Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Jan Mayen ja Norra meretagused alad

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Jan Mayen ja Norra meretagused alad

Jan Mayen vs. Norra meretagused alad

Jan Mayen Jan Mayen on Norrale kuuluv vulkaaniline saar Põhja-Jäämeres. Norra Kuningriik ja mõned selle praegustest meretagustest aladest See on nimekiri Norra Kuningriigi praegustest ja endistest territoriaalsetest valdustest.

Sarnasusi Jan Mayen ja Norra meretagused alad

Jan Mayen ja Norra meretagused alad on 8 ühist asja (Unioonpeedia): Fääri saared, Gröönimaa, Island, Norra, Suurbritannia, Svalbard, Svalbard ja Jan Mayen, Taani.

Fääri saared

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.

Fääri saared ja Jan Mayen · Fääri saared ja Norra meretagused alad · Näe rohkem »

Gröönimaa

Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.

Gröönimaa ja Jan Mayen · Gröönimaa ja Norra meretagused alad · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Island ja Jan Mayen · Island ja Norra meretagused alad · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Jan Mayen ja Norra · Norra ja Norra meretagused alad · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Jan Mayen ja Suurbritannia · Norra meretagused alad ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Svalbard

496x496px Svalbard (enne 1925. aastat tuntud kui Spitsbergen või Spitzbergen), eesti keeles ka Teravmäed, on Norra saarestik Põhja-Jäämeres.

Jan Mayen ja Svalbard · Norra meretagused alad ja Svalbard · Näe rohkem »

Svalbard ja Jan Mayen

Svalbard ja Jan Mayen on mõlemad Norra valdused Põhja-Jäämeres.

Jan Mayen ja Svalbard ja Jan Mayen · Norra meretagused alad ja Svalbard ja Jan Mayen · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Jan Mayen ja Taani · Norra meretagused alad ja Taani · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Jan Mayen ja Norra meretagused alad

Jan Mayen on 72 suhted, samas Norra meretagused alad 58. Kuna neil ühist 8, Jaccard indeks on 6.15% = 8 / (72 + 58).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Jan Mayen ja Norra meretagused alad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »