Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Gelderni hertsogkond ja Saksa-Rooma riik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Gelderni hertsogkond ja Saksa-Rooma riik

Gelderni hertsogkond vs. Saksa-Rooma riik

Geldern (hollandi: Gelre, saksa: Geldern) on ajalooline Saksa-Rooma riigi krahvkond, hiljem hertsogkond, mis asus Madalmaades. Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Sarnasusi Gelderni hertsogkond ja Saksa-Rooma riik

Gelderni hertsogkond ja Saksa-Rooma riik on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Lotring, Burgundia ringkond, Felipe II, Habsburgid, Habsburgide monarhia, Hertsog, Hertsogkond, Hispaania kuningas, Hollandi Vabariik, Karl V, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Madalmaad, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Preisi kuningriik, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser.

Alam-Lotring

ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).

Alam-Lotring ja Gelderni hertsogkond · Alam-Lotring ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Burgundia ringkond

Burgundia ringkond 16. sajandi alguses. Burgundia ringkond (saksa keeles Burgundische Kreis, hollandi Bourgondische Kreits, prantsuse Cercle de Bourgogne) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512 ja suurenes märkimisväärselt aastal 1548.

Burgundia ringkond ja Gelderni hertsogkond · Burgundia ringkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Felipe II

Felipe II Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580.

Felipe II ja Gelderni hertsogkond · Felipe II ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Gelderni hertsogkond ja Habsburgid · Habsburgid ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Habsburgide monarhia

Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).

Gelderni hertsogkond ja Habsburgide monarhia · Habsburgide monarhia ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Hertsog

Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.

Gelderni hertsogkond ja Hertsog · Hertsog ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Hertsogkond

Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.

Gelderni hertsogkond ja Hertsogkond · Hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Hispaania kuningas

Hispaania kuningas on Hispaania riigipea ametinimetus.

Gelderni hertsogkond ja Hispaania kuningas · Hispaania kuningas ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Hollandi Vabariik

Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.

Gelderni hertsogkond ja Hollandi Vabariik · Hollandi Vabariik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Karl V

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.

Gelderni hertsogkond ja Karl V · Karl V ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)

Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.

Gelderni hertsogkond ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Gelderni hertsogkond ja Madalmaad · Madalmaad ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.

Gelderni hertsogkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Gelderni hertsogkond ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Gelderni hertsogkond ja Saksa keel · Saksa keel ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Gelderni hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Gelderni hertsogkond ja Saksa-Rooma riik

Gelderni hertsogkond on 64 suhted, samas Saksa-Rooma riik 422. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 3.29% = 16 / (64 + 422).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Gelderni hertsogkond ja Saksa-Rooma riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »