Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Gregoriuse koraal ja Keskaja muusika
Gregoriuse koraal ja Keskaja muusika on 14 ühist asja (Unioonpeedia): A cappella, Gregorius I, Jumalateenistus, Keskaeg, Kristlus, Ladina keel, Liturgia, Meloodia, Mitmehäälsus, Motett, Muusikažanr, Neuma, Noodikiri, Polüfoonia.
A cappella
A cappella all mõisteti alates 17. sajandist renessanssmuusikale iseloomulikku polüfoonilise muusika omadust mängida instrumentaalsaadet vokaalpartiidega unisoonis või neid asendades.
A cappella ja Gregoriuse koraal · A cappella ja Keskaja muusika ·
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Gregorius I ja Gregoriuse koraal · Gregorius I ja Keskaja muusika ·
Jumalateenistus
Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.
Gregoriuse koraal ja Jumalateenistus · Jumalateenistus ja Keskaja muusika ·
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Gregoriuse koraal ja Keskaeg · Keskaeg ja Keskaja muusika ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Gregoriuse koraal ja Kristlus · Keskaja muusika ja Kristlus ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Gregoriuse koraal ja Ladina keel · Keskaja muusika ja Ladina keel ·
Liturgia
Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.
Gregoriuse koraal ja Liturgia · Keskaja muusika ja Liturgia ·
Meloodia
Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.
Gregoriuse koraal ja Meloodia · Keskaja muusika ja Meloodia ·
Mitmehäälsus
Mitmehäälsus on muusikas ühine nimetaja faktuuridele, milles üheaegselt on vähemalt kaks partiid.
Gregoriuse koraal ja Mitmehäälsus · Keskaja muusika ja Mitmehäälsus ·
Motett
Motett oli aastatel 1220-1750 üks olulisemaid mitmehäälse vokaalmuusika žanre, millel võis või ei pruukinud olla dubleeriv või ka iseseisev instrumentaalsaade.
Gregoriuse koraal ja Motett · Keskaja muusika ja Motett ·
Muusikažanr
Muusikažanr ehk muusikaline žanr on muusikas heliteose või esituse kokkuleppeline kategooria.
Gregoriuse koraal ja Muusikažanr · Keskaja muusika ja Muusikažanr ·
Neuma
heksameetris luuletus neumanimede õppimiseks: Eptaphonus, strophicus, punctus, porrectus, oriscus, Virgula, cephalicus, clivis, quilisma, podatus, Scandicus et salicus, climacus, torculus, ancus Et pressus minor ac major, non pluribus utor. Neumakujud ja nimetused teatmeteosest "Meyers Konversationslexikon", 1885 Graduaal "Tu es Deus" kirjapanduna erinevates neumakirjaviisides Roomakatoliku koraaliraamat "Graduale Triplex" (Solesmes, 1979): noodijoontel kvadraatnotatsioon ehk kvadraatneumad, musta kirjaga Metzi neumad (ülal) ja punase kirjaga Sankt Galleni neumad (all) Neuma (kreeka keelest νεύμα, neuma 'märk', ka 'viibe') on noodikirja märk, mida kasutati keskajal meloodia kirjapanemiseks.
Gregoriuse koraal ja Neuma · Keskaja muusika ja Neuma ·
Noodikiri
Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.
Gregoriuse koraal ja Noodikiri · Keskaja muusika ja Noodikiri ·
Polüfoonia
Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.
Gregoriuse koraal ja Polüfoonia · Keskaja muusika ja Polüfoonia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Gregoriuse koraal ja Keskaja muusika ühist
- Millised on sarnasused Gregoriuse koraal ja Keskaja muusika
Võrdlus Gregoriuse koraal ja Keskaja muusika
Gregoriuse koraal on 42 suhted, samas Keskaja muusika 101. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 9.79% = 14 / (42 + 101).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Gregoriuse koraal ja Keskaja muusika. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
