Sarnasusi Harilik rästik ja Kahepaiksed
Harilik rästik ja Kahepaiksed on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Endokriinsüsteem, Imetajad, Jacobsoni elund, Kapillaar (anatoomia), Kärnkonn, Keelikloomad, Kloaak, Linnud, Loomad, Magu, Maolised, Munajuha, Näärmed, Päriskonnalised, Roomajad, Silm, Skelett, Sperm, Väliskõrv.
Endokriinsüsteem
Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.
Endokriinsüsteem ja Harilik rästik · Endokriinsüsteem ja Kahepaiksed ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Harilik rästik ja Imetajad · Imetajad ja Kahepaiksed ·
Jacobsoni elund
Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.
Harilik rästik ja Jacobsoni elund · Jacobsoni elund ja Kahepaiksed ·
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Harilik rästik ja Kapillaar (anatoomia) · Kahepaiksed ja Kapillaar (anatoomia) ·
Kärnkonn
Kärnkonn (Bufo) on perekond päriskonnaliste seltsist kärnkonlaste (Bufonidae) sugukonnast.
Harilik rästik ja Kärnkonn · Kärnkonn ja Kahepaiksed ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Harilik rästik ja Keelikloomad · Kahepaiksed ja Keelikloomad ·
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Harilik rästik ja Kloaak · Kahepaiksed ja Kloaak ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Harilik rästik ja Linnud · Kahepaiksed ja Linnud ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Harilik rästik ja Loomad · Kahepaiksed ja Loomad ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Harilik rästik ja Magu · Kahepaiksed ja Magu ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Harilik rästik ja Maolised · Kahepaiksed ja Maolised ·
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Harilik rästik ja Munajuha · Kahepaiksed ja Munajuha ·
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Harilik rästik ja Näärmed · Kahepaiksed ja Näärmed ·
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Harilik rästik ja Päriskonnalised · Kahepaiksed ja Päriskonnalised ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Harilik rästik ja Roomajad · Kahepaiksed ja Roomajad ·
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Harilik rästik ja Silm · Kahepaiksed ja Silm ·
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Harilik rästik ja Skelett · Kahepaiksed ja Skelett ·
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Harilik rästik ja Sperm · Kahepaiksed ja Sperm ·
Väliskõrv
Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Harilik rästik ja Kahepaiksed ühist
- Millised on sarnasused Harilik rästik ja Kahepaiksed
Võrdlus Harilik rästik ja Kahepaiksed
Harilik rästik on 277 suhted, samas Kahepaiksed 117. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 4.82% = 19 / (277 + 117).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Harilik rästik ja Kahepaiksed. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: