Sisukord
151 suhted: A-vitamiin, Aasta puu, Aastarõngad, Aken, Allikas, Alpid, Aprill, Arukask, Bonsai, C-vitamiin, Carl von Linné, Dalarna lään, Eesti, Eesti Loodus, Eesti pärismaised puud, Ehitusmaterjal, Eino-Endel Laas, Elastsusmoodul, Emasõis, Endel Laas, Euroopa, Gremmeniella abietina, Hapnik, Harilik haab, Harilik jugapuu, Harilik mänd, Harilik võraürask, Harz, Hübriid, Heitgaas, Hiir, Huumus, Idand, Iduleht, Igihaljus, Igikelts, Järva maakond, Jõulupuu, Juuni, Juura mäed, Juurepess, Juurestik, Kambium, Kannel, Karpaadid, Kask, Kattesoomus, Käbi, Käbilind, Känd, ... Laienda indeks (101 rohkem) »
- Eesti taimed
- Kuusk
A-vitamiin
A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.
Vaata Harilik kuusk ja A-vitamiin
Aasta puu
Pihlakas, aasta puu 2000 ja 2022 Aasta puu on igal aastal Eestis lähemaks tutvustamiseks valitud puu.
Vaata Harilik kuusk ja Aasta puu
Aastarõngad
Aastarõngad langetatud puu tüves Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.
Vaata Harilik kuusk ja Aastarõngad
Aken
Aknad Soomes Varjakansaaris Nikolai Triigi akvarell "Aknast" (1913) Aken on hoone, sõiduki või muu objekti seinas, katuses või ukses paiknev ava, mis tavaliselt võimaldab lasta sisse valgust ja õhku.
Vaata Harilik kuusk ja Aken
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Vaata Harilik kuusk ja Allikas
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Vaata Harilik kuusk ja Alpid
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Vaata Harilik kuusk ja Aprill
Arukask
Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Vaata Harilik kuusk ja Arukask
Bonsai
Kolmetipuline vaher (''Acer buergerianum'') bonsaina Jaapani mänd, mida on kasvatatud alates 1625. aastast ja mis elas üle Hiroshima tuumaplahvatuse (tagantvaade). Potipuu hooldamine Bonsai (jaapani keeles 盆栽 'alusel kasvav') on alusel kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga ühenduses, samuti niisuguste puude kasvatamise kunst.
Vaata Harilik kuusk ja Bonsai
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Vaata Harilik kuusk ja C-vitamiin
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Harilik kuusk ja Carl von Linné
Dalarna lään
Dalarna lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Harilik kuusk ja Dalarna lään
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Harilik kuusk ja Eesti
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Vaata Harilik kuusk ja Eesti Loodus
Eesti pärismaised puud
Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki.
Vaata Harilik kuusk ja Eesti pärismaised puud
Ehitusmaterjal
kuivati, kus põhiliseks ehitusmaterjaliks on olnud raudkivi Ehitusmaterjal on materjal, mida kasutatakse hoonete vm rajatiste ehitamisel.
Vaata Harilik kuusk ja Ehitusmaterjal
Eino-Endel Laas
Eino-Endel Laas (sündinud 7. aprillil 1942 Maamajanduse võtmeisikud) on eesti metsateadlane.
Vaata Harilik kuusk ja Eino-Endel Laas
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Vaata Harilik kuusk ja Elastsusmoodul
Emasõis
Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.
Vaata Harilik kuusk ja Emasõis
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Vaata Harilik kuusk ja Endel Laas
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Harilik kuusk ja Euroopa
Gremmeniella abietina
Gremmeniella abietina on seeneliik tiksikulaadsete seltsist.
Vaata Harilik kuusk ja Gremmeniella abietina
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Harilik kuusk ja Hapnik
Harilik haab
Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Vaata Harilik kuusk ja Harilik haab
Harilik jugapuu
Harilik jugapuu (Taxus baccata) jugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Harilik kuusk ja Harilik jugapuu
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Vaata Harilik kuusk ja Harilik mänd
Harilik võraürask
Harilik võraürask Harilik võraürask (Pityogenes chalcographus) on kärsaklaste sugukonda kuuluv putukaliik.
Vaata Harilik kuusk ja Harilik võraürask
Harz
Harzi mäestik kaardil Harz on mäestik Euroopas Saksamaa keskosas.
Vaata Harilik kuusk ja Harz
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Vaata Harilik kuusk ja Hübriid
Heitgaas
Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.
Vaata Harilik kuusk ja Heitgaas
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Vaata Harilik kuusk ja Hiir
Huumus
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.
Vaata Harilik kuusk ja Huumus
Idand
Hariliku hobukastani idand Idand ehk tõuse on idanev taim, mis toitub põhiliselt seemnes (või viljas) olevaist varuainetest.
Vaata Harilik kuusk ja Idand
Iduleht
Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.
Vaata Harilik kuusk ja Iduleht
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Vaata Harilik kuusk ja Igihaljus
Igikelts
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.
Vaata Harilik kuusk ja Igikelts
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Harilik kuusk ja Järva maakond
Jõulupuu
Jõulukuusk Jõulupuu (ka jõulukuusk) on puu, mida jõulude ajal ehetega kaunistatakse.
Vaata Harilik kuusk ja Jõulupuu
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Vaata Harilik kuusk ja Juuni
Juura mäed
Juura mäed Juura (prantsuse Jura) on mäestik Euroopas.
Vaata Harilik kuusk ja Juura mäed
Juurepess
Juurepess (Heterobasidion) on pilvikulaadsete seltsi kuuluv perekond seeni.
Vaata Harilik kuusk ja Juurepess
Juurestik
Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.
Vaata Harilik kuusk ja Juurestik
Kambium
Kambium (varasemas eesti keeles ka mähk; ladina cambium) on paljude kaheiduleheliste taimede ja okaspuude külgmine algkude (lateraalne meristeem), mis võimaldab neil jämedus- ehk teiskasvu.
Vaata Harilik kuusk ja Kambium
Kannel
38 keelega kannel 280px Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument.
Vaata Harilik kuusk ja Kannel
Karpaadid
Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.
Vaata Harilik kuusk ja Karpaadid
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Harilik kuusk ja Kask
Kattesoomus
Kattesoomus (õie) on kattelehtedega analoogiline moodustis.
Vaata Harilik kuusk ja Kattesoomus
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Vaata Harilik kuusk ja Käbi
Käbilind
Isane vööt-käbilind Käbilind (Loxia) on linnuperekond vintlaste sugukonnast.
Vaata Harilik kuusk ja Käbilind
Känd
Känd vahetult pärast puu raiumist Mõneaastane arukasekänd Känd (stump)) on pärast puu langetamist maapinda ja sellest ülespoole juurestikule jääv tüveosa.
Vaata Harilik kuusk ja Känd
Kännupess
Kännupess (Fomitopsis pinicola) on mitmeaastane torikseen.
Vaata Harilik kuusk ja Kännupess
Külmaseen
Külmaseen (Armillaria) on seente perekond.
Vaata Harilik kuusk ja Külmaseen
Kõlalaud
Tšembalo kaunistatud kõlalaud Kitarride kõlalauad Kõlalaud on keelpilli (tavaliselt kõlakasti) pealmine pind, mis võtab vastu keele võnkeid ja peegeldab neid.
Vaata Harilik kuusk ja Kõlalaud
Keila–Paldiski raudteelõik
Keila–Paldiski raudteelõik on 20,8 kilomeetri pikkune üheteeline laiarööpmeline raudtee Harju maakonnas Keila ja Paldiski raudteejaama vahel.
Vaata Harilik kuusk ja Keila–Paldiski raudteelõik
Keskmassiiv
thumb Keskmassiiv (prantsuse Massif central) on mäestikuala Prantsusmaa kesk- ja lõunaosas.
Vaata Harilik kuusk ja Keskmassiiv
Kiidjärve
Kiidjärve on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Vaata Harilik kuusk ja Kiidjärve
Koolibri (kirjastus)
Lehola tänava nurgal Koolibri on Eesti kirjastus, mis annab välja eelkõige õppekirjandust, kuid ka sõnaraamatuid, aime-, laste- ja ilukirjandust.
Vaata Harilik kuusk ja Koolibri (kirjastus)
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Vaata Harilik kuusk ja Kreeka
Krokodillikuusk
Tüvi Krokodillikuusk on hariliku kuuse haruldane vorm, mis leiti Eestist Kiidjärvelt.
Vaata Harilik kuusk ja Krokodillikuusk
Kuuse-juurepess
Kuuse-juurepess (Heterobasidion parviporum) on seeneliik.
Vaata Harilik kuusk ja Kuuse-juurepess
Kuuse-käbilind
Kuuse-käbilind (Loxia curvirostra) on linnuliik vintlaste sugukonnast käbilinnu perekonnast.
Vaata Harilik kuusk ja Kuuse-käbilind
Kuuse-kooreürask
Kuuse-kooreürask (Ips typographus) on kärsaklaste sugukonda kooreüraski perekonda kuuluv mardikas.
Vaata Harilik kuusk ja Kuuse-kooreürask
Kuuseriisikas
Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik.
Vaata Harilik kuusk ja Kuuseriisikas
Kuusetaelik
Kuusetaelik (Phellinus chrysoloma) on seen taelikuliste (Hymenochaetaceae) sugukonnast, taelikulaadsete (Hymenochaetales) seltsist.
Vaata Harilik kuusk ja Kuusetaelik
Kuusik
Kuusik Poolas. Kuusik Põhja-Kõrvemaal Eestis. Kuusik on kuuse enamusega puistu.
Vaata Harilik kuusk ja Kuusik
Kuusk (perekond)
Kuusk (Picea) on paljasseemnetaimede hõimkonda kuuluv perekond umbes 35 liigiga.
Vaata Harilik kuusk ja Kuusk (perekond)
Kuusk (perekonnanimi)
Kuusk on eesti perekonnanimi.
Vaata Harilik kuusk ja Kuusk (perekonnanimi)
Kuuskede kuningas
Kuuskede kuningas on kaitsealune ja Eesti üks jämedamaid kuuski, mis kasvab Pärnu maakonnas Saarde vallas.
Vaata Harilik kuusk ja Kuuskede kuningas
Laanemetsad
Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Vaata Harilik kuusk ja Laanemetsad
Lakk
Puidust trepp, mille pind on lakitud Lakk on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme.
Vaata Harilik kuusk ja Lakk
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Harilik kuusk ja Lääne-Viru maakond
Lülipuit
maltspuidust selgelt eristatav Lülipuit on puu tüve sisemine ksüleemi osa, mis kasvavas puus ei sisalda enam elusrakke ega juhi enam mahla.
Vaata Harilik kuusk ja Lülipuit
Leetumine
Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
Vaata Harilik kuusk ja Leetumine
Liivsavimullad
Liivsavimullad on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus on 20–50%.
Vaata Harilik kuusk ja Liivsavimullad
Loometsad
Loomets Norras Loometsad kasvavad õhukestel muldadel, mis asuvad vahetult paekivist aluspõhjal või sellel lasuval rähal.
Vaata Harilik kuusk ja Loometsad
Losu hiiekuusk
Losu hiiekuusk on pühapuu Viljandimaal Halliste kihelkonna ja Mulgi valla Räägu külas.
Vaata Harilik kuusk ja Losu hiiekuusk
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Vaata Harilik kuusk ja Mai
Maltspuit
Hariliku jugapuu ristlõige; tumedam lülipuit on maltspuidust selgelt eristatav Maltspuit on puu tüve välimine ksüleemi osa, mis kasvavas puus sisaldab elusrakke ja juhib mahla juurtest lehtedesse.
Vaata Harilik kuusk ja Maltspuit
Matsalu rahvuspark
Luiged Matsalu lahel Kasari jõe suudme poole Matsalu roostik Kasari vanalt sillalt Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.
Vaata Harilik kuusk ja Matsalu rahvuspark
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Vaata Harilik kuusk ja Männilised
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Vaata Harilik kuusk ja Märts
Mükoriisa
''Amanita muscaria'' hüüfide ja ''Pinus radiata'' juurte vahel moodustunud ektomükoriisa Mükoriisa (kreeka keeles μυκός mykós 'seen' ja ριζα riza 'juur') ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.
Vaata Harilik kuusk ja Mükoriisa
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Harilik kuusk ja Mets
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Harilik kuusk ja Muld
Nõmmemetsad
Nõmmemännik Läänemaal Nõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Vaata Harilik kuusk ja Nõmmemetsad
Oja
Nigula oja Rannu vallas Tartumaal Mägioja Butchers Creek Austraalias Yellow River Indianas Oja on jõest väiksem looduslik vooluveekogu.
Vaata Harilik kuusk ja Oja
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Vaata Harilik kuusk ja Okas
Okaspuu-võrsevähk
Okaspuu-võrsevähiks ehk okaspuu-krumenuloosiks ehk vihmavarjutõveks (ka skleroderrioos, inglise keeles Scleroderris canker) nimetatakse osadel okaspuudel elava virulentse parasiitseene Gremmeniella abietina põhjustatud haigust.
Vaata Harilik kuusk ja Okaspuu-võrsevähk
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Vaata Harilik kuusk ja Okaspuulaadsed
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Vaata Harilik kuusk ja Okaspuutaimed
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Vaata Harilik kuusk ja Oktoober
Orav
Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.
Vaata Harilik kuusk ja Orav
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Vaata Harilik kuusk ja Paljasseemnetaimed
Palumetsad
Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp.
Vaata Harilik kuusk ja Palumetsad
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Vaata Harilik kuusk ja Parasitism
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Harilik kuusk ja Põder
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Harilik kuusk ja Põlva maakond
Põud
Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.
Vaata Harilik kuusk ja Põud
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Harilik kuusk ja Perekond (bioloogia)
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Harilik kuusk ja Prantsusmaa
Puistangumets
Kohtla-Nõmme aherainemägi ja selle nõlval kasvav puistangumets Puistangumets on puistangul kasvav mets.
Vaata Harilik kuusk ja Puistangumets
Punde järv
Punde järv (ka Luiga järv, Punde paisjärv) on Urvaste ürgorus asuv paisjärv.
Vaata Harilik kuusk ja Punde järv
Punde puntrakuusk
Punde puntrakuusk (ka Väikuni viieharuline kuusk) on kaitsealune kuusk Võru maakonnas Antsla vallas Pihleni külas.
Vaata Harilik kuusk ja Punde puntrakuusk
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Vaata Harilik kuusk ja Pung
Puuri ristikuusk
Puuri ristikuusk on ristipuu Võrumaal Põlva kihelkonna Puuri külas.
Vaata Harilik kuusk ja Puuri ristikuusk
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Vaata Harilik kuusk ja Radiosüsinikumeetod
Rähn
Roherähn Rähn (Picus) on rähnlaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Vaata Harilik kuusk ja Rähn
Räpina vald
Räpina vald on vald Põlva maakonnas Võhandu jõe alamjooksul.
Vaata Harilik kuusk ja Räpina vald
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Vaata Harilik kuusk ja Rumeenia
Salumetsad
Sügisene salumets Puhtulaiul. Salumets Kübassaare maastikukaitsealal. Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi.
Vaata Harilik kuusk ja Salumetsad
Sümbioos
Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Vaata Harilik kuusk ja Sümbioos
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Harilik kuusk ja Seeme
Seemik
Seemik ehk seemiktaim on seemnest kasvanud taim.
Vaata Harilik kuusk ja Seemik
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Vaata Harilik kuusk ja Seened
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Vaata Harilik kuusk ja Segamets
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Vaata Harilik kuusk ja September
Siberi kuusk
Siberi kuusk (Picea obovata) on männiliste sugukonda kuuluv puuliik.
Vaata Harilik kuusk ja Siberi kuusk
Siklased
Siklased (Cerambycidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.
Vaata Harilik kuusk ja Siklased
Soomets
Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad).
Vaata Harilik kuusk ja Soomets
Soostunud metsad
Soostunud metsad ehk soovikumetsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad.
Vaata Harilik kuusk ja Soostunud metsad
Sort
Sort ehk kultivar (cultivar, lühend cv.) on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel.
Vaata Harilik kuusk ja Sort
Sudeedid
Lääne-Sudeetides Sudeedid (tšehhi ja poola keeles Sudety; saksa keeles Sudeten) on mäestik Euroopas, peamiselt Tšehhi ja Poola piiril.
Vaata Harilik kuusk ja Sudeedid
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Harilik kuusk ja Sugukond (bioloogia)
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Vaata Harilik kuusk ja Survetugevus
Tahm
Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Tahm on orgaaniliste ainete mittetäieliku põlemise peeneteraline (osakeste ümbermõõt 0,01–1 μm) saadus, millest 95–99% moodustab süsinik.
Vaata Harilik kuusk ja Tahm
Taiga
Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.
Vaata Harilik kuusk ja Taiga
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Harilik kuusk ja Taimed
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Harilik kuusk ja Tšehhi
Tädu kuusk
Tädu kuusk (2008) Tädu kuusk oli kaitsealune kuusk Harjumaal Tammneeme lähedal.
Vaata Harilik kuusk ja Tädu kuusk
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Vaata Harilik kuusk ja Tüvi
Tõrv
Puutõrv Tõrv on tume viskoosne vedelik, orgaaniliste ainete, esmajoones tahkekütuste termilisel lagunemisel moodustuv orgaaniliste ühendite segu.
Vaata Harilik kuusk ja Tõrv
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Harilik kuusk ja Tihedus
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Vaata Harilik kuusk ja Tolmlemine
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Vaata Harilik kuusk ja Tselluloos
Turvasmuld
Turvasmuld on tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, mille moodustab orgaaniliste jäänuste muundumisel tekkinud turvas ja kus mineraalosa sisaldub vähem kui 50%.
Vaata Harilik kuusk ja Turvasmuld
Tuuleheide
Tuuleheide Taevaskojas Tuules ümber kukkuv kuusk Tammneeme külas Tuuleheide on metsanduses looduslik mehaaniline nähtus, mille tagajärjel paiskub puu tuule mõjul juuremättaga ümber, paljandades juurestiku.
Vaata Harilik kuusk ja Tuuleheide
Tuultolmlemine
Tuultolmlemine ehk anemofiilia on tolmendamise vorm, mille käigus taimes olev õietolm levib tuule abil.
Vaata Harilik kuusk ja Tuultolmlemine
Uks
Kultuurimälestiseks arvatud uks Tartus, Kalevi 30 Cesvaine lossi peauks. Uks on valmistatud täispuidust ja sellel on sepistatud hinged ning koputid. Uks on tarind, mille abil saab hoonesse või ruumi sissepääsu ja sellest väljapääsu võimaldamiseks mõeldud ava sulgeda.
Vaata Harilik kuusk ja Uks
Vaik
Männivaik Vaigu korjamine (enne 1997) Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.
Vaata Harilik kuusk ja Vaik
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Vaata Harilik kuusk ja Valgamaa
Valgejänes
Valgejänes (Lepus timidus) on jäneslaste sugukonda jänese perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Harilik kuusk ja Valgejänes
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Vaata Harilik kuusk ja Vastne
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Vaata Harilik kuusk ja Võra
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Vaata Harilik kuusk ja Võrse
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Vaata Harilik kuusk ja Võru maakond
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata Harilik kuusk ja Võrumaa
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Vaata Harilik kuusk ja Vegetatiivne sigimine
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Harilik kuusk ja Vesi
Viiul
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Vaata Harilik kuusk ja Viiul
Vineer
Kuusepuidust vineer mänguasjad 1930. aastatest. Nikolai Willeri ettevõtte NiWi toodang Vineer on kihiline puitmaterjal, mida valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonide) kokkuliimimisel kihiti üks teise peale.
Vaata Harilik kuusk ja Vineer
1441
1441.
Vaata Harilik kuusk ja 1441
Vaata ka
Eesti taimed
- Eesti palderjan
- Eesti taimestik
- Euroopa lehis
- Harilik angervaks
- Harilik kuusk
- Harilik naat
- Harilik nurmenukk
- Harilik pärn
- Harilik sugapea
- Karjamaa-raihein
- Karvane kadakkaer
- Kassiristik
- Kerakellukas
- Keskmine teeleht
- Kibe tulikas
- Lõhnav madar
- Liiv-merisinep
- Longus karuohakas
- Maamõõl
- Maarja-sõnajalg
- Merikapsas
- Mets-kurereha
- Nõmm-liivatee
- Põldjumikas
- Põldtimut
- Pooppuu
- Rukkilill
- Saaremaa robirohi
- Suur robirohi
- Suvivikk
- Väike robirohi
- Värv-varjulill
Kuusk
- Ajaani kuusk
- Breweri kuusk
- Engelmanni kuusk
- Glehni kuusk
- Harilik kuusk
- Idakuusk
- Kanada kuusk
- Korea kuusk
- Koyama kuusk
- Kuusk (perekond)
- Must kuusk
- Põhjamehhiko kuusk
- Picea martinezii
- Punane kuusk
- Schrencki kuusk
- Serbia kuusk
- Siberi kuusk
- Sitka kuusk
- Torkav kuusk
- Veitchi kuusk
Tuntud ka kui Kuusepuu, Kuusk, Nõglapuu, Picea abies.