Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kaksikside ja Resonants (keemia)

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Kaksikside ja Resonants (keemia)

Kaksikside vs. Resonants (keemia)

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Lämmastikdioksiidi resonantspiirstruktuurid Resonantsiks nimetatakse elektronide delokalisatsiooni keemiliselt sidemelt ning delokaliseerunud elektronstruktuuri kirjeldamist.

Sarnasusi Kaksikside ja Resonants (keemia)

Kaksikside ja Resonants (keemia) on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomituum, Benseen, Elektron, Hapnik, Hüdrogeenimine, Ioon, Keemiline side, Lainefunktsioon, Linus Pauling, Molekul, Orbitaal, Vesinik.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Aatom ja Kaksikside · Aatom ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Aatomituum ja Kaksikside · Aatomituum ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Benseen

Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.

Benseen ja Kaksikside · Benseen ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Elektron ja Kaksikside · Elektron ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Hapnik ja Kaksikside · Hapnik ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Hüdrogeenimine

Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.

Hüdrogeenimine ja Kaksikside · Hüdrogeenimine ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Ioon ja Kaksikside · Ioon ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Kaksikside ja Keemiline side · Keemiline side ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Lainefunktsioon

Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).

Kaksikside ja Lainefunktsioon · Lainefunktsioon ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Linus Pauling

Linus Pauling, 1954 Linus Carl Pauling (28. veebruar 1901 – 19. august 1994) oli USA kvant- ja biokeemik.

Kaksikside ja Linus Pauling · Linus Pauling ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Kaksikside ja Molekul · Molekul ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Orbitaal

Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).

Kaksikside ja Orbitaal · Orbitaal ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Kaksikside ja Vesinik · Resonants (keemia) ja Vesinik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Kaksikside ja Resonants (keemia)

Kaksikside on 101 suhted, samas Resonants (keemia) 35. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 9.56% = 13 / (101 + 35).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Kaksikside ja Resonants (keemia). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »