Sisukord
103 suhted: Alkaloidid, Alkoholaadid, Alkoholid, Alumiinium, Ameerika Ühendriigid, Aseotroopne destillatsioon, Aseotroopne segu, Atsetoon, Aur, Aurustumine, Bakterid, Benseen, Bensiin, Butanool, Dehüdrogeenimine, Depressant, Desinfitseerimisaine, DNA, Doonor (keemia), Eetrid, Ekstraktsioon, Elavhõbe, Esimene maailmasõda, Etanool, Euroopa, Faas (füüsikaline keemia), Farmaatsia, Fenool, Gaas, Gramm, Hüdratatsioon, Hüdriidid, Hüdrogeenimine, Hüdroksüülrühm, Hüpotermia, Herbitsiid, Homogeenne süsteem, Imendumine, Imetajad, Intermediaat, Jaapan, Katalüsaator, Külmumine, Kütus, Keemistemperatuur, Kesknärvisüsteem, Ketoonid, Kilogramm, Kloroform, Kooma, ... Laienda indeks (53 rohkem) »
- Antiseptikumid
Alkaloidid
Nikotiin on üks alkaloididest Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm.
Vaata Isopropüülalkohol ja Alkaloidid
Alkoholaadid
Alkoholaadid (ka alkoksiidid) on aineklass orgaanilises keemias.
Vaata Isopropüülalkohol ja Alkoholaadid
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Vaata Isopropüülalkohol ja Alkoholid
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Isopropüülalkohol ja Alumiinium
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Isopropüülalkohol ja Ameerika Ühendriigid
Aseotroopne destillatsioon
Aseotroopseks destillatsiooniks sobib Deani-Starki aparaat Aseotroopne destillatsioon on võte, mida kasutatakse kõige sagedamini vee eraldamiseks segust, näiteks niiskunud ainest või reaktsioonis tekkiva vee eraldamiseks.
Vaata Isopropüülalkohol ja Aseotroopne destillatsioon
Aseotroopne segu
2-propanooli ning vee auru- ja vedelfaasi koostise muutuse diagramm Aseotroopne segu ehk aseotroop on kahe või enama vedeliku kindla koostisega segu, mis destilleerub muutumatul keemistemperatuuril.
Vaata Isopropüülalkohol ja Aseotroopne segu
Atsetoon
Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.
Vaata Isopropüülalkohol ja Atsetoon
Aur
Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.
Vaata Isopropüülalkohol ja Aur
Aurustumine
Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.
Vaata Isopropüülalkohol ja Aurustumine
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Isopropüülalkohol ja Bakterid
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Vaata Isopropüülalkohol ja Benseen
Bensiin
Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.
Vaata Isopropüülalkohol ja Bensiin
Butanool
Butanool on üldnimetus isomeersetele alkoholidele keemilise valemiga C4H9OH.
Vaata Isopropüülalkohol ja Butanool
Dehüdrogeenimine
Dehüdrogeenimine ehk dehüdrogenisatsioon on vesiniku eraldamine keemilise reaktsiooni käigus.
Vaata Isopropüülalkohol ja Dehüdrogeenimine
Depressant
Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi – nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone.
Vaata Isopropüülalkohol ja Depressant
Desinfitseerimisaine
Desinfitseerimisaine ehk desinfektsiooniaine ehk desoaine on keemiline aine, mida kasutatakse haigustekitajate jm ebasoodsate mikroobide hävitamiseks (desinfitseerimiseks) ümbritsevas keskkonnas, tööstushoonetes ja muudel objektidel.
Vaata Isopropüülalkohol ja Desinfitseerimisaine
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Isopropüülalkohol ja DNA
Doonor (keemia)
Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.
Vaata Isopropüülalkohol ja Doonor (keemia)
Eetrid
Eetri üldvalem Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.
Vaata Isopropüülalkohol ja Eetrid
Ekstraktsioon
Jaotuslehter, milles pärast pesemist (läbiloksutamist) on eraldunud õli (ülemine) ja vee (alumine) kihid Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine on füüsikalis-keemiline meetod vedelate või tahkete ainete eraldamiseks segudest või lahustest.
Vaata Isopropüülalkohol ja Ekstraktsioon
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Vaata Isopropüülalkohol ja Elavhõbe
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Isopropüülalkohol ja Esimene maailmasõda
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Isopropüülalkohol ja Etanool
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Isopropüülalkohol ja Euroopa
Faas (füüsikaline keemia)
Faas ehk aine faas on aine struktuurivorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.
Vaata Isopropüülalkohol ja Faas (füüsikaline keemia)
Farmaatsia
Farmaatsia (kreeka pharmakeia 'ravimi tarvitamine'; ka rohuteadus) on õpetus ravimite füüsikalistest, keemilistest, farmakoloogilistest, toksikoloogilistest ja mikrobioloogilistest omadustest, samuti õpetus ravimite välja töötamisest, valmistamisest, säilitamisest, analüüsimisest ja kasutamisest ning sellega liituvast majanduslikust ja juriidilisest taustast.
Vaata Isopropüülalkohol ja Farmaatsia
Fenool
Fenool Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml).
Vaata Isopropüülalkohol ja Fenool
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Isopropüülalkohol ja Gaas
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Vaata Isopropüülalkohol ja Gramm
Hüdratatsioon
Näide '''hüdratatsioon'''ist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.
Vaata Isopropüülalkohol ja Hüdratatsioon
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Vaata Isopropüülalkohol ja Hüdriidid
Hüdrogeenimine
Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.
Vaata Isopropüülalkohol ja Hüdrogeenimine
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Vaata Isopropüülalkohol ja Hüdroksüülrühm
Hüpotermia
Hüpotermia (inglise keeles hypothermia), alatemperatuur, vaegsoojumus, allajahtumisseisund ehk alajahtumine on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale.
Vaata Isopropüülalkohol ja Hüpotermia
Herbitsiid
Herbitsiidiga töödeldud teerada viljapõllul Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks.
Vaata Isopropüülalkohol ja Herbitsiid
Homogeenne süsteem
Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.
Vaata Isopropüülalkohol ja Homogeenne süsteem
Imendumine
Imendumine ehk resorbeerumine ehk resorptsioon on ainete liikumine väliskeskkonnast, kehaõõntest ja õõneselunditest verre ja lümfi.
Vaata Isopropüülalkohol ja Imendumine
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Isopropüülalkohol ja Imetajad
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Vaata Isopropüülalkohol ja Intermediaat
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Isopropüülalkohol ja Jaapan
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Isopropüülalkohol ja Katalüsaator
Külmumine
Veepiisa külmumine temperatuuril -180 °C. Maxim Bilovitskiy video Külmumine ehk jäätumine on vee ja vesilahuste üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse.
Vaata Isopropüülalkohol ja Külmumine
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Vaata Isopropüülalkohol ja Kütus
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Vaata Isopropüülalkohol ja Keemistemperatuur
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Vaata Isopropüülalkohol ja Kesknärvisüsteem
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Vaata Isopropüülalkohol ja Ketoonid
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Vaata Isopropüülalkohol ja Kilogramm
Kloroform
Kloroformi struktuur Kloroformi molekuli mudel ''The Discovery of Chloroform''. Viipekeel, 1913 Kloroform ehk triklorometaan on orgaaniline ühend keemilise valemiga CHCl3.
Vaata Isopropüülalkohol ja Kloroform
Kooma
Kooma on üldine või koldeline kesknärvisüsteemi kahjustus (tavaliselt raske trauma tagajärjel), millega kaasneb teadvuse ja reflekside kadu ning elutähtsate funktsioonide häire.
Vaata Isopropüülalkohol ja Kooma
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Vaata Isopropüülalkohol ja Lahus
Lahustamine
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).
Vaata Isopropüülalkohol ja Lahustamine
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Vaata Isopropüülalkohol ja Lahusti
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Vaata Isopropüülalkohol ja Lainepikkus
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Vaata Isopropüülalkohol ja Lõhn
Leek
Kivisöe leek Küünlaleek Eri soolade leegid on erineva värvusega Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.
Vaata Isopropüülalkohol ja Leek
Lihtdestillatsioon
Laboratoorne lihtdestillatsiooni seade Lihtdestillatsioon on destillatsiooniprotsess, mida kasutatakse kui vedeliku komponentide keemistemperatuuride vahe on piisavalt suur.
Vaata Isopropüülalkohol ja Lihtdestillatsioon
Loomaarst
Loomaarst tegemas koera allergiatesti Loomaarst ehk veterinaararst ehk veterinaar on arst, kellel on õigus ravida loomi.
Vaata Isopropüülalkohol ja Loomaarst
Maitse
Maitse on ainete omadus, mis kutsub inimesel või loomal esile maitsmisaistingut.
Vaata Isopropüülalkohol ja Maitse
Markovnikovi reegel
Markovnikovi reegli (ehk Markovnikovi seaduspärasuse) järgi toimub orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– liitumine alkeenidele või alküünidele.
Vaata Isopropüülalkohol ja Markovnikovi reegel
Mürgistus
Mürgistus Mürgistus ehk mürgitus on mürgistumine ja mürgistatud-olek, mis on mürgi toimel tekkinud haiguslik seisund.
Vaata Isopropüülalkohol ja Mürgistus
Mürgisus
Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks.
Vaata Isopropüülalkohol ja Mürgisus
Metaboliit
Metaboliit ehk ainevahetussaadus on organismis metabolismi tagajärjel tekkinud aine.
Vaata Isopropüülalkohol ja Metaboliit
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Isopropüülalkohol ja Metallid
Metanaal
Metanaal Metanaal Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd.
Vaata Isopropüülalkohol ja Metanaal
Metanool
Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.
Vaata Isopropüülalkohol ja Metanool
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Vaata Isopropüülalkohol ja Molekuli polaarsus
Naatriumhüdroksiid
Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH.
Vaata Isopropüülalkohol ja Naatriumhüdroksiid
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Vaata Isopropüülalkohol ja Naatriumkloriid
Naatriumsulfaat
Naatriumsulfaat on väävelhappe naatriumisool.
Vaata Isopropüülalkohol ja Naatriumsulfaat
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Isopropüülalkohol ja Nahk
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Vaata Isopropüülalkohol ja Närilised
Närimiskumm
Närimiskummid Närimiskumm ehk näts (varem ka närimiskummi) on kergelt vormitav, sageli magus, vahepeal ka hapukas mass, mida saab mõnda aega hammastega närida, enne kui see kõlbmatuks muutub.
Vaata Isopropüülalkohol ja Närimiskumm
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Isopropüülalkohol ja Oksüdatsioon
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Vaata Isopropüülalkohol ja Oksüdeerija
Oksendamine
Oksendamine (lad. vomitus) on mao (mõnikord ka kaksteistsõrmiksoole) sisu instinktiivne väljutamine suu ja mõnikord nina kaudu.
Vaata Isopropüülalkohol ja Oksendamine
Orgaaniline süntees
Orgaaniline süntees on orgaanilise ühendi (produkti) saamiseks kasutatav orgaaniline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Vaata Isopropüülalkohol ja Orgaaniline süntees
Peavalu
Peavalu on valu peapiirkonnas.
Vaata Isopropüülalkohol ja Peavalu
Pidurivedelik
Pidurivedelik on hüdroõli liik, mida kasutatakse hüdropidurites.
Vaata Isopropüülalkohol ja Pidurivedelik
Propanool
1-propanool ehk propanool ehk propan-1-ool on keemiline aine, värvuseta vedelik struktuurivalemiga CH3CH2CH2OH.
Vaata Isopropüülalkohol ja Propanool
Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit
Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit (inglise keeles International Union of Pure and Applied Chemistry, lühend IUPAC) on keemikute esindusorganisatsioon paljudes riikides.
Vaata Isopropüülalkohol ja Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Vaata Isopropüülalkohol ja Rakumembraan
Raney nikkel
Raney nikkel on tahke mikrokristalliline poorne katalüsaator, mis koosneb niklist ja alumiiniumist.
Vaata Isopropüülalkohol ja Raney nikkel
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Isopropüülalkohol ja Rõhk
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Vaata Isopropüülalkohol ja Reagent
Reaktiiv
Reaktiiv on keemiaalases laboratoorses töös kasutatav kemikaal.
Vaata Isopropüülalkohol ja Reaktiiv
Reaktsioon
Reaktsioon (ladina sõnast reactio) on vastuaktsioon, vastutoime, vastumõju, vastus, reageerimine.
Vaata Isopropüülalkohol ja Reaktsioon
Sadenemine
Sadenemine on lahuses, suspensioonis või segus mittelahustuvate ja lahustist suurema tihedusega osakeste (aatomite või molekulide) langemine sademena põhja.
Vaata Isopropüülalkohol ja Sadenemine
Sümptom
Sümptom ehk sümptoom meditsiinis on mingile haiguslikule protsessile viitav iseärasus, haiguse märk.
Vaata Isopropüülalkohol ja Sümptom
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Isopropüülalkohol ja Süsinik
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Isopropüülalkohol ja Soolad
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Isopropüülalkohol ja Tahkis
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Isopropüülalkohol ja Temperatuur
Tsentrifuugimine
kooreks ja lõssiks Tsentrifuugimine on üks meetoditest, mis võimaldab mittehomogeenseid süsteeme (vedelik-vedelik, vedelik-tahked osakesed) lahutada komponentideks nn tsentrifugaaljõu väljas.
Vaata Isopropüülalkohol ja Tsentrifuugimine
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Isopropüülalkohol ja Ultraviolettkiirgus
Vaik
Männivaik Vaigu korjamine (enne 1997) Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.
Vaata Isopropüülalkohol ja Vaik
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Isopropüülalkohol ja Vask
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Vaata Isopropüülalkohol ja Väävelhape
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Isopropüülalkohol ja Vedelik
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Isopropüülalkohol ja Vesi
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Isopropüülalkohol ja Vesinik
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Vaata Isopropüülalkohol ja Viskoossus
1,2-etaandiool
thumb thumb 1,2-etaandiool ehk etüleenglükool (keemiline valem HOCH2–CH2OH) on dioolide hulka kuuluv keemiline aine, mida kasutatakse laialdaselt antifriisina.
Vaata Isopropüülalkohol ja 1,2-etaandiool
Vaata ka
Antiseptikumid
- Alkoholid
- Antiseptik
- Aseptika
- Boorhape
- Etaanhape
- Fenool
- Hõbejodiid
- Isopropüülalkohol
- Jooditinktuur
- Kloorlubi
- Naftaleen
- Proflaviin
- Rivanool
- Salitsüülhape
- Vesinikperoksiid
Tuntud ka kui 2-propanool, Isopropanool.