Sisukord
86 suhted: Aafrika, Altai, August, Carl von Linné, Eesti, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Euroopa, Hall (värvus), Harilik kuusk, Harilik mänd, Haudumine, Haugaslased, Haukalised, Herilased, Herilaseviu, Hiireviu, Iraan, Itaalia, Jalg, Kael, Kahepaiksed, Kask, Kaspia meri, Küünis, Keelikloomad, Kesk-Aasia, Kiletiivalised, Kollane, Kreeka, Kreeka keel, Kurn, Ladina keel, Lääne-Aasia, Lehtmets, Linnud, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Loomad, Loomade elu, Mai, Mardikalised, Marek Vahula, Mesilane, Metsnugis, Muna, Must, Nõmmemetsad, Nokk, Oks, Oktoober, Parasvööde, ... Laienda indeks (36 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Herilaseviu ja Aafrika
Altai
Altai kõrgeim tipp Beluhha Altai on mäestik Sise-Aasias Venemaa, Kasahstani, Hiina ja Mongoolia piirialadel.
Vaata Herilaseviu ja Altai
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Vaata Herilaseviu ja August
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Herilaseviu ja Carl von Linné
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Herilaseviu ja Eesti
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Vaata Herilaseviu ja Eesti Entsüklopeediakirjastus
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Herilaseviu ja Euroopa
Hall (värvus)
Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.
Vaata Herilaseviu ja Hall (värvus)
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Herilaseviu ja Harilik kuusk
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Vaata Herilaseviu ja Harilik mänd
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Vaata Herilaseviu ja Haudumine
Haugaslased
Haugaslased (Accipitridae) on päevase eluviisiga röövlindude sugukond pistrikuliste seltsist.
Vaata Herilaseviu ja Haugaslased
Haukalised
Haukalised ehk kullilised (Accipitriformes) on linnuselts.
Vaata Herilaseviu ja Haukalised
Herilased
Vapsik Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas.
Vaata Herilaseviu ja Herilased
Herilaseviu
Herilaseviu (Pernis apivorus) on haugaslaste sugukonda herilaseviu perekonda kuuluv röövlind.
Vaata Herilaseviu ja Herilaseviu
Hiireviu
Hiireviu (Buteo buteo) on haugaslaste sugukonda viu perekonda kuuluv lind.
Vaata Herilaseviu ja Hiireviu
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Vaata Herilaseviu ja Iraan
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Herilaseviu ja Itaalia
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Vaata Herilaseviu ja Jalg
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Vaata Herilaseviu ja Kael
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Herilaseviu ja Kahepaiksed
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Herilaseviu ja Kask
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Vaata Herilaseviu ja Kaspia meri
Küünis
Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.
Vaata Herilaseviu ja Küünis
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Herilaseviu ja Keelikloomad
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Vaata Herilaseviu ja Kesk-Aasia
Kiletiivalised
Kiletiivalised (Hymenoptera) on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse.
Vaata Herilaseviu ja Kiletiivalised
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Vaata Herilaseviu ja Kollane
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Vaata Herilaseviu ja Kreeka
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Herilaseviu ja Kreeka keel
Kurn
Merikajaka kurn Kurn ehk munakurn on korraga hautav munade komplekt.
Vaata Herilaseviu ja Kurn
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Herilaseviu ja Ladina keel
Lääne-Aasia
Lääne-Aasia on ÜRO statistilise liigituse järgi regioon Aasia lääneosas.
Vaata Herilaseviu ja Lääne-Aasia
Lehtmets
Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Vaata Herilaseviu ja Lehtmets
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Herilaseviu ja Linnud
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Vaata Herilaseviu ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Herilaseviu ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Herilaseviu ja Loomade elu
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Vaata Herilaseviu ja Mai
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Vaata Herilaseviu ja Mardikalised
Marek Vahula
Marek Vahula oma vanima hiireviu pesa all. Neerutimaa, Patermägi, 2013 Marek Vahula (sündinud 17. novembril 1971 Neeruti külas Kadrina vallas), pseudonüümiga Mark Pusta, on eesti bioloog, kirjamees, looduskaitsja, helilooja ja filmitegija.
Vaata Herilaseviu ja Marek Vahula
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Vaata Herilaseviu ja Mesilane
Metsnugis
Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Herilaseviu ja Metsnugis
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15.
Vaata Herilaseviu ja Muna
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Vaata Herilaseviu ja Must
Nõmmemetsad
Nõmmemännik Läänemaal Nõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Vaata Herilaseviu ja Nõmmemetsad
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Vaata Herilaseviu ja Nokk
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Vaata Herilaseviu ja Oks
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Vaata Herilaseviu ja Oktoober
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Vaata Herilaseviu ja Parasvööde
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Vaata Herilaseviu ja Päriskonnalised
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Vaata Herilaseviu ja Pürenee poolsaar
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Herilaseviu ja Pea
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Herilaseviu ja Perekond (bioloogia)
Pesa
Korvikujuline linnupesa ''Anaplectes rubriceps leuconotus'' pesa ehitamas Pesa on looma tehtud rajatis või looduslikult seda pakkuv koht, kus paiknevad loomade munad ja/või mis pakub neile kohta elamiseks ning järglaste üleskasvatamiseks.
Vaata Herilaseviu ja Pesa
Pistrikulised
Pistrikulised (Falconiformes) on lindude selts.
Vaata Herilaseviu ja Pistrikulised
Primorje krai
Primorje krai on Venemaa administratiivne piirkond Kaug-Ida föderaalringkonnas.
Vaata Herilaseviu ja Primorje krai
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Vaata Herilaseviu ja Pruun
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Herilaseviu ja Putukad
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Vaata Herilaseviu ja Puu
Röövik
Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.
Vaata Herilaseviu ja Röövik
Röövlind
Röövlinnud on röövtoidulised linnud – eelkõige need, kes püüavad elusat loomset saaki lennust.
Vaata Herilaseviu ja Röövlind
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Herilaseviu ja Roomajad
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Herilaseviu ja Rootsi
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Vaata Herilaseviu ja Saba
Sahara
Sahara satelliidilt nähtuna. Sahara liivaluited. Sahara on kõrb Aafrika põhjaosas.
Vaata Herilaseviu ja Sahara
Sõõrmed
Sõõre (ladina naris) on paljudel tetrapoodidel üks kahest avausest ninas, millest algab ninaõõs.
Vaata Herilaseviu ja Sõõrmed
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Vaata Herilaseviu ja Segamets
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Vaata Herilaseviu ja September
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Vaata Herilaseviu ja Silm
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Herilaseviu ja Soome
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Herilaseviu ja Sugukond (bioloogia)
Sulg
Mitmesuguse kujuga sulgi Suled on epidermi ehk marrasknaha moodustisted, mis esinevad lindudel ja mõnedel teropoodsetel dinosaurustel.
Vaata Herilaseviu ja Sulg
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Herilaseviu ja Türgi
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Vaata Herilaseviu ja Tiib
Tiibade siruulatus
Tiibade siruulatus (ka sirulaius) on linnu maksimaalselt välja sirutatud tiibade tippude vaheline vahemaaE.
Vaata Herilaseviu ja Tiibade siruulatus
Tirtsulised
Tirtsulised ehk lühitundlalised (Caelifera ehk Brachycera) on sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate alamselts.
Vaata Herilaseviu ja Tirtsulised
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Vaata Herilaseviu ja Valge
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Vaata Herilaseviu ja Valge meri
Valjasriba
kotka) pea osad. Valjasriba on tähistatud numbriga 11 Valjasriba (lorum) on linnu ülanoka tüviku ja silma vaheline sulestikuala.
Vaata Herilaseviu ja Valjasriba
Vares
Vares (Corvus) on lindude perekond vareslaste sugukonnast.
Vaata Herilaseviu ja Vares
Varrak (kirjastus)
Varrak on Tallinnas tegutsev raamatukirjastus.
Vaata Herilaseviu ja Varrak (kirjastus)
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Vaata Herilaseviu ja Vastne
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Vaata Herilaseviu ja Vikerkest
Viu
Viu (Buteo) on haugaslaste sugukonda kuuluv röövlindude perekond.
Vaata Herilaseviu ja Viu
1758
1758.
Vaata Herilaseviu ja 1758
Tuntud ka kui Pernis apivorus.