Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Jülichi hertsogkond ja Preisi kuningriik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Jülichi hertsogkond ja Preisi kuningriik

Jülichi hertsogkond vs. Preisi kuningriik

Jülichi hertsogkond (saksa Herzogtum Jülich; hollandi Hertogdom Gulik; prantsuse Duché de Juliers) moodustas 11.–18. Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Sarnasusi Jülichi hertsogkond ja Preisi kuningriik

Jülichi hertsogkond ja Preisi kuningriik on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Baieri hertsogkond, Brandenburgi mark, Jülich-Kleve-Bergi provints, Napoleon I, Personaalunioon, Preisi kuningriik, Reini provints, Reinimaa, Saksa keel, Saksa-Rooma riik.

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.

Baieri hertsogkond ja Jülichi hertsogkond · Baieri hertsogkond ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Brandenburgi mark ja Jülichi hertsogkond · Brandenburgi mark ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Jülich-Kleve-Bergi provints

Jülich-Kleve-Bergi provints (saksa Provinz Jülich-Kleve-Berg) oli Preisi kuningriigi provints aastatel 1815–22.

Jülich-Kleve-Bergi provints ja Jülichi hertsogkond · Jülich-Kleve-Bergi provints ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Jülichi hertsogkond ja Napoleon I · Napoleon I ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Jülichi hertsogkond ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Jülichi hertsogkond ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Reini provints

Reini provints (saksa: Rheinprovinz), ka Reini Preisimaa (Rheinpreußen) või Reinimaa (Rheinland), oli aastatel 1822 kuni 1946 Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa Vaba Riigi läänepoolseim provints Saksa Riigis.

Jülichi hertsogkond ja Reini provints · Preisi kuningriik ja Reini provints · Näe rohkem »

Reinimaa

Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.

Jülichi hertsogkond ja Reinimaa · Preisi kuningriik ja Reinimaa · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Jülichi hertsogkond ja Saksa keel · Preisi kuningriik ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Jülichi hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Preisi kuningriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Jülichi hertsogkond ja Preisi kuningriik

Jülichi hertsogkond on 46 suhted, samas Preisi kuningriik 186. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 4.31% = 10 / (46 + 186).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Jülichi hertsogkond ja Preisi kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »