanika kaudu valguse korpuskulaarset struktuuri ja sellest sõltuvaid nähtusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantoptika · Näe rohkem »

Kvantpõimumine

kristalli. Kvantpõimumine, põimitus ehk põimolek (inglise keeles quantum entanglement) on kvantfüüsikaline nähtus, mille korral ei ole võimalik süsteemi moodustavatel osakestel määrata üksikut kvantolekut, vaatamata, et osakesed ei viibi samas ruumis ja võivad olla väga suurtel kaugustel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantpõimumine · Näe rohkem »

Kvantsurematus

Kvantsurematus on märksõna, mis märgistab mõttekäiku, mille kohaselt kvantmehaanika Everetti paljumaailmalisest tõlgendusest järeldub, et teadvusega olend ei saa lakata olemast.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantsurematus · Näe rohkem »

Kvantteleportatsioon

Kvantteleportatsioon on kvantfüüsikale tuginev infoedastusviis, milles kvantinformatsiooni edastamine ei toimu füüsilise meediumi kaudu, vaid põimumiseks nimetatava kvantefekti abil.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantteleportatsioon · Näe rohkem »

Kvantväljateooria

Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantväljateooria · Näe rohkem »

Kvantvedelik

Kvantvedelik (inglise keeles quantum fluid) on vedelik, mille omadused on põhiliselt määratud kvantefektidega makroskoopilisel tasandil.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvantvedelik · Näe rohkem »

Kvargid

Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Kvargid · Näe rohkem »

Laeng

Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Laeng · Näe rohkem »

Lagrange'i funktsioon

Dünaamilise süsteemi Lagrange'i funktsioon ehk lagranžiaan L on skalaarne funktsioon, millega määratakse süsteemi dünaamika.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lagrange'i funktsioon · Näe rohkem »

Lagrange'i mehaanika

Lagrange'i mehaanika (inglise keeles Lagrangian mechanics) on klassikalise mehaanika reformulatsioon; üks kahest olulisemast analüütilise mehaanika harudest (teine on Hamiltoni mehaanika).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lagrange'i mehaanika · Näe rohkem »

Laine

Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Laine · Näe rohkem »

Laine levimiskiirus

Lainerühma levimine: sinine punkt liigub faasikiirusega, roheline mähisjoon liigub rühmakiirusega ja punane punkt liigub frondikiirusega Laine levimise kiirus ehk laine kiirus väljendab kiirust, millega laine (või selle punkt) mingis keskkonnas edasi liigub.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Laine levimiskiirus · Näe rohkem »

Laine murdumine

Laine murdumiseks ehk lainete murdumiseks nimetatakse laine faasikiiruse muutumisest tingitud levimissuuna muutust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Laine murdumine · Näe rohkem »

Lainearv

Joonisel mahub meetrisse laine kaks perioodi, seega on lainepikkus 0,5 m ja lainearv 2 m−1 Lainearv on monokromaatilise laine lainepikkuse pöördväärtus, ühik 1/m või rad/m.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lainearv · Näe rohkem »

Lainekuju

siinuslaine, nelinurklaine, kolmnurklaine ja saehammaslaine lainekujud Lainekuju on elektroonikas, akustikas ja nendega seotud valdkondades signaali kuju kirjeldav graafik, mille esitus ei sõltu vaadeldava signaali kestusest ja amplituudist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lainekuju · Näe rohkem »

Lainepakett

dispersiooni puudumisel Lainepakett ehk lainerühm on ruumiliselt või ajaliselt piiratud laine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lainepakett · Näe rohkem »

Laineperiood

Laineperiood on aeg, mis kulub kahe järjestikuse laineharja möödumiseks mingist punktist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Laineperiood · Näe rohkem »

Lainepikkus

Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lainepikkus · Näe rohkem »

Lainepind

Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lainepind · Näe rohkem »

Lainete murdumisseadus

Lainete murdumisseadus on füüsika seadus, mille kohaselt langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge on ühes ja samas tasandis; langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks jääv suurus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lainete murdumisseadus · Näe rohkem »

Lamberti pind

Lamberti pind on perfektselt valgust ja energiat hajutav pind.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lamberti pind · Näe rohkem »

Lambi lained

Lambi lained on üks koorikutes levivatest lainetest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lambi lained · Näe rohkem »

Laminaarne voolamine

Voolu asetatud keha. Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Laminaarne voolamine · Näe rohkem »

Langemisnurk

* Langemisnurk on optikas nurk pinnanormaali ja langeva kiire vahel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Langemisnurk · Näe rohkem »

Larmori sagedus

Larmori sageduseks nimetatakse aatomifüüsikas resonantsisagedust, millega magnetmomenti (magnetilist dipoolmomenti) omavad aatomid pretsesseeruvad ümber põhimagnetvälja vektori suuna.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Larmori sagedus · Näe rohkem »

Latentne soojus

Latentne soojus on soojusenergia, mis neelatakse või vabastatakse aine faasisiirdel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Latentne soojus · Näe rohkem »

Lääts

Läätsede tüüpe: kaksikkumer, tasakumer, positiivne menisk, negatiivne menisk, tasanõgus, kaksiknõgus Lääts on läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks kõverat, harilikult sfäärilist pinda.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lääts · Näe rohkem »

Läbilöögitugevus

Läbilöögitugevus on dielektriku (isoleeraine) elektrilist tugevust iseloomustav suurus, mis arvuliselt võrdub pingega U, mille korral ühikulise paksusega dielektrikukihis tekib läbilöök: kus d on dielektrikukihi paksus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Läbilöögitugevus · Näe rohkem »

Läbilöök

Läbilöök õhus Läbilöök on dielektriku järsk muutumine elektrijuhiks piisavalt tugeva elektrivälja toimel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Läbilöök · Näe rohkem »

Läbipaistvus

Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral aine hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Läbipaistvus · Näe rohkem »

Läbipaistvustegur

Läbipaistvustegur ehk läbipaistvus on arv, mis näitab, kui suur osa pinnale langevast kiirgusvoost (ilma et see hajuks) läbib ühikulise paksusega ainekihi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Läbipaistvustegur · Näe rohkem »

Lööklaine

Schliereni fototehnikas tehtud foto terava ninaga kehast, mis tekitab selle ümber ülehelikiirusel voolavas keskkonnas lööklaineid Lööklaine on füüsikas mingis keskkonnas detonatsioonil või mõnel muul põhjusel tekkinud häiritus, mis levib keskkonnas helikiirusest suurema kiirusega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lööklaine · Näe rohkem »

Leektemperatuur

Leektemperatuur ehk leekpunkt on õli või muu põlevvedeliku kuumutamisel selline madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eraldunud aurud, segunedes õhu hapnikuga hetkeks süttivad kui puutuvad kokku lahtise leegiga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Leektemperatuur · Näe rohkem »

Leideni purk

Varajane veega täidetud Leideni purk Hilisem tavalisem Leideni purk, mis kasutab metallfooliumi (1919) Leideni purk on seade, mis "salvestab" staatilist elektrit kahe elektroodi vahel, millest üks on klaaspurgi sees ja teine väljaspool purki.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Leideni purk · Näe rohkem »

Lennard-Jonesi potentsiaal

Graafik potentsiaalse energia sõltuvusest kaugusest 12-6 Lennard-Jonesi potentsiaali korral Lennard-Jones potentsiaal (teised nimetused L-J potentsiaal, 6-12 potentsiaal, või 12-6 potentsiaal) on matemaatiliselt lihtne mudel, lähendamaks kahe neutraalse aatomi või molekuli vastastikust mõju.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lennard-Jonesi potentsiaal · Näe rohkem »

Lenzi reegel

Lenzi reegel on reegel muutuva magnetvälja poolt juhis indutseeritud elektrivoolu – induktsioonivoolu – suuna määramiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lenzi reegel · Näe rohkem »

Leptonid

Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Leptonid · Näe rohkem »

Liblikaefekt

Anastassia Markovitš, "Liblikaefekt" (2008) Liblikaefektiks nimetatakse mittelineaarse dünaamilise süsteemi tundlikkust lähteandmete suhtes.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Liblikaefekt · Näe rohkem »

Lihtharmooniline võnkumine

Lihtne harmooniline võnkumine. Piki püsttelge on suunatud koordinaat ''x'' Siinusfunktsiooni (punane) ja koosinusfunktsiooni (sinine) graafikud: sin (''α'' + 90°).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lihtharmooniline võnkumine · Näe rohkem »

Lihtheli

300px Lihtheli ehk puhastoon ehk toon on heli, mille lainekuju on sinusoid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lihtheli · Näe rohkem »

Lihtside

Lihtside on teoreetilises mehaanikas side, mis takistab jõu rakenduspunkti liikumist ainult ühes suunas, jättes võimalikuks kõik teised liikumised.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lihtside · Näe rohkem »

Liikumine

Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Liikumine · Näe rohkem »

Liikumisvõrrand

Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Liikumisvõrrand · Näe rohkem »

Liitheli

Põhiheli koos kuue ülemheliga Viie lihtheli liitmisel saadud liitheli lainekuju Liitheli ehk liittoon ehk kompleksheli ehk komplekstoon (inglise keeles complex tone) on heli, mis koosneb paljudest eri sageduse ja amplituudiga lihthelidest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Liitheli · Näe rohkem »

Liitosakesed

Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Liitosakesed · Näe rohkem »

Liugehõõrdetegur

Liugehõõrdetegur (tähis μ) on füüsikas kahe pinna kokkupuutumisel liughõõrdumist iseloomustav tegur, mis sõltub mõlema pinna karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Liugehõõrdetegur · Näe rohkem »

Loomulike ühikute süsteem

Loomulike ühikute süsteem on füüsikas mõõtühikute süsteem, mis põhineb füüsika eri valdkondadele omaste füüsikakonstantide (universaalkonstantide) väärtustel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Loomulike ühikute süsteem · Näe rohkem »

Lorentzi jõud

Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lorentzi jõud · Näe rohkem »

Lorentzi teisendus

vaatleja kiirendab Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Lorentzi teisendus · Näe rohkem »

Luminestsents

Kemoluminestsents, mis tekkis vesinikperoksiidi ja luminooli vahelisel reaktsioonil Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraaldiapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Luminestsents · Näe rohkem »

Luminofoor

Paljudele metallikompleksitele on iseloomulik fotoluminestsentsi nähtus. Näiteks ergastades tetrabutüülammooniumtetrakloroplatinaadi UV-valgusega tekkib ereroheline luminestsentskiirgus Luminofoor (ladina k sõnast lumen ’valgus’ ja kreeka k sõnast phoros ’kandev’) on aine, mis ergastatud olekus kiirgab valgust – luminestseerib.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Luminofoor · Näe rohkem »

Luup

Luubi suurendava toime selgituseks. Ülemisel skeemil vaadatakse eset (püstnoolt) ilma luubita ja see paistab nurga \varphi_0 all. Mida kaugemalt vaadata, seda väiksem on nurkAlumisel skeemil vaadatakse sama eset läbi luubi. Kui luubi kaugus esemest on võrdne fookuskaugusega f, väljuvad luubist paralleelsed kiired ja seega on kujutise nurk \varphi vaatekaugusest sõltumatu. Vaatenurk on nüüd \frac\varphi\varphi_0 korda suurem Luup (kõnekeeles ka suurendusklaas) on lihtne optikariist, mis annab lühikese fookuskaugusega kumerläätse (harvemini läätsede süsteemi) fookuse lähedusse asetatud esemest suurendatud näilise kujutise.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Luup · Näe rohkem »

M-teooria

M-teooria (inglise keeles M-theory) on füüsikateooria, mis ühendab kõiki superstringiteooria mittevasturääkivaid versioone.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja M-teooria · Näe rohkem »

Maailmajoon

Maailmajoon (inglise keeles world line) on relatiivsusteoorias kõverjoon neljamõõtmelises aegruumis (objekti tee), mis kirjeldab materiaalse punktina käsitatava keha liikumist, st keha eksisteerimise ajal kõigi sündmuste geomeetrilist asukohta.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Maailmajoon · Näe rohkem »

Magneetumine

Magneetumine ehk magnetiseerumine on magnetvälja asetatud magneetiku (magnetiliste omadustega aine) muutumine magnetvälja tekitavaks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magneetumine · Näe rohkem »

Magneetumus

Magneetumus on vektorsuurus, mis iseloomustab füüsikalise keha magneetumist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magneetumus · Näe rohkem »

Magnetiline ümberühendumine

Magnetiline ümberühendumine (inglise magnetic reconnection) on füüsikaline nähtus plasmas, kus magnetvälja topoloogia muutub (magnetvälja jõujooned ühenduvad ümber nii, et nende topoloogilised omadused muutuvad).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetiline ümberühendumine · Näe rohkem »

Magnetiline domeen

Kerri mikroskoobi pilt mikrokristallilistest terakestest neodüümmagnetil, avalduvad magnetilised domeenid, mis on heledad ja tumedad triibud iga terakese sees Magnetiline domeen on magnetilise materjali osa, millel on ühesugune magnetisatsioon.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetiline domeen · Näe rohkem »

Magnetiline hüsterees

Magnetiline hüsterees (kreeka sõnast hysteresis hilinemine) on ferro- ja ferrimagnetiliste materjalide omadus, mis aeglustab nende magneetumuse muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetiline hüsterees · Näe rohkem »

Magnetiline induktsioon

Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetiline induktsioon · Näe rohkem »

Magnetiline konstant

Magnetiline konstant ehk vaakumi magnetiline läbitavus (ingl vacuum magnetic permeability) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetiline konstant · Näe rohkem »

Magnetiline läbitavus

Magnetiline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab aine magneetumise võimet.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetiline läbitavus · Näe rohkem »

Magnetiline moment

Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetiline moment · Näe rohkem »

Magnetiline monopoolus

Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetiline monopoolus · Näe rohkem »

Magnetiline polarisatsioon

Magnetiline polarisatsioon (tähis J, ühik tesla) on füüsikaline suurus makroskoopiliste keskkondade elektrodünaamika valdkonnast.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetiline polarisatsioon · Näe rohkem »

Magnetiline vastuvõtlikkus

Magnetiline vastuvõtlikkus (inglise k magnetic susceptibility) \chi_v on füüsikaline parameeter, mis iseloomustab materjalide magnetilisi omadusi sõltuvalt nende võimest tekitada magnetiseeritust välise magnetvälja olemasolul.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetiline vastuvõtlikkus · Näe rohkem »

Magnetilise induktsiooni joon

Magnetilise induktsiooni joon ehk magnetvälja jõujoon on joon, mille igas punktis ühtib tema siht magnetilise induktsiooni vektori \vec B sihiga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetilise induktsiooni joon · Näe rohkem »

Magnetism

Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetism · Näe rohkem »

Magnetmonopool

Magneti pooleksmurdmisel saadakse kaks magnetit, millel mõlemal on oma põhjapoolus ja lõunapoolus Magnetmonopoolid ehk magnetlaengut kandvad osakesed on hüpoteetilised elementaarosakesed, mis kujutavad endast magneteid, millel on ainult üks poolus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetmonopool · Näe rohkem »

Magnetohüdrodünaamika

Magnetohüdrodünaamika on teadusharu, mis uurib elektromagnetvälja ja elektrit juhtiva vedeliku (nt vedela metalli) või gaasi (või plasma) vastastikust mõju.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetohüdrodünaamika · Näe rohkem »

Magnetostaatika

Magnetostaatika on füüsika haru, mis uurib ühtlase, ajas muutumatu elektrivoolu tekitatud magnetvälju ja sellest tingitud juhtidele mõjuvaid jõude ning nende tasakaalutingimusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetostaatika · Näe rohkem »

Magnetostriktsioon

Magnetostriktsiooni animatsioon Magnetostriktsioon on ferromagnetiliste materjalide omadus muuta magnetvälja toimel oma mõõtmeid (analoogiliselt pieso-pöördefektiga).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetostriktsioon · Näe rohkem »

Magnetpoolus

Magnetpoolus on magneetunud keha (magneti) pinna piirkond, kus magneetumuse normaalisihiline komponent on nullist erinev.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetpoolus · Näe rohkem »

Magnettakistus

Magnettakistuseks ehk magnetotakistuseks nimetatakse materjali omadust muuta oma elektrilist takistust välise magnetvälja rakendamisel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnettakistus · Näe rohkem »

Magnetväli

Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetväli · Näe rohkem »

Magnetvälja tugevus

Magnetvälja tugevus ehk magnetväljatugevus on vektorsuurus, mis iseloomustab magnetvälja väärtust välja igas punktis ning igal hetkel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetvälja tugevus · Näe rohkem »

Magnetvoog

Magnetvoog läbi ringikujulise pinna (magnetvälja on kujutatud pinda läbivate jõujoontega) Magnetvoog (tähis &Phi) on füüsikaline suurus, mis väljendab mingit pinda läbiva magnetvälja määra.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnetvoog · Näe rohkem »

Magnon

Magnon on kvaasiosake, kristallvõre elektronide spinnide kollektiivne ergastus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Magnon · Näe rohkem »

Mahtuvustakistus

Mahtuvustakistus ehk mahtuvuslik reaktiivtakistus on elektritakistus, mis esineb mahtuvust omavatel elektriahela elementidel (näiteks kondensaatoril) vahelduvvoolu korral.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mahtuvustakistus · Näe rohkem »

Makrokeha

Suurete kehade kohta kasutatakse nimetust "Makrokeha".

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Makrokeha · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mass · Näe rohkem »

Massikese

Massikese ehk inertsikese on punkt, mis iseloomustab kogu keha massi keskmist asukohta.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Massikese · Näe rohkem »

Massispektromeetria

Skeem massispektromeetri põhilistest osadest Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Massispektromeetria · Näe rohkem »

Matemaatiline pendel

Matemaatilise pendli sumbuvuseta väikese amplituudiga võnkumine on lihtharmooniline Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Matemaatiline pendel · Näe rohkem »

Maxwelli deemon

Maxwelli deemon on 1867.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Maxwelli deemon · Näe rohkem »

Maxwelli võrrandid

Maxwelli võrranditeks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on koos Lorentzi seadusega klassikalise elektromagnetvälja teooria alus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Maxwelli võrrandid · Näe rohkem »

Määramatuse printsiip

Määramatusseos või määramatuse printsiip, tuntud ka kui Heisenbergi määramatuse printsiip, (inglise keeles uncertainty principle) on kvantmehaanikas Werner Heisenbergi poolt 1927.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Määramatuse printsiip · Näe rohkem »

Märgpiire

Märgpiire on b+c+d. a on pind vedeliku ja gaasilise keskkonna vahel ning teda ei loeta märgpiirde osaks Märgpiire ehk märgperimeeter on voolava vedeliku kokkupuutejoon voolu ristlõike liikumatu piirdega (elavlõige), v.a vabapind (pind vedeliku ja gaasilise keskkonna vahel).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Märgpiire · Näe rohkem »

Märgumine

Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Märgumine · Näe rohkem »

Müüon

raam Müüon (\mu^; ingl muon) on elektronisarnane elementaarosake, mis kuulub koos viie teise osakesega (e^-, \tau^-,\nu_e,\nu_\mu, \nu_\tau) leptonite hulka.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Müüon · Näe rohkem »

Müoonium

Müoonium on eksootiline aatom, mis koosneb antimüüonist ja elektronist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Müoonium · Näe rohkem »

Müra

Müra on akustikas, raadiotehnikas ja andmesides ilmnevad (juhuslikud) akustilised või elektrilised võnkumised, mis häirivad signaali vastuvõttu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Müra · Näe rohkem »

Mõõt (mõõtevahend)

Mõõt ehk materiaalmõõt on mõõtevahend füüsikalise suuruse ühe või mitme väärtuse püsivaks edastamiseks või esitamiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mõõt (mõõtevahend) · Näe rohkem »

Mõõtühikute loend

See artikkel loetleb mõõtühikuid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mõõtühikute loend · Näe rohkem »

Mõõtühikute süsteem

Mõõtühikute süsteem ehk ühikusüsteem on põhiühikute ja nende kaudu defineeritud tuletatud ühikute reeglipäraselt moodustatud kogum.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mõõtühikute süsteem · Näe rohkem »

Mõõtevahend

Mõõtevahend on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mõõtevahend · Näe rohkem »

Mõõtmine

Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mõõtmine · Näe rohkem »

Mõõtmisprobleem

Mõõtmisprobleem on kvantfüüsikaline probleem, kas ja kuidas lainefunktsioon kollapseerub.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mõõtmisprobleem · Näe rohkem »

Mõõtmistulemus

Mõõtmistulemus ehk mõõtetulemus on mõõtesuuruse ehk mõõdetava suuruse väärtus, mis on saadud mõõtmise teel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mõõtmistulemus · Näe rohkem »

Mõju (füüsika)

Mõju on füüsikas suurus, mida kasutatakse füüsikalise süsteemi liikumisvõrrandite tuletamiseks statsionaarse mõju printsiibi alusel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mõju (füüsika) · Näe rohkem »

Mehaanika

Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mehaanika · Näe rohkem »

Mehaaniline energia

Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mehaaniline energia · Näe rohkem »

Mehaanilise energia jäävuse seadus

Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus, mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mehaanilise energia jäävuse seadus · Näe rohkem »

Meissneri efekt

Meissneri efekt Meissneri efekti demonstratsioon Meissneri efekt ehk Meißneri efekt on Saksamaa füüsiku Walther Meissneri järgi nimetuse saadud nähtus, mis seisneb selles, et ülijuhist tõrjutakse magnetväli täielikult välja tema üleminekul ülijuhtivasse olekusse.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Meissneri efekt · Näe rohkem »

Metroloogia

Metroloogia (kreeka k sõnadest metron mõõt ja logos mõiste) on mõõtmisteadus, mis käsitleb mõõtühikuid, mõõtemeetodeid ja mõõtevahendeid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Metroloogia · Näe rohkem »

Michelsoni-Morley eksperiment

Michelsoni-Morley interferomeeter, mis on kinnitatud kiviplaadile ja hõljub elavhõbeda vannis Michelsoni-Morley eksperimendi sooritasid 1887.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Michelsoni-Morley eksperiment · Näe rohkem »

Mie hajumine

Mie hajumine on kui jätk Rayleigh' hajumisele, kus vastav teooria kehtib suurematele osakestele Mie hajumine ehk Mie teooria on elektromagnetlainete hajumine kõige lihtsama kujuga isotroopsetelt osakestelt ehk sfääridelt, mille mõõtmed on vähemalt kümnendik nähtavast lainepikkusest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mie hajumine · Näe rohkem »

Mikrokanooniline ansambel

Mikrokanooniline ansambel on statistiline ansambel, mis on moodustatud samasuguse ruumala, energia ja osakeste arvuga isoleeritud tasakaalulistest termodünaamilistest süsteemidest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mikrokanooniline ansambel · Näe rohkem »

Mikrokeha

Mikrokeha on mikromaailma kuuluv osake.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mikrokeha · Näe rohkem »

Mikrolained

Mikrolained on raadiolained, mille lainepikkus on vahemikus 1 mm kuni 1 m, vastavalt lainete sagedused vahemikus 0,3 GHz kuni 300 GHz (gigahertsi).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mikrolained · Näe rohkem »

Mitteühtlane liikumine

Mitteühtlane liikumine on punktmassi või absoluutselt jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mitteühtlane liikumine · Näe rohkem »

MKSA-süsteem

MKSA-süsteem on mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on pikkusühik meeter, massiühik kilogramm, ajaühik sekund ja elektrivoolu tugevuse ühik amper.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja MKSA-süsteem · Näe rohkem »

Molekulaardünaamika

Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Molekulaardünaamika · Näe rohkem »

Molekulaarkineetiline teooria

Molekulaarkineetiline teooria uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Molekulaarkineetiline teooria · Näe rohkem »

Molekulaarorbitaal

Molekulaarorbitaal tekib aatomorbitaalide katkemise tulemusena, mille puhul ühised molekulaarorbitaalid vähendavad süsteemi koguenergiat.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Molekulaarorbitaal · Näe rohkem »

Molekulide kontsentratsioon

Molekulide kontsentratsioon (tähis n või N) on molekulide arv ühes ruumalaühikus (SI-süsteemi järgi kuupmeetris).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Molekulide kontsentratsioon · Näe rohkem »

Monokromaatiline laine

Monokromaatiline laine (soovitatava lühivormina monokroomne laine) on ühevärviline ja kindla sagedusega valgus- ehk elektromagnetlaine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Monokromaatiline laine · Näe rohkem »

Monokromaatsus

Monokromaatsus ehk monokromaatilisus on valgus- või üldisemalt elektromagnetlainete omadus olla "ühevärviline", s.o kindla sageduse ja lainepikkusega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Monokromaatsus · Näe rohkem »

Mpemba efekt

Külma õhku visatud keev vesi muutub hetkega jääkristallideks Mpemba efekt on nähtus, kus teatud tingimustel jäätub soe vesi kiiremini kui külm.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mpemba efekt · Näe rohkem »

Mull

John Everett Millais' maal "Mullid" (1886) Mull on gaasi piirkond, mis on igalt poolt ümbritsetud vedeliku või tahkisega ja on tavaliselt selle pindpinevuse rõhu all.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mull · Näe rohkem »

Mullikamber

Jäljed mullikambris Mullikamber ehk mullkamber on seade kiirete laetud osakeste registreerimiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Mullikamber · Näe rohkem »

Multifüüsika

Multifüüsika on füüsikalise modelleerimise valdkond, kus uuritakse samaaegseid füüsikalisi mõjusid mitmete mudelitega samaaegselt.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Multifüüsika · Näe rohkem »

Multiversum

Multiversum on kõikide võimalike universumite hulk.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Multiversum · Näe rohkem »

Murdumisnäitaja

Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »

Musta keha kiirgus

logaritmilist skaalat Musta keha kiirgus on elektromagnetiline kiirgus, mida kiirgab absoluutselt must keha antud temperatuuril, või keha, mis on termilises tasakaalus oma keskkonnaga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Musta keha kiirgus · Näe rohkem »

Muusikaakustika

Muusikaakustika on distsipliin, mis käsitleb muusikaga seotud akustikanähtusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Muusikaakustika · Näe rohkem »

Muutumatu voolamine

Muutumatu voolamine ehk muutumatu vool ehk statsionaarne voolamine ehk statsionaarne vool on vool, mille kiiruse suurus ega suund ajas ei muutu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Muutumatu voolamine · Näe rohkem »

Muutuv voolamine

Muutuv voolamine ehk muutuv vool ehk ebastatsionaarne voolamine ehk ebastatsionaarne vool on veevool, mille kiiruse arvväärtus või suund ajas muutub.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Muutuv voolamine · Näe rohkem »

Näivtakistus

Näivtakistus ehk impedants Z on elektriahela kahe punkti vahel perioodilisele siinuselisele vahelduvasuunalisele elektrivoolule ehk vahelduvvoolule avalduv takistus, mis koosneb kahest põhikomponendist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Näivtakistus · Näe rohkem »

Nõrk vastastikmõju

Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Nõrk vastastikmõju · Näe rohkem »

Neeldumisdoos

Neeldumisdoos on füüsikaline suurus (tähis D) aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia aine massiühiku kohta (džauli kilogrammi kohta, J/kg).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Neeldumisdoos · Näe rohkem »

Neutriinod

Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Neutriinod · Näe rohkem »

Neutronkiirgus

Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Neutronkiirgus · Näe rohkem »

Newtoni kolmas seadus

Newtoni kolmas seadus ütleb, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Newtoni kolmas seadus · Näe rohkem »

Newtoni rõngad

mikroskoobi jälgitavad Newtoni rõngad. Väikseimad sammud sellel suurendatud skaalal on 100μm suurused Joonis 2. Samapaksusinterferents kui tegemist pole ideaalselt sfäärilise pinnaga. Tekkinud rõngad pole sümmeetrilised Newtoni rõngad on samapaksusribade interferentsnähtus, kus võib jälgida heledate ja tumedate kontsentriliste rõngaste interferentspilti.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Newtoni rõngad · Näe rohkem »

Newtoni seadused

"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Newtoni seadused · Näe rohkem »

Newtoni teine seadus

Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Newtoni teine seadus · Näe rohkem »

Nihkevool

Nihkevool on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ajas muutuva elektrivälja magnetilist mõju, seega magnetvälja tekkimist muutuva elektrivälja toimel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Nihkevool · Näe rohkem »

Noetheri teoreem

Emmy Noether, matemaatik, kelle järgi on teoreem nime saanud Noetheri teoreemi järgi vastab igale mõju sümmeetriale mingi jäävusseadus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Noetheri teoreem · Näe rohkem »

Normaalrõhk

Normaalrõhuks ehk standardrõhuks nimetatakse õhurõhku 101 325 Pa.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Normaalrõhk · Näe rohkem »

Normaalreaktsioon

''FN'' tähistab normaalreaktsiooni Normaalreaktsiooniks nimetatakse mehaanikas sellist sidemereaktsiooni, kus keha toetub siledale pinnale (hõõret arvesse ei võeta) mistõttu tema liikumine on takistatud vaid kokkupuutepunktis määratud ühise normaali sihis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Normaalreaktsioon · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Nukleonid

Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Nukleonid · Näe rohkem »

Nukleosüntees

Nukleosüntees on tuumareaktsioon, mille puhul luuakse aatomituumasid olemasolevatest nukleonidest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Nukleosüntees · Näe rohkem »

Nukliid

Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Nukliid · Näe rohkem »

Nurkkiirendus

Nurkkiirendus on nurkkiiruse muutumise kiirus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Nurkkiirendus · Näe rohkem »

Nurkkiirus

Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöörleva jäiga keha pöördenurga muutumist ajaühikus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Nurkkiirus · Näe rohkem »

Nutatsioon

Nutatsioon (ld sõnast nutatio 'võnkumine') on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Nutatsioon · Näe rohkem »

Ohmi seadus

280px Ohmi seaduse kolmnurk (rõhtkriips tähistab jagamist ja püstkriips korrutamist). Kui otsitav suurus kinni katta, moodustavad kaks ülejäänud tähist arvutusvalemi Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ohmi seadus · Näe rohkem »

Oktaav

Oktaav on teaduses ja tehnikas suurusjärgu kahekordne erinevus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Oktaav · Näe rohkem »

Olekuvõrrand

Olekuvõrrandiks nimetatakse füüsikas võrrandit, mis seob aine olekut kirjeldavaid parameetreid ja keskkonnatingimusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Olekuvõrrand · Näe rohkem »

Opalestsents

Musta opaali opalestsents Valge opaali opalestsents Opalestsents on valguse hajumisest tingitud häguse keskkonna (nt õhu, mineraali) helendus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Opalestsents · Näe rohkem »

Optikanähtused

Valgusnähtus on valgusõpetuses käsitletavad sündmus, mis on seotud valguse tekke, kadumise ja muutumisega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Optikanähtused · Näe rohkem »

Optiline aktiivsus

Polariseeritud valguse polarisatsioonitasandi pööramine skemaatiliselt Optiline aktiivsus on mõnede ainete (näiteks enantiomeeride) võime pöörata neid läbiva polariseeritud valguse polarisatsioonitasandit.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Optiline aktiivsus · Näe rohkem »

Orbiidi ekstsentrilisus

Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »

Orbitaal

Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Orbitaal · Näe rohkem »

Osahelid

Osahelid ehk osatoonid ehk harmoonikud ehk harmoonilised ehk puhastoonid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Osahelid · Näe rohkem »

Osake

Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Osake · Näe rohkem »

Osakeste loend

Siin on loetletud nii seni avastatud kui ka hüpoteetilisi elementaar- ja liitosakesi ning osakeste rühmi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Osakeste loend · Näe rohkem »

Osakestefüüsika

Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Osakestefüüsika · Näe rohkem »

Osakestefüüsika standardmudel

Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Osakestefüüsika standardmudel · Näe rohkem »

Osarõhk

Osarõhk ehk partsiaalrõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu (näiteks õhu) keemiline komponent (näiteks hapnik) avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Osarõhk · Näe rohkem »

Osmoos

Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Osmoos · Näe rohkem »

Paarsus

Paarsus on füüsikas mikroosakest (ka osakeste süsteemi) iseloomustav suurus, mis on seoses osakese peegelsümmeetriaga ja võib omandada ainult väärtusi +1 ja –1.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Paarsus · Näe rohkem »

Parallaks

Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Parallaks · Näe rohkem »

Parameetriline võnkumine

Parameetriline võnkumine on võnkumine, mis on tingitud võnkuva süsteemi mõne parameetri perioodilisest muutumisest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Parameetriline võnkumine · Näe rohkem »

Parema käe rusikareegel

Kui voolu I suunda näitab pöial, siis magnetvälja B suunda näitavad sõrmed Rusikareegel juhtmepooli magnetvälja B suuna leidmiseks Parema käe rusikareegel, ka parema käe reegel, on elektriõpetuses mnemotehniline juhis, mis määrab elektrivooluga kaasneva magnetvälja suuna.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Parema käe rusikareegel · Näe rohkem »

Pascali seadus

Pascali seadus on hüdrostaatika põhiseadus, mille kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi ja on risti rõhutava pinnaga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pascali seadus · Näe rohkem »

Pauli maatriksid

Pauli maatriksiteks kutsutakse matemaatilises füüsikas ja füüsikas kolme 2x2 kompleksset maatriksit, mis on herimiitilised ja unitaarsed.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pauli maatriksid · Näe rohkem »

Pauli printsiip

Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pauli printsiip · Näe rohkem »

Pöördenurk

Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pöördenurk · Näe rohkem »

Pöördhõive

Pöördhõive ehk pööratud jaotus on füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, näiteks aatomite kogumis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid (neid kirjeldab kvantmehaanika).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pöördhõive · Näe rohkem »

Pööriselektriväli

Pööriselektriväljaks nimetatakse muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivälja.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pööriselektriväli · Näe rohkem »

Pöörisvool

280px Pöörisvool ehk Foucault' vool on elektrivool, mis tekib elektrit juhtivas kehas (näiteks metallplaadis) muutuva magnetvälja mõjul.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pöörisvool · Näe rohkem »

Pöörlemine

Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pöörlemine · Näe rohkem »

Pöörlemissagedus

Pöörlemissagedus (argikeeles ka pöörlemiskiirus või pöörete arv) on täispöörete arv ajaühiku jooksul.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pöörlemissagedus · Näe rohkem »

Pöörlemistelg

Pöörleva kera pöörlemistelg on tähistatud punase joonega Pöörlemistelg on keha läbiv sirge, mille ümber keha pöörleb.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pöörlemistelg · Näe rohkem »

Püroelekter

Püroelekter (kreeka k pyrein põlema) on mõne kristalli ‒ püroelektriku ‒ omadus soojenemisel või jahtumisel elektriliselt polariseeruda.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Püroelekter · Näe rohkem »

Püsimagnet

Hoburaudmagnet (rauapuruga) Püsimagnet on magnet, mida püsivalt, alaliselt ümbritseb magnetväli.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Püsimagnet · Näe rohkem »

Põhiolek

Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Põhiolek · Näe rohkem »

Põhisagedus

Näiteks pillikeele normaalvõnkumine tema täies pikkuses (esimene normaalvõnkemood) toimub põhisagedusel Põhisagedus on perioodilise lainekuju madalaim sagedus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Põhisagedus · Näe rohkem »

Põhivõnkumine

Põhivõnkumine on keha (elastse keha) võnkumine täies ulatuses.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Põhivõnkumine · Näe rohkem »

Põlemissoojus

Põlemissoojus on soojushulk (energiahulk), mis vabaneb aine põlemisel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Põlemissoojus · Näe rohkem »

Põrkeionisatsioon

Põrkeionisatsioon on aatomite või molekulide ionisatsioon, mida põhjustab nende põrkumine kiiresti liikuvate osakestega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Põrkeionisatsioon · Näe rohkem »

Peegeldumine

Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Peegeldumine · Näe rohkem »

Peegeldustegur

Peegeldustegur on peegeldunud kiirgusvoo või valgusvoo ja langeva voo jagatis antud tingimustel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Peegeldustegur · Näe rohkem »

Peenstruktuurikonstant

Peenstruktuuri konstant on füüsikaline konstant (tähis \alpha, dimensioon 1), mis väljendab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Peenstruktuurikonstant · Näe rohkem »

Peltier' efekt

Peltier' efekt (prantsuse füüsiku Jean-Charles Peltier' järgi) on termoelektriline nähtus, mis seisneb kahe erisuguse elektrit juhtiva aine liitekohas soojuse eraldumises või neeldumises võrdeliselt liitekohta läbiva elektrivooluga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Peltier' efekt · Näe rohkem »

Periood

harmoonilise võnkumise periood ''T'' Periood ehk võnkeperiood on korduva muutuse tsükli kestus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Periood · Näe rohkem »

Pidev spekter

Pidev spekter ehk pidevspekter on mingi füüsikalise suuruse (harilikult energia või lainepikkuse) sujuvalt muutuva väärtusega vahemik.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pidev spekter · Näe rohkem »

Piesoelekter

Elektripinge tekkimine piesokristalli surumisel Piesoelekter, ka piesoelektriline efekt ehk piesoefekt (kreeka keeles piezo 'rõhun') on teatava materjali, näiteks kvartskristalli ‒ piesokvartsi ‒ omadus, mille puhul tema kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisest polarisatsioonist, s.o erinimeliste elektrilaengute suunatud nihkumisest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Piesoelekter · Näe rohkem »

Piesoresistiivne efekt

Piesoresistiivne efekt ehk piesotakistuslik nähtus seisneb selles, et materjali elektritakistus sõltub materjalile survel või tõmbel avaldatavast mehaanilisest pingest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Piesoresistiivne efekt · Näe rohkem »

Piion

Piioni π+ kvarkstruktuur Piion on meson, mis koosneb u- või d-kvargist ja u- või d-antikvargist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Piion · Näe rohkem »

Piirpind

Piirpind on erinevate keskkondade (faaside) kokkupuutepind.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Piirpind · Näe rohkem »

Pikilaine

283x283px Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pikilaine · Näe rohkem »

Pindaktiivsed ained

Pindaktiivse aine molekulide paiknemine veepinnal Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on aine, millel on võime koguneda faaside piirpinnale ja vähendada selle pinnaenergiat. Pindaktiivsed ained on levinud sünteetilistes pesemisvahendites, taimekaitsevahendeis ja mujal.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pindaktiivsed ained · Näe rohkem »

Pindala

Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pindala · Näe rohkem »

Pindpinevus

Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku (näiteks vee) ja gaasi (näiteks õhu) piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pindpinevus · Näe rohkem »

Pindpinevustegur

Pindpinevustegur (tähis σ või γ) on pindpinevust iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur jõud hoiab koos vedeliku pinnakihi ühikulise pikkusega piirjoont (mehaaniline definitsioon) või kui palju tööd tuleb teha selle pinnakihi pindala suurendamiseks ühe ühiku võrra (termodünaamiline definitsioon).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pindpinevustegur · Näe rohkem »

Pinge (elekter)

Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pinge (elekter) · Näe rohkem »

Pinge (mehaanika)

Pinge ehk mehaaniline pinge on pideva keskkonna mehaanikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab tahkise mõttelisel tasapinnal – lõikepinnal – mõjuva sisejõu intensiivsust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pinge (mehaanika) · Näe rohkem »

Pingelang

Pingelang on elektriallika ja elektritarviti vahele jääva edasusahela mingile osale langev pinge, mis on võrdne.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pingelang · Näe rohkem »

Pinnaefekt

Vahelduvvooluga I kaasnevad magnetväli H ja pöörisvoolud Iw Pinnaefekt ehk skinnefekt (inglise sõnast skin 'kest, pind') on füüsikaline nähtus, mis seisneb elektrijuhti läbiva elektrivoolu koondumises juhi pindmisse kihti.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pinnaefekt · Näe rohkem »

Pinnalained

Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pinnalained · Näe rohkem »

Pinnanähtused

Pinnanähtused on füüsikalised nähtused, mis ilmnevad keha pinnal või selle mõne molekuli paksuses pinnakihis ja samuti aine eri faaside piirpinnal.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pinnanähtused · Näe rohkem »

Plancki aeg

Plancki aeg on aja mõõtühik Plancki loomulike ühikute süstemis ja kirjeldab väikseimat võimalikku ajavahemikku, mille kohta veel kehtivad teadaolevad füüsikaseadused.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Plancki aeg · Näe rohkem »

Plancki kiirgusseadus

Tähed ei ole täiesti ideaalsed kiirgusallikad, kuid nad on ideaalsele absoluutselt mustale kehale lähedased ja nende uurimisel annab võrdlus Plancki kiirgussagedusega tõepäraseid tulemusi Plancki kiirgusseadus ehk Plancki seadus kirjeldab musta keha kiirguse spektraalset kirkust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Plancki kiirgusseadus · Näe rohkem »

Plancki konstant

Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Plancki konstant · Näe rohkem »

Plancki pikkus

Plancki pikkus (inglise keeles Planck length; tähis \ell_P\) on füüsikas pikkusühik, mis kujutab endast vahemaad, mille läbib valgus Plancki ajaühikus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Plancki pikkus · Näe rohkem »

Plancki valem

Plancki valemit kasutatakse valguse footonite energia arvutamiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Plancki valem · Näe rohkem »

Plasma

elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Plasma · Näe rohkem »

Plasmavõnked

Plasmavõnked ehk Langmuiri lained (Ameerika füüsiku ja keemiku Irving Langmuiri järgi) on kiired muutused laengujaotuses, mis on tingitud elektronide võnkumisest kuloonilises väljas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Plasmavõnked · Näe rohkem »

Plastne deformatsioon

Plastne deformatsioon ehk jääkdeformatsioon on deformatsioon, mis ei kao täielikult pärast välisjõudude lakkamist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Plastne deformatsioon · Näe rohkem »

Plastsus

Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Plastsus · Näe rohkem »

Polarisatsioon

Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Polarisatsioon · Näe rohkem »

Poolestusaeg

Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Poolestusaeg · Näe rohkem »

Poolklassikalised kvantteooriad

Poolklassikalised kvantteooriad olid kvantfüüsika algusjärgus tehtud katsed seletada hiljem kvantmehaanikaga seletatud nähtusi, kombineerides klassikalise füüsika vahendeid postulaatidega, mis on klassikalise füüsika raamides seletamatud või koguni on sellega vastuolus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Poolklassikalised kvantteooriad · Näe rohkem »

Poolvaba elektron

Poolvaba elektron on elektron, mis lisaenergia tõttu on lahkunud aatomituuma mõju piirkonnast ning saab liikuda aatomitevahelises ruumis, kuid tema energia pole piisav väljumaks aine pinnast.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Poolvaba elektron · Näe rohkem »

Positroonium

Positroonium on elementaarosakeste süsteem, mis koosneb elektronist ja tema antiosakesest positronist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Positroonium · Näe rohkem »

Potentsiaalne energia

Potentsiaalne energia on keha energia konservatiivse jõu väljas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Potentsiaalne energia · Näe rohkem »

Potentsiaalne voolamine

Potentsiaalseks voolamiseks nimetatakse voolava aine (vedeliku või gaasi) voolamist, kui kiiruste vektorväli on niisugune, et tal on potentsiaaliväli (potentsiaal).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Potentsiaalne voolamine · Näe rohkem »

Primaarvalgusallikas

Primaarvalgusallikas (inglise keeles primary light source) on esmane valgusallikas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Primaarvalgusallikas · Näe rohkem »

Proportsionaalsuspiir

Proportsionaalsuspiiriks \sigma_ nimetatakse suurimat pinget, milleni materjal praktiliselt allub Hooke'i seadusele ehk pinge ja moone on proportsionaalsed.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Proportsionaalsuspiir · Näe rohkem »

Pulsatsioon

Pulsatsioon ehk pulseerimine on mingit nähtust iseloomustava suuruse pidev üldjuhul korrapäratu tuiklev muutumine selle suuruse keskväärtuse ümber.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Pulsatsioon · Näe rohkem »

Punanihe

Punanihet ja sininihet selgitav joonis Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Punanihe · Näe rohkem »

Punapiir

Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Punapiir · Näe rohkem »

Punktkoormus

Punktkoormus on teoreetilises mehaanikas kasutatav idealiseering, mis kujutab endast keha ühte punkti rakendatud jõudu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Punktkoormus · Näe rohkem »

Punktlaeng

Punktlaeng on elektriliselt laetud keha idealiseeritud mudel, millel puuduvad mõõtmed.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Punktlaeng · Näe rohkem »

Punktmass

Punktmass ehk masspunkt ehk materiaalne punkt on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Punktmass · Näe rohkem »

Purunemine

Purunemine on protsess, mille käigus materjali väikesed tükid (puru) eralduvad uuritava objekti küljest tänu löögile või survele (sisemisele rõhule).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Purunemine · Näe rohkem »

Raadiolained

Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Raadiolained · Näe rohkem »

Radioaktiivne isotoop

Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »

Radioaktiivne kiirgus

3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »

Radioaktiivse aine aktiivsus

Radioaktiivse aine aktiivsus kui füüsikaline suurus iseloomustab radioaktiivse lagunemise kiirust ja väljendab proovis lagunevate radioaktiivsete aatomituumade arvu ajaühikus (proov on siin radioaktiivse aine kogus, seda mõõdetakse enamasti massiühikutes).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Radioaktiivse aine aktiivsus · Näe rohkem »

Radioaktiivse lagunemise seadus

Suuruse eksponentsiaalne vähenemine väärtuselt ''N'' aja ''t'' jooksul Radioaktiivse lagunemise seadus esitatakse tuumafüüsikas üldiselt valemi kujul, mis kirjendab radioaktiivses aineproovis hetkel t veel lagunemata aatomituumade arvu N eksponentsiaalse vähenemise seaduspärasust: kus N_0 on aatomituumade arv alghetkel (t.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Radioaktiivse lagunemise seadus · Näe rohkem »

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »

Rahvusvaheline temperatuuriskaala

Rahvusvaheline temperatuuriskaala ehk praktiline temperatuuriskaala on praktilistel kaalutlustel loodud temperatuuri mõõtmise skaala.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Rahvusvaheline temperatuuriskaala · Näe rohkem »

Ramani hajumine

Ramani hajumine ehk Ramani efekt on valguse mitteelastne hajumine valguse interaktsiooni tõttu molekulide ja kristallide võnkemoodidega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ramani hajumine · Näe rohkem »

Rankine'i skaala

Rankine'i skaala on šoti füüsiku William John Macquorn Rankine'i poolt 1859.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Rankine'i skaala · Näe rohkem »

Raskusjõud

Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Raskusjõud · Näe rohkem »

Raskuskese

Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Raskuskese · Näe rohkem »

Rayleigh' hajumine

Rayleigh' hajumine on põhjuseks, miks taevas on päeval sinakas ja päikeseloojangud punakad Rayleigh' hajumine on paremini jälgitav pärast päikeseloojangut. See pilt on tehtud tund pärast päikeseloojangut 500 m kõrguselt, vaatega horisondi suunas, kuhu päike loojus Roheline laserkiir on nähtav öösel osaliselt just Rayleigh' hajumise tõttu õhus olevate osakeste ja molekulide pealt Rayleigh' hajumine on elektromagnetkiirguse, eelkõige valguse, elastne hajumine osakestelt, mille mõõtmed on palju väiksemad vastava kiirguse lainepikkusest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Rayleigh' hajumine · Näe rohkem »

Rayleigh' lained

Rayleigh' lained on teatud tüüpi akustilised pinnalained, mis levivad tahkiste pindadel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Rayleigh' lained · Näe rohkem »

Réaumuri skaala

Réaumuri skaala on 1730.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Réaumuri skaala · Näe rohkem »

Röntgen

Röntgen (tähis R) on gammakiirguse ja röntgenikiirguse ioondoosi mittesüsteemne mõõtühik.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Röntgen · Näe rohkem »

Röntgenikiirgus

Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Rõhk · Näe rohkem »

Reaalne gaas

Reaalne gaas ehk reaalgaas on laiemas tähenduses tegelikult eksisteeriv gaas, kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalgaasi mudelist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Reaalne gaas · Näe rohkem »

Reaktiivtakistus

Reaktiivtakistus ehk reaktants on näivtakistuse komponent, mis iseloomustab perioodilist (võnkuvat) energiavahetust elektriahela elementide vahel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Reaktiivtakistus · Näe rohkem »

Reflektor

Refraktor Reflektor on peeglitest koosnev optiline teleskoop, mille objektiiv on enamasti nõgus paraboloidpeegel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Reflektor · Näe rohkem »

Refraktomeetria

Refraktomeetria on ainete murdumisnäitaja määramise meetod.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Refraktomeetria · Näe rohkem »

Refraktor

Maailma suurim akromaatiline refraktor asub Yerkesi observatooriumis. Selle objektiivi diameeter on 1,02 m Refraktor on läätsedest koosnev optiline teleskoop.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Refraktor · Näe rohkem »

Refraktsioon

Refraktsioon on füüsikas laine levimise suuna muutus, mis tekib tema levimisel ühest keskkonnast teise või keskkonna ühtlasel muutumisel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Refraktsioon · Näe rohkem »

Relatiivne rõhuskaala

Relatiivne rõhuskaala on rõhu mõõtmise skaala, mille puhul 0-lugemiks on õhurõhk, enamasti atmosfäärirõhk.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Relatiivne rõhuskaala · Näe rohkem »

Relatiivsusteooria

Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »

Reoloogia

Reoloogia on mehaanika haru, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkiseid ja vedelikke) deformeerumise ja voolamisega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Reoloogia · Näe rohkem »

Resonants

Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Resonants · Näe rohkem »

Resultantjõud

Jõudude liitmise diagrammidel on resultantjõud kujutatud katkendjoonega Resultantjõud on jõud, mis üksinda mõjutaks keha liikumist samamoodi kui kaks või enam kehale mõjuvat jõudu üheskoos.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Resultantjõud · Näe rohkem »

Reynoldsi arv

Reynoldsi arv (tähis Re) on vooliste (vedelike ja gaaside) voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Reynoldsi arv · Näe rohkem »

Richardsoni arv

Richardsoni arv (Ri), nimetatud Lewis Fry Richardsoni järgi on dimensioonita suurus, mis iseloomustab üleslükkejõu ja voolu tekitatud siirde suhet: \mathrm.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Richardsoni arv · Näe rohkem »

Ringliikumine

Ühtlase ringliikumise vektorid. Punasega keha kiiruse vektor, sinisega kesktõmbekiirendus, rohelisega nurkkiirus Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ringliikumine · Näe rohkem »

Ringsagedus

Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω, ühik s–1) on perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ringsagedus · Näe rohkem »

Ristlaine

Ristlaine Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga risti.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ristlaine · Näe rohkem »

Rubensi toru

Rubensi toru (ka seisulaine leegitoru või leegitoru) on vanaaegne füüsikaseade torus olevate seisulainete olemasolu demonstreerimiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Rubensi toru · Näe rohkem »

Ruum

Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ruum · Näe rohkem »

Ruumpaisumismoodul

Ruumpaisumismoodul või mahtelastsusmoodul (Kvõi B) on elastsusmoodul, mis iseloomustab mingi keskmistatud normaalpinge (mõjub keha kõikidele pindadele) muutuse korral avalduva ruumdeformatsiooni (suhtelise mahumuutuse) suurust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ruumpaisumismoodul · Näe rohkem »

Rydbergi konstant

Rydbergi konstant on Rootsi füüsiku Johannes Rydbergi (1854–1919) järgi nimetatud füüsikakonstant aatomite energiatasemete ja spektrijoonte valemites.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Rydbergi konstant · Näe rohkem »

S-kvark

S-kvark (ehk strange kvark, ehk "veider" kvark) on teise põlvkonna kvark, mis kannab lõhna veidrus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja S-kvark · Näe rohkem »

Sagedus

Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sagedus · Näe rohkem »

Samarõhupind

Samarõhupinnaks nimetatakse pindu seisvas vedelikus, mille kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Samarõhupind · Näe rohkem »

Sädelahendus

süüteküünlas Sädelahendus on lühiajaline (mikrosekundites mõõdetav) kaarlahendus kahe elektrijuhi vahel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sädelahendus · Näe rohkem »

Schrödingeri kass

superpositsiooni ehk kass on korraga surnud ja elus. Schrödingeri kass on mõtteline eksperiment, mis illustreerib superpositsiooniprintsiipi, ehk seda kuidas objekt saab olla korraga mitmes teineteist välistavas olekus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Schrödingeri kass · Näe rohkem »

Schrödingeri võrrand

Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »

Schwarzschildi meetrika

Schwarzschildi meetrika (ka Schwarzschildi lahend) on Einsteini väljavõrrandite täpne lahend üldrelatiivsusteoorias.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Schwarzschildi meetrika · Näe rohkem »

Schwarzschildi raadius

Schwarzschildi raadius on parameeter Schwarzschildi lahendis Einsteini väljavõrranditele, mis annab musta augu sündmuste horisondi raadiuse.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Schwarzschildi raadius · Näe rohkem »

Seisuhõõrdumine

\vec F – veojõud; \vec F_\mathrm w – seisuhõõrdejõud Seisuhõõrdumine või seisuhõõre on tahkete kehade kokkupuutekohas tekkiv jõud (seisuhõõrdejõud) hõõre, mis takistab kehade libisema hakkamist teineteise suhtes.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Seisuhõõrdumine · Näe rohkem »

Seisulaine

pisi Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Seisulaine · Näe rohkem »

Sekundaarvalgusallikas

Sekundaarvalgusallikas (inglise keeles secondary light source) on pind või ese, mis ise valgust ei tekita, kuid millele langeb valgus ja mis kiirgab sellest vähemalt osa peegeldumise või läbimise näol.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sekundaarvalgusallikas · Näe rohkem »

Selitamine

Selitamine ehk selitus on veepuhastusvõte, millega veest vabastatakse (setitatakse) heljum.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Selitamine · Näe rohkem »

Seoseenergia

Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Seoseenergia · Näe rohkem »

Sfääriline liikumine

Sfääriline liikumine on jäiga keha selline liikumine kus üks kehaga muutumatult seotud punkt jääb liikumatuks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sfääriline liikumine · Näe rohkem »

Side (teoreetiline mehaanika)

Sidemeks nimetatakse teoreetilises mehaanikas keha liikumist kitsendavaid tingimusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Side (teoreetiline mehaanika) · Näe rohkem »

Sidemereaktsioon

Sidemereaktsioon ehk reaktsioonjõud on jõud, millega sidet moodustav keha mõjub vaadeldavale kehale.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sidemereaktsioon · Näe rohkem »

Siire (mehaanika)

teepikkuse mõiste erinevus. Näidatud tasapinnalisel juhul võib siiret nimetada ka nihkeks Siire (ka paigutis ja mõnes kohas ekslikult nihe) on mehaanikas mingi punktmassi (keha massikeskme või keskkonna osakese) asukoha muutus ruumis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Siire (mehaanika) · Näe rohkem »

Singulaarsus

Singulaarsus (ingl singularity) füüsikas tähendab punkti, kus aine tihedus on lõpmatult suur.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Singulaarsus · Näe rohkem »

Sininihe

pisi Sininihe on spektri nihkumine lühemale lainepikkusele valguses, mis tuleb kaugetelt taevakehadelt ja liigub vaatleja suunas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sininihe · Näe rohkem »

Siseenergia

Siseenergia (tähis U) on termodünaamilises süsteemis sisalduv kogu energia, seega süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust mikroskoopilisel tasemel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Siseenergia · Näe rohkem »

Sisefotoefekt

Sisefotoefekt on niisugune valguse vm elektromagnetkiirguse põhjustatud nähtus, mis tekib tahkes aines, harilikult pooljuhis, kui selles neelduvate footonite energia ületab aine aatomi keelutsooni laiuse.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sisefotoefekt · Näe rohkem »

Sisehõõrdumine

Sisehõõrdumine ehk sisehõõre (ingl internal friction) on keha osade vahelisel liikumisel toimiv hõõre, näiteks vedelike puhul vedelikukihtide omavahelist liikumist takistav hõõre ehk viskoossus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sisehõõrdumine · Näe rohkem »

Sisejõud

Sisejõud on välisjõudude poolt kehas vastaspindade vahel põhjustatud jõud.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sisejõud · Näe rohkem »

Sisetakistus

Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sisetakistus · Näe rohkem »

Skalaarne suurus

Skalaarne suurus ehk skalaar ehk skaalar on suurus, mida saab täielikult iseloomustada üheainsa arvuga (füüsikas koos mõõtühikuga).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Skalaarne suurus · Näe rohkem »

Solaarkonstant

Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Solaarkonstant · Näe rohkem »

Soojus

Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Soojus · Näe rohkem »

Soojusülekandetegur

Soojusülekandetegur iseloomustab konvektiivse soojusülekande intensiivsust tahke keskkonna ja vedela või gaasilise keskkonna eralduspinnal.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Soojusülekandetegur · Näe rohkem »

Soojusülekanne

Soojusülekanne on soojuse levimine kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Soojusülekanne · Näe rohkem »

Soojusefekt

Soojusefekt tähendab soojuse eraldumist või neeldumist mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Soojusefekt · Näe rohkem »

Soojushulk

Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab termilise energia kandumist ühelt termodünaamiliselt süsteemilt teisele.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Soojushulk · Näe rohkem »

Soojusjuhtivus

Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »

Soojusjuhtivuse võrrand

Temperatuuride muutumine ajas ruudukujulises metallplaadis vastavalt sojusjuhtivuse võrrandile. Kõrgus tasapinnast ja värv näitavad temperatuuride väärtusi igas keha punktis. Alghetkel on plaadi keskel kabja kujuline ühtlaselt kõrgema temperatuuriga osa (punane) ja teda ümbritsev ühtlaselt külmem osa (kollane) Soojusjuhtivuse võrrand on paraboolne osatuletistega diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab mingis piirkonnas soojuse jaotumist ja jaotumise muutumist ajas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Soojusjuhtivuse võrrand · Näe rohkem »

Soojusjuhtivustegur

Soojusjuhtivustegur (tähis \lambda \) on keskkonna soojusjuhtivust iseloomustav suurus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Soojusjuhtivustegur · Näe rohkem »

Soojuskiirgus

Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Soojuskiirgus · Näe rohkem »

Soojusliikumine

Soojusliikumine on aineosakeste korrapäratu liikumine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Soojusliikumine · Näe rohkem »

Soojusmahtuvus

Soojusmahtuvus ehk soojusmahutavus on soojushulk, mis on vajalik keha kui termdünaamilise süsteemi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Soojusmahtuvus · Näe rohkem »

Soojusmasin

Soojusmasin ehk soojusjõumasin, ka soojusmootor ehk termodünaamiline mootor, on masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Soojusmasin · Näe rohkem »

Soojuspaisumine

Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojendamisel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Soojuspaisumine · Näe rohkem »

Soojusvoog

Soojusvoog (ehk soojusvoolu tihedus) on soojushulk, mis kandub soojusvahetuse puhul ühes ajaühikus läbi vaadeldava pinna pindalaühiku.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Soojusvoog · Näe rohkem »

Sorptsioon

Sorptsioon (ka sorbeerumine, sorbeerimine) on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sorptsioon · Näe rohkem »

Spekter

Spekter (algallikas ladina sõna spectrum 'kujutlus; kummitus') on mitmes teadusharus lähedastes tähendustes kasutatav mõiste.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Spekter · Näe rohkem »

Spektrogramm

viiulihelide salvestuse spektrogramm Spektrogramm ehk sonogramm on heli või laiemalt mistahes signaali spektri ajamuutlikkuse visuaalne kujutis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Spektrogramm · Näe rohkem »

Spektromeeter

Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Spektromeeter · Näe rohkem »

Spektroskoopia

spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Spektroskoopia · Näe rohkem »

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Spinn · Näe rohkem »

Spontaanne lõhustumine

Spontaanne lõhustumine on üks radioaktiivse lagunemise vorm, mis on iseloomulik väga rasketele isotoopidele ja mille puhul laguneb aatomituum kaheks enam-vähem võrdseks tükiks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Spontaanne lõhustumine · Näe rohkem »

Staatika

Staatika (kreeka δτατικε"tasakaaluõpetus") on klassikalise mehaanika haru, mis uurib.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Staatika · Näe rohkem »

Staatiline elekter

Staatilise elektri mõju kassil Staatiline elekter on tasakaalust välja viidud elektrilaengute kogum objekti pinnal või selle sees.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Staatiline elekter · Näe rohkem »

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »

Stefani-Boltzmanni konstant

Stefani-Boltzmanni konstant (tähis: ''σ'') on võrdetegur Stefani-Boltzmanni seaduses: absoluutselt musta keha ühikuliselt pinnalt ajaühikus kiirguv energia on võrdeline musta keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Stefani-Boltzmanni konstant · Näe rohkem »

Stefani-Boltzmanni seadus

Absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsuse j^\star sõltuvus temperatuurist T\,. Sinisega on näidatud ka koguenergia Wieni seaduse järgi: j^\star_W.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Stefani-Boltzmanni seadus · Näe rohkem »

Stokesi nihe

Stokesi nihe on erinevus teatud ainetes neelduva ja seejärel välja kiirguva valguse spektrite intensiivsusmaksimumidele vastavate lainepikkuste vahel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Stokesi nihe · Näe rohkem »

Stoletovi seadus

Stoletovi seadus ütleb, et valguskiirguse toimel metalli pinnalt emiteerivate (väljuvate) elektronide arv on võrdeline kiirguse intensiivsusega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Stoletovi seadus · Näe rohkem »

String

Stringid on stringiteooria järgi ühemõõtmelised elementaarobjektid, mille võnkumisolekud on elementaarosakesed.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja String · Näe rohkem »

Stringiteooria

Stringiteooria on teoreetilise füüsika suund, mis uurib mitte punktosakeste, vaid ühemõõtmelise ulatuvusega objektide, nn stringide dünaamikat ja vastastikmõjusid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Stringiteooria · Näe rohkem »

Stringiteooria maastik

Stringiteooria maastik (inglise keeles String theory landscape), ka antroopne maastik, ka maastikuprobleem, on stringiteoorias eksponentsiaalselt suure arvu (10100–10500) mitteekvivalentsete valevaakumite olemasolu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Stringiteooria maastik · Näe rohkem »

Suhteline dielektriline läbitavus

Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on dimensioonitu füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Suhteline dielektriline läbitavus · Näe rohkem »

Sulamine

Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sulamine · Näe rohkem »

Sulamissoojus

Sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik ühe massiühiku tahke aine muutmiseks sama temperatuuriga vedelikuks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sulamissoojus · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Suletud süsteem (füüsika)

Suletud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel on ümbritsevaga energia-, kuid mitte ainevahetus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Suletud süsteem (füüsika) · Näe rohkem »

Sundvõnkumine

Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välise (sundiva) jõu tõttu toimuv võnkumine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Sundvõnkumine · Näe rohkem »

Supergravitatsioon

Supergravitasioon ehk supergravitatsiooniteooria (inglise keeles supergravity) on teoreetilises füüsikas üldrelatiivsusteooria üldistus, mis põhineb supersümmeetrial; sageli defineeritakse ka füüsikateooriaks, mis sisaldab lisamõõtmeid, supersümmeetriat ja gravitatsiooni.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Supergravitatsioon · Näe rohkem »

Supermatemaatika

Supermatemaatika (inglise keeles supermathematics) on matemaatilise füüsika haru, mis rakendab Lie superalgebra matemaatikat bosonite ja fermionide käitumisele.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Supermatemaatika · Näe rohkem »

Superpositsiooniprintsiip

Superpositsiooniprintsiip on kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Superpositsiooniprintsiip · Näe rohkem »

Superruum

Superruum (inglise keeles superspace) on supersümmeetriat esitava teooria koordinaatruum (s.t koordinaadisüsteemiga ruum).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Superruum · Näe rohkem »

Superstringiteooria

Superstringiteooria (inglise keeles superstring theory) on stringiteooria supersümmeetriline üldistus teoreetilises füüsikas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Superstringiteooria · Näe rohkem »

Survevool

Survevool ehk survevoolamine on välisjõu poolt põhjustatud vedeliku voolamine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Survevool · Näe rohkem »

Suur ühendteooria

Suur ühendteooria ehk suure ühenduse teooria, ka suur ühendus, (inglise keeles Grand Unified Theory, Grand Unification) on osakestefüüsikas teoreetiline mudel, mis kirjeldab ühtse skeemi järgi tugevat, nõrka ja elektromagnetilist vastastikmõju.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Suur ühendteooria · Näe rohkem »

Suurendus

Läbi suurendusklaasi vaadates paistab postmark tegelikust suuremana Suurenduseks nimetatakse kujutise joonmõõtmete ja eseme joonmõõtmete suhet.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Suurendus · Näe rohkem »

T-kvark

T-kvark (ehk top-kvark, ehk tipukvark) on kolmanda põlvkonna kvark, mis kannab lõhna tipusus (inglise keeles topness).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja T-kvark · Näe rohkem »

Taastav jõud

Taastav jõud (ka direktsioonijõud) on keha tasakaaluasendist väljaviimisel tekkiv jõud.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Taastav jõud · Näe rohkem »

Tahhüon

Tahhüon on hüpoteetiline elementaarosake, mis liigub valgusest kiiremini.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tahhüon · Näe rohkem »

Tahkisefüüsika

Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tahkisefüüsika · Näe rohkem »

Tahkumine

Tahkumine ehk tahkestumine on aine faasi muutumise protsess, mille puhul vedelik muutub tahkiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tahkumine · Näe rohkem »

Takistus

Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Takistus · Näe rohkem »

Takistuse temperatuuritegur

Takistuse temperatuuritegur (lühend TKR) on elektrotehnikas tegur, mis näitab aine elektritakistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1 kraadi võrra.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Takistuse temperatuuritegur · Näe rohkem »

Tasakaaluolek

Tasakaaluolek on füüsikas keha niisugune seisund, kui talle mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist, nii et kehale mõjuv resultantjõud on null.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tasakaaluolek · Näe rohkem »

Tasakaalus vedelik

Tasakaalus vedelikuks nimetatakse liikumatut vedelikku.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tasakaalus vedelik · Näe rohkem »

Tasalaine

lainepinnad kolmemõõtmelises ruumis Tasalaine on füüsikas välja või laine erijuht, mille korral füüsikalise suuruse väärtused on normaalvektoriga määratud tasandil igal hetkel võrdsed.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tasalaine · Näe rohkem »

Taustkeha

Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist (täpsemalt, suhtelist liikumist).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Taustkeha · Näe rohkem »

Taustsüsteem

Taustsüsteem on mingi kehaga – taustkehaga – seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Taustsüsteem · Näe rohkem »

Tšerenkovi kiirgus

Tšerenkovi kiirgus tuumareaktori Centro Atómico Bariloche tuumas Tšerenkovi kiirgus ehk Tšerenkovi efekt ehk Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi efekt on elektromagnetkiirgus, mis lähtub laetud osakestelt (näiteks elektronidelt), mis läbivad dielektriku keskkonda konstantse kiirusega, mis on suurem kui valguse faasikiirus (valguslainete levimise kiirus) selles keskkonnas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tšerenkovi kiirgus · Näe rohkem »

Tämber

Tämber ehk kõlavärv (prantsuse keeles timbre; psühhoakustikas kasutatakse pigem saksakeelse sõna Klangfarbe (inglise keeles tone-colour) vastet 'kõlavärv' ehk 'kõlavärving') on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille eri väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tämber · Näe rohkem »

Töö (füüsika)

Töö (tähis W või A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Töö (füüsika) · Näe rohkem »

Teepikkus

Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Teepikkus · Näe rohkem »

Teleparalleelne gravitatsiooniteooria

Teleparalleelne gravitatsioon (TPG) on üldine gravitatsiooniteooria, mille lõi Albert Einstein 1920.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Teleparalleelne gravitatsiooniteooria · Näe rohkem »

Telgjõud

Telgjõud ehk aksiaaljõud on pöördkeha telje sihis mõjuv jõud.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Telgjõud · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Temperatuur · Näe rohkem »

Temperatuuriskaala

Temperatuuriskaala on temperatuuri mõõtmise astmik.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Temperatuuriskaala · Näe rohkem »

Teoreetiline füüsika

Teoreetiline füüsika on füüsika haru, mis uurib füüsikalisi nähtusi matemaatiliste mudelite ja abstraktsioonide abil.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Teoreetiline füüsika · Näe rohkem »

Termiline energia

Animatsioon gaasiosakeste vastastikmõjulisest liikumisest Termiline energia on aine aatomite, molekulide vm osakeste kineetiline energia, s.t osakeste korrapäratu liikumise energia.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Termiline energia · Näe rohkem »

Termodünaamika

kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Termodünaamika · Näe rohkem »

Termodünaamika esimene seadus

Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Termodünaamika esimene seadus · Näe rohkem »

Termodünaamika kolmas seadus

Termodünaamika kolmas seadus väidab, et absoluutsel nulltemperatuuril võrdub entroopia nulliga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Termodünaamika kolmas seadus · Näe rohkem »

Termodünaamika teine seadus

Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Termodünaamika teine seadus · Näe rohkem »

Termodünaamiline protsess

Termodünaamiline protsess on iga termodünaamilises süsteemis toimuv muutus, mille tulemisena muutub süsteemi olek.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Termodünaamiline protsess · Näe rohkem »

Termodünaamiline süsteem

Termodünaamiline süsteem on reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikaline keha või kehade süsteem, mis on termodünaamilise käsitluse aineks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Termodünaamiline süsteem · Näe rohkem »

Termodünaamiline tasakaal

Termodünaamiline tasakaal on termodünaamilise süsteemi stabiilne olek, mille puhul süsteemis ei toimu mingeid makroskoopilisi muutusi (aine- ja energiavood väliskeskkonnast eraldatud süsteemi sees ei muutu) ja olekuparameetrid – temperatuur, rõhk ja ruumala (maht) – jäävad ajas muutumatuks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Termodünaamiline tasakaal · Näe rohkem »

Termoelektriline efekt

Termoelektriline efekt on füüsikaline nähtus, mille korral temperatuuri muutus kutsub vooluahelas esile elektrivoolu või siis elektrivoolu muutus põhjustab temperatuurimuutuse.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Termoelektriline efekt · Näe rohkem »

Termoemissioon

gaaslahenduslambi hõõgniidist Üks pirnidest, millega Edison avastas termoemissiooni. (Clayton H. Sharp, 1921) Termoemissioon on soojuse tekitatud laengukandjate voog laetud keha pinnalt või üle potentsiaalibarjääri.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Termoemissioon · Näe rohkem »

Termoionisatsioon

Termoionisatsiooniks nimetatakse ioonide tekkimist gaasis kõrgel temperatuuril aatomite ja molekulide vaheliste põrgete tõttu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Termoionisatsioon · Näe rohkem »

Termotuumareaktsioon

Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Termotuumareaktsioon · Näe rohkem »

Thomsoni valem

Thomson valem määrab kindlaks võnkeringi omavõnkesageduse sõltuvuse mahtuvusest ja induktiivsusest: kus Nurksageduse \omega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Thomsoni valem · Näe rohkem »

Tihedusfunktsionaali teooria

Tihedusfunktsionaali teooria (Density functional theory − DFT) on kvantmehaanikal põhinev füüsikas, keemias ja materjaliteaduses kasutusel olev modelleerimismeetod, mille abil on võimalik uurida mitme-elektroonsete süsteemide, näiteks aatomite, molekulide ja tahkiste elektronstruktuuri, millest omakorda on võimalik ennustada huvi pakkuva süsteemi füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tihedusfunktsionaali teooria · Näe rohkem »

Tiirlemine

raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tiirlemine · Näe rohkem »

Tilgaton

Tilgaton (inglise keeles dropleton) on kvaasiosake, mis käitub vedelikusarnaselt.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tilgaton · Näe rohkem »

Tilk

Tilk (ka piisk) on väike kogus vedelikku, mis on kas täielikult või peaaegu ümbritsetud vabapinnaga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tilk · Näe rohkem »

Triiton

Triiton on triitiumi (vesinik-3) tuum.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Triiton · Näe rohkem »

Tsentrifugaaljõud

Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tsentrifugaaljõud · Näe rohkem »

Tugev vastastikmõju

Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tugev vastastikmõju · Näe rohkem »

Tunneliefekt

Tunneliefektiks ehk tunneleerumiseks nimetatakse mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tunneliefekt · Näe rohkem »

Turbulents

Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Turbulents · Näe rohkem »

Tuumajõud

Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad). Virtuaalsed gluuonid, mis hoiavad koos prootonit, neutronit ja nende vahel "lendavat" piionit on selguse huvides jäetud joonistamata Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tuumajõud · Näe rohkem »

Tuumalõhustumine

Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tuumalõhustumine · Näe rohkem »

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia

Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia · Näe rohkem »

Tuumareaktsioon

Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »

Tuumasüntees

Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Tuumasüntees · Näe rohkem »

U-kvark

U-kvark (ehk up-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on 1/2.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja U-kvark · Näe rohkem »

Ujumine (füüsika)

Ujumine on keha võime püsida vedelal pinnal või kindlal tasemel vedelikus või gaasis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ujumine (füüsika) · Näe rohkem »

Ujuvus

Ujuvus on keha võime püsida vedeliku pinnal või tõusta pinnale.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ujuvus · Näe rohkem »

Ultraheli

Ultrahelisalvestus 21-nädalase loote sõrmede liikumisest Ultraheli on heli, mille sagedus on üle 20 000 Hz.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ultraheli · Näe rohkem »

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Universaalne gaasikonstant

Universaalne gaasikonstant ehk gaasikonstant (tähis R) on füüsikaline konstant, mis väljendab ühe mooli ideaalse gaasi tehtavat paisumistööd tema temperatuuri tõstmisel ühe kelvini võrra muutumatu rõhu juures.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Universaalne gaasikonstant · Näe rohkem »

Universumi soojussurm

Universumi soojussurm on olek, mille korral langeb temperatuur elutegevuse jaoks univerumis liiga madalaks ehk kõik on lõpuks külm ja surnud.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Universumi soojussurm · Näe rohkem »

Vaakum

Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vaakum · Näe rohkem »

Vaakumi polarisatsioon

Vaakumi polarisatsioon on kvantfüüsika teooria, mille kohaselt moodustub ruumis pidevalt virtuaalseid osakeste-antiosakeste paare, mis elavad mõnda aeg ning seejärel annihileeruvad.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vaakumi polarisatsioon · Näe rohkem »

Vaakumultraviolettkiirgus

Vaakumultraviolettkiirgus on ultraviolettkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 10...200 nm (teise kontseptsiooni järgi 1...200 nm).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vaakumultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Vaba elektron

Vaba elektron on elektron, mis lisaenergia tõttu on lahkunud aatomituuma mõju piirkonnast ja saab liikuda aatomitevahelises ruumis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vaba elektron · Näe rohkem »

Vaba keha

Vaba keha on teoreetilises mehaanikas keha, mis saab vastavalt jõu suunale oma asukohta ruumis vabalt muuta.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vaba keha · Näe rohkem »

Vaba langemine

Vaba langemine on keha liikumine maapinna suhtes raskusjõu toimel, kui kehale ei mõju muid jõude ja raskusjõu väli on ühtlik.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vaba langemine · Näe rohkem »

Vabapind

Vabapind on veepind, mis on kokkupuutes atmosfääriga ja seetõttu selle rõhust mõjutatud.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vabapind · Näe rohkem »

Vabavõnkumine

Vabavõnkumine ehk omavõnkumine on füüsikas võnkumine, mis toimub süsteemis, millele ei mõju väliseid jõudusid.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vabavõnkumine · Näe rohkem »

Vabavool

Vabavool ehk vabavoolamine on raskusjõu põhjustatud voolamine ning kulgeb seetõttu ainult ülalt allapoole.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vabavool · Näe rohkem »

Vaheosakesed

Vaheosakesed (ka vahebosonid, kalibratsiooniosakesed, kalibratsioonibosonid; inglise gauge bosons) on fundamentaalse jõu vahendajad.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vaheosakesed · Näe rohkem »

Vahetusmõju

Vahetusmõju ehk vahetusinteraktsioon (inglise keeles exchange interaction) on kvantmehaanikas vastastikmõju (interaktsioon), mis toimub ainult eristamatute (identsete) osakeste vahel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vahetusmõju · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Valgus · Näe rohkem »

Valgusallikas

Valgusallikas on valgust kiirgav keha.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Valgusallikas · Näe rohkem »

Valguse kiirus

Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Valguse kiirus · Näe rohkem »

Valguse murdumine

Valguse murdumine erinevates keskkondades (klaas, vesi, õhk) Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Valguse murdumine · Näe rohkem »

Valguse neeldumine

Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Valguse neeldumine · Näe rohkem »

Valgusfilter

Klaasfiltrid Optilised filtrid Valgusfilter (optiline filter) on harilikult klaasist, plastist või muust sellisest materjalist seade, mis laseb valikuliselt läbi erineva lainepikkusega valgust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Valgusfilter · Näe rohkem »

Valgushulk

Valgushulk (ingl k luminous energy) on valgussuurus, mis väljendab kiirgusenergiat nägemisaistingu järgi.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Valgushulk · Näe rohkem »

Valgussäritus

Valgussäritus (tähis H_\text) on fotomeetrias vastuvõetud valgushulga pindtihedus: kus Q_\text on pinnale A langev valgushulk.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Valgussäritus · Näe rohkem »

Valgustustihedus

Valgustustihedus (ingl k illuminance) ehk valgustatus ehk valgustustugevus on valgussuurus, mis väljendab valgustatava pinna ühikule langevat valgusvoogu.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Valgustustihedus · Näe rohkem »

Valgusviljakus

Valgusviljakus (ingl k luminous efficacy) on valgusallika valgusvoo Φ ja selle tekitamiseks tarbitava võimsuse P jagatis: SI-süsteemi mõõtühik on luumen vati kohta (lm/W).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Valgusviljakus · Näe rohkem »

Van 't Hoffi seadus

Van 't Hoffi seadus on üks füüsikalise keemia põhilistest seadustest, mis ütleb, et mitteelektrolüüdi lahjendatud lahustes on osmootne rõhk võrdeline lahustunud aine molaarse kontsentratsiooniga ja temperatuuriga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Van 't Hoffi seadus · Näe rohkem »

Van der Waalsi jõud

Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »

Vasaku käe reegel

Kolme sõrme juhis: kui nimetissõrm näitab magnetvälja B suunda ja keskmine sõrm voolu I suunda, siis nätab pöial jõu F (või liikumise) suunda Ampère'i vasaku käe reegel Vasaku käe reegel on elektriõpetuses mnemotehniline juhis, mis määrab magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjuva jõu suuna.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vasaku käe reegel · Näe rohkem »

Vastastikune induktsioon

Voolu ''I'' muutumine ühes kontuuris (''Schleife 1'') tekitab elektromotoorjõu teises kontuuris (''Schleife 2'') Vastastikune induktsioon on elektromagnetiline induktsioon kahe (või enama) lähestikku paikneva juhtiva kontuuri vahel (kontuur on mõeldav voolutee, näiteks suletud juhtmekeerd või mähis).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vastastikune induktsioon · Näe rohkem »

Väli

Väli on mateeria vorm, mida kutsub esile mõne ainelise keha mingi konkreetne omadus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Väli · Näe rohkem »

Välisjõud

Välisjõud on jõud, millega teised kehad mõjuvad vaadeldavale kehale.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Välisjõud · Näe rohkem »

Väljateooria

Väljateooria on füüsikaliste väljade teooria, mis hõlmab klassikalist väljateooriat (potentsiaal- ja vektorväljad) ja kvantväljateooriat.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Väljateooria · Näe rohkem »

Väljatugevus

Väljatugevus on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse vektorvälju, nagu seda on elektriväli, magnetväli ja gravitatsiooniväli.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Väljatugevus · Näe rohkem »

Värviesitus

Värviesitus (ingl k colour rendering) on mingit liiki valguse mõju esemete värvimuljele, kui seda (teadlikult või mitteteadlikult) võrreldakse värvimuljega, mis tekib nende valgustamisel standardvalgusliigiga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Värviesitus · Näe rohkem »

Värvilaeng

Värvilaeng on kvarke ja gluuoneid iseloomustav kvantarv, mis sarnaneb (natuke!) elektrilaenguga.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Värvilaeng · Näe rohkem »

Värvitemperatuur

Värvitemperatuur ehk värvsustemperatuur (tähis Tc) on valguse (nt päikese või lambi valguse) kelvinites mõõdetav tunnussuurus, mis väljendab värvinägemisega kaasnevat soojuslikku muljet.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Värvitemperatuur · Näe rohkem »

Värvsus

Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni värvsusdiagramm (CIE 1931) Värvsus (ingl k chromaticity) on värviaistingut esilekutsuva kiirguse omadus, mille määrab ainult selle kiirguse suhteline spektraaljaotus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Värvsus · Näe rohkem »

Võnkering

Võnkering on induktiivpoolist ja kondensaatorist koosnev elektriahel, milles on võimalik elektrivõnkumine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Võnkering · Näe rohkem »

Võnkesüsteem

Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Võnkesüsteem · Näe rohkem »

Võnkumine

Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Võnkumine · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vedelik · Näe rohkem »

Vedelike füüsikalised omadused

Vedelikel on hulk füüsikalisi omadusi, mille arvväärtused erinevad gaaside ja tahkete kehade omast.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vedelike füüsikalised omadused · Näe rohkem »

Veepotentsiaal

Veepotentsiaal on mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Veepotentsiaal · Näe rohkem »

Veeremine

Veeremine on mehaanikas liikumise tüüp, kus keha pöörleb olles kontaktis mingi pinnaga ja samas liigub keha pöörlemistelg kulgevalt antud pinna suhtes.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Veeremine · Näe rohkem »

Veeretakistus

Veeretakistus Veeretakistus ehk veerehõõre on jõud, mis takistab keha (näiteks ratta) veeremist pinnal (maapinnal).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Veeretakistus · Näe rohkem »

Vektoriaalne suurus

Vektoriaalne suurus ehk vektorsuurus on füüsikaline suurus, mille väljendamiseks on lisaks arvväärtusele vaja näidata ka suund kolmemõõtmelises ruumis (koordinaadistikus).

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vektoriaalne suurus · Näe rohkem »

Vibratsioon

Vibratsioon on nähtus, kus toimub süsteemi võnkumine tasakaaluasendi ümber.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vibratsioon · Näe rohkem »

Vikerkaar

Vikerkaar Vikerkaar (Saaremaal ka ammukaar; Saaremaal ja Võru murdes vikatkaar) on optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vikerkaar · Näe rohkem »

Viskoossus

Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Viskoossus · Näe rohkem »

Voolavus

Voolavus ehk voole on tahke keha, vedeliku ja gaasi omadus pingete mõjul plastselt või viskoosselt deformeeruda.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Voolavus · Näe rohkem »

Voolis

Voolis on gaasilise ja vedela agregaatolekuga ainete ühisnimetus.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Voolis · Näe rohkem »

Voolise lahend

Voolise lahend (inglise keeles fluid solution) on üldrelatiivsusteoorias Einsteini väljavõrrandite täpne lahend, milles gravitatsiooniväli tekitatakse täielikult voolise massi, impulsi, tiheduse ja pingega.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Voolise lahend · Näe rohkem »

Voolujoon

Voolujoon on kiirusväljas asuv kõverjoon, mille igas punktis puutuja siht ühtib hetkkiirusvektori sihiga selles punktis.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Voolujoon · Näe rohkem »

Vooluristlõige

Vooluristlõige ehk elavlõige on hüdrotehnikas voolu lõikav pind, mis asetseb voolujoonega risti.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Vooluristlõige · Näe rohkem »

Voolutihedus

Voolutihedus J võrdub elektrivoolu tugevuse I ja elektrijuhi ristlõikepinna pindala A jagatisega: Valem kehtib tingimusel, et voolu jaotus juhi ristlõikes on ühtlane.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Voolutihedus · Näe rohkem »

W- ja Z-boson

W-boson on vaheosakeste hulka kuuluv elementaarosake.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja W- ja Z-boson · Näe rohkem »

White'i küvett

White’i küvett on optiline süsteem, mis on risttahuka või silindrilise kujuga ja koosneb kolmest peeglist, mida kasutatakse analüüsitavate gaaside kontsentratsioonide mõõtmiseks.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja White'i küvett · Näe rohkem »

Wieni nihkeseadus

intensiivsuse jaotus sõltuvalt lainepikkusest eri temperatuuridel. Nagu näha, siis mustkiirguri temperatuuri langedes nihkub intensiivsuse maksimum kiirgusspektri pikemate lainepikkuste poole. Seda eriomadust kirjeldabki Wieni seadus Wieni nihkeseadus on füüsikaseadus, mis määratleb absoluutselt musta keha ehk mustkiirguri kiirgusspektri intensiivsuse hariväärtusele vastava lainepikkuse sõltuvust temperatuurist.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Wieni nihkeseadus · Näe rohkem »

X-bosonid

X-bosonid on hüpoteetilised elementaarosakesed, mida postuleerivad Suur Ühendus, Georgi-Glashow' mudel ja mõned teised kontseptsioonid, mis ei mahu osakestefüüsika standardmudeli raamidesse.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja X-bosonid · Näe rohkem »

Youngi katse

Youngi katse ehk kahe pilu katse on optikas eksperiment, mis demonstreerib asjaolu, et valgusel võivad olla nii laine kui ka osakese omadused, ning viitab ka kvantmehaaniliste nähtuste olemasolule.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Youngi katse · Näe rohkem »

Zeemani efekt

Zeemani efekt on saanud nimetuse hollandi teadlase Pieter Zeemani (1865–1943) järgi, kes 1896.

Uus!!: Füüsika mõisteid ja Zeemani efekt · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Füüsika mõistete loend.