Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Immanuel Kant ja Loogikateadus
Immanuel Kant ja Loogikateadus on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Aeg, Aru, Asi iseeneses, Eneseteadvus, Jumalatõestus, Kogemus, Mõistus, Metafüüsika, Otsustus, Platon, Ruum, Subjekt (loogika), Teadmine, Teadus, Terve mõistus, Tunnetus (filosoofia).
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Aeg ja Immanuel Kant · Aeg ja Loogikateadus ·
Aru
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.
Aru ja Immanuel Kant · Aru ja Loogikateadus ·
Asi iseeneses
Asi iseeneses (saksa Ding an sich) on Immanuel Kanti termin, viitamaks reaalsusele, mida subjekt ei suuda tunnetada (tunnetatavat nimetas Kant terminiga asi meie jaoks (saksa Ding für uns)).
Asi iseeneses ja Immanuel Kant · Asi iseeneses ja Loogikateadus ·
Eneseteadvus
Eneseteadvuseks nimetatakse psühholoogias teadlikkust enese psüühikast ja kehast.
Eneseteadvus ja Immanuel Kant · Eneseteadvus ja Loogikateadus ·
Jumalatõestus
Jumalatõestus on argument selle kasuks, et Jumal on olemas.
Immanuel Kant ja Jumalatõestus · Jumalatõestus ja Loogikateadus ·
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Immanuel Kant ja Kogemus · Kogemus ja Loogikateadus ·
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Immanuel Kant ja Mõistus · Loogikateadus ja Mõistus ·
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Immanuel Kant ja Metafüüsika · Loogikateadus ja Metafüüsika ·
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Immanuel Kant ja Otsustus · Loogikateadus ja Otsustus ·
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Immanuel Kant ja Platon · Loogikateadus ja Platon ·
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Immanuel Kant ja Ruum · Loogikateadus ja Ruum ·
Subjekt (loogika)
Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).
Immanuel Kant ja Subjekt (loogika) · Loogikateadus ja Subjekt (loogika) ·
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Immanuel Kant ja Teadmine · Loogikateadus ja Teadmine ·
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Immanuel Kant ja Teadus · Loogikateadus ja Teadus ·
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Immanuel Kant ja Terve mõistus · Loogikateadus ja Terve mõistus ·
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Immanuel Kant ja Tunnetus (filosoofia) · Loogikateadus ja Tunnetus (filosoofia) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Immanuel Kant ja Loogikateadus ühist
- Millised on sarnasused Immanuel Kant ja Loogikateadus
Võrdlus Immanuel Kant ja Loogikateadus
Immanuel Kant on 169 suhted, samas Loogikateadus 75. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 6.56% = 16 / (169 + 75).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Immanuel Kant ja Loogikateadus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
