Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Idagoodid ja Idagootide kuningriik
Idagoodid ja Idagootide kuningriik on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Amalasuintha, Arianism, Balkani poolsaar, Bütsants, Cassiodorus, Chlodovech I, Daakia, Frangid, Gallia, Goodid, Gooti keel, Hunnid, Itaalia, Itaalia kuningas, Jordanes, Justinianus I, Konstantinoopol, Konsul (Vana-Rooma), Läänegoodid, Läänegootide kuningriik, Möösia, Milano, Odoaker, Pannoonia, Patriits, Provence, Ravenna, Septimaania, Sitsiilia, Theodahad, ..., Theoderich Suur, Zeno. Laienda indeks (2 rohkem) »
Amalasuintha
Amalasuintha (sündinud 495, surnud 30. aprillil 534/535 Toscanas) oli Theoderich Suure tütar ja idagootide kuningriigi valitseja aastail 526–535.
Amalasuintha ja Idagoodid · Amalasuintha ja Idagootide kuningriik ·
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Arianism ja Idagoodid · Arianism ja Idagootide kuningriik ·
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Balkani poolsaar ja Idagoodid · Balkani poolsaar ja Idagootide kuningriik ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Idagoodid · Bütsants ja Idagootide kuningriik ·
Cassiodorus
Flavius Magnus Aurelius Cassiodorus Senator (u 485 – u 585), tavaliselt Cassiodorus, oli hilisantiigi riigimees ja kirjanik, kes töötas ametnikuna idagootide kuninga Theoderich Suure administratsioonis.
Cassiodorus ja Idagoodid · Cassiodorus ja Idagootide kuningriik ·
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Chlodovech I ja Idagoodid · Chlodovech I ja Idagootide kuningriik ·
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Daakia ja Idagoodid · Daakia ja Idagootide kuningriik ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Frangid ja Idagoodid · Frangid ja Idagootide kuningriik ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Gallia ja Idagoodid · Gallia ja Idagootide kuningriik ·
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Goodid ja Idagoodid · Goodid ja Idagootide kuningriik ·
Gooti keel
Gooti keel (*𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda, ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid.
Gooti keel ja Idagoodid · Gooti keel ja Idagootide kuningriik ·
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Hunnid ja Idagoodid · Hunnid ja Idagootide kuningriik ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Idagoodid ja Itaalia · Idagootide kuningriik ja Itaalia ·
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Idagoodid ja Itaalia kuningas · Idagootide kuningriik ja Itaalia kuningas ·
Jordanes
Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.
Idagoodid ja Jordanes · Idagootide kuningriik ja Jordanes ·
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Idagoodid ja Justinianus I · Idagootide kuningriik ja Justinianus I ·
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Idagoodid ja Konstantinoopol · Idagootide kuningriik ja Konstantinoopol ·
Konsul (Vana-Rooma)
Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja.
Idagoodid ja Konsul (Vana-Rooma) · Idagootide kuningriik ja Konsul (Vana-Rooma) ·
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Idagoodid ja Läänegoodid · Idagootide kuningriik ja Läänegoodid ·
Läänegootide kuningriik
Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.
Idagoodid ja Läänegootide kuningriik · Idagootide kuningriik ja Läänegootide kuningriik ·
Möösia
Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.
Idagoodid ja Möösia · Idagootide kuningriik ja Möösia ·
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Idagoodid ja Milano · Idagootide kuningriik ja Milano ·
Odoaker
Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.
Idagoodid ja Odoaker · Idagootide kuningriik ja Odoaker ·
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Idagoodid ja Pannoonia · Idagootide kuningriik ja Pannoonia ·
Patriits
Patriits oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse.
Idagoodid ja Patriits · Idagootide kuningriik ja Patriits ·
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Idagoodid ja Provence · Idagootide kuningriik ja Provence ·
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Idagoodid ja Ravenna · Idagootide kuningriik ja Ravenna ·
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Idagoodid ja Septimaania · Idagootide kuningriik ja Septimaania ·
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Idagoodid ja Sitsiilia · Idagootide kuningriik ja Sitsiilia ·
Theodahad
Theodahad (suri detsembris 536) oli Theoderich Suure õepoeg ja aastail 534–536 idagootide kuningas.
Idagoodid ja Theodahad · Idagootide kuningriik ja Theodahad ·
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Idagoodid ja Theoderich Suur · Idagootide kuningriik ja Theoderich Suur ·
Zeno
Flavius Zeno, kreekapäraselt Zenon (Imperator Caesar Flavius Zeno Augustus; kreeka keeles:Ζήνων; umbes 425 – 9. aprill 491), oli Ida-Rooma keiser 29. jaanuarist 474 kuni 9. jaanuarini 475 ja teist korda augustist 476 kuni 9. aprillini 491.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Idagoodid ja Idagootide kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Idagoodid ja Idagootide kuningriik
Võrdlus Idagoodid ja Idagootide kuningriik
Idagoodid on 82 suhted, samas Idagootide kuningriik 93. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 18.29% = 32 / (82 + 93).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Idagoodid ja Idagootide kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
