Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Ioniseeriv kiirgus ja Radioaktiivne kiirgus
Ioniseeriv kiirgus ja Radioaktiivne kiirgus on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomituum, Alfakiirgus, Alfaosake, Beetakiirgus, Beetaosake, Elektrilaeng, Elektron, Elektronkate, Ergastatud olek, Footon, Gammakiirgus, Ionisatsioon, Isotoop, Kiiritustõbi, Neutron, Neutronkiirgus, Põhiolek, Positron, Prooton, Radioaktiivsus, Röntgenikiirgus, Tihedus, Tuumareaktsioon, Vähk (haigus), Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Ioniseeriv kiirgus · Aatom ja Radioaktiivne kiirgus ·
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Ioniseeriv kiirgus · Aatomituum ja Radioaktiivne kiirgus ·
Alfakiirgus
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.
Alfakiirgus ja Ioniseeriv kiirgus · Alfakiirgus ja Radioaktiivne kiirgus ·
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Alfaosake ja Ioniseeriv kiirgus · Alfaosake ja Radioaktiivne kiirgus ·
Beetakiirgus
Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.
Beetakiirgus ja Ioniseeriv kiirgus · Beetakiirgus ja Radioaktiivne kiirgus ·
Beetaosake
Beetaosake ehk β-osake on suure energiaga elektron või positron, mis tekib beetalagunemise käigus.
Beetaosake ja Ioniseeriv kiirgus · Beetaosake ja Radioaktiivne kiirgus ·
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Elektrilaeng ja Ioniseeriv kiirgus · Elektrilaeng ja Radioaktiivne kiirgus ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Ioniseeriv kiirgus · Elektron ja Radioaktiivne kiirgus ·
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Elektronkate ja Ioniseeriv kiirgus · Elektronkate ja Radioaktiivne kiirgus ·
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Ergastatud olek ja Ioniseeriv kiirgus · Ergastatud olek ja Radioaktiivne kiirgus ·
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Footon ja Ioniseeriv kiirgus · Footon ja Radioaktiivne kiirgus ·
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Gammakiirgus ja Ioniseeriv kiirgus · Gammakiirgus ja Radioaktiivne kiirgus ·
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Ionisatsioon ja Ioniseeriv kiirgus · Ionisatsioon ja Radioaktiivne kiirgus ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Ioniseeriv kiirgus ja Isotoop · Isotoop ja Radioaktiivne kiirgus ·
Kiiritustõbi
Kiiritustõbi ehk äge kiiritusmürgistus ehk äge kiiritushaigus ehk akuutne radiatsiooni sündroom on pärast suure radioaktiivse kiirgusdoosi (üle 1 Gy) saamist 24 tunni jooksul ilmnev kogum tervisehäireid.
Ioniseeriv kiirgus ja Kiiritustõbi · Kiiritustõbi ja Radioaktiivne kiirgus ·
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Ioniseeriv kiirgus ja Neutron · Neutron ja Radioaktiivne kiirgus ·
Neutronkiirgus
Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.
Ioniseeriv kiirgus ja Neutronkiirgus · Neutronkiirgus ja Radioaktiivne kiirgus ·
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Ioniseeriv kiirgus ja Põhiolek · Põhiolek ja Radioaktiivne kiirgus ·
Positron
C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.
Ioniseeriv kiirgus ja Positron · Positron ja Radioaktiivne kiirgus ·
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Ioniseeriv kiirgus ja Prooton · Prooton ja Radioaktiivne kiirgus ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Ioniseeriv kiirgus ja Radioaktiivsus · Radioaktiivne kiirgus ja Radioaktiivsus ·
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Ioniseeriv kiirgus ja Röntgenikiirgus · Röntgenikiirgus ja Radioaktiivne kiirgus ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Ioniseeriv kiirgus ja Tihedus · Radioaktiivne kiirgus ja Tihedus ·
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Ioniseeriv kiirgus ja Tuumareaktsioon · Radioaktiivne kiirgus ja Tuumareaktsioon ·
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Ioniseeriv kiirgus ja Vähk (haigus) · Radioaktiivne kiirgus ja Vähk (haigus) ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ioniseeriv kiirgus ja Vesinik · Radioaktiivne kiirgus ja Vesinik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ioniseeriv kiirgus ja Radioaktiivne kiirgus ühist
- Millised on sarnasused Ioniseeriv kiirgus ja Radioaktiivne kiirgus
Võrdlus Ioniseeriv kiirgus ja Radioaktiivne kiirgus
Ioniseeriv kiirgus on 69 suhted, samas Radioaktiivne kiirgus 40. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 23.85% = 26 / (69 + 40).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ioniseeriv kiirgus ja Radioaktiivne kiirgus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
