Sisukord
163 suhted: Aatomituum, Aatommass, Aatomnumber, Alabaster, Alfaosake, Allotroopia, Alumiinium, Aluseline oksiid, Amfiboolid, Atmosfäär, Atsetüleen, Berüllium, Betoon, Celsiuse skaala, DDT, Dentiin, Deodorant, Desinfitseerimisaine, Divesinik, Dolomiit, Eksotermiline reaktsioon, Ekstraktsioon, Elektrijuhtivus, Elektrolüüs, Erosioon, Füsioloogia, Geel, Granaadid, Hambad, Hambapasta, Hambavaap, Hape, Hapnik, Hügroskoopsus, Hüperkaleemia, Heelium, Heitvesi, Herbitsiid, Humphry Davy, Ilutulestik, Insektitsiid, Ioniseeriv kiirgus, Ioon, Isostaasia, Isotoop, Jää, Juust, Kaalium, Kaltsiit, Kaltsiumhüdroksiid, ... Laienda indeks (113 rohkem) »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Kaltsium ja Aatomituum
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Vaata Kaltsium ja Aatommass
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Vaata Kaltsium ja Aatomnumber
Alabaster
Alabastrist tehtud kujuke Vana-Egiptuse kuningannast Ankhnesmerine II-st ja tema pojast Pepi II-st (22. või 23. sajand eKr) Alabaster on kipsi peeneteraline massiivse tekstuuriga erim.
Vaata Kaltsium ja Alabaster
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Vaata Kaltsium ja Alfaosake
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Vaata Kaltsium ja Allotroopia
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Kaltsium ja Alumiinium
Aluseline oksiid
Aluseline oksiid on oksiid, mis reageerib hapetega, moodustades soola ja vee.
Vaata Kaltsium ja Aluseline oksiid
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Vaata Kaltsium ja Amfiboolid
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Kaltsium ja Atmosfäär
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Vaata Kaltsium ja Atsetüleen
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Vaata Kaltsium ja Berüllium
Betoon
USA betoonitöölised Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul Betoonist karukujuline teetõke Otepääl Betoon (prantsuse keeles béton, ladina sõnast bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.
Vaata Kaltsium ja Betoon
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Vaata Kaltsium ja Celsiuse skaala
DDT
Diklorodifenüültrikloroetaan C14H9Cl5 DDT kolmemõõtmeline struktuur pisi DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus: 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan või 1,1,1-trikloro-2,2,-bis(4-klorofenüül)etaan) on värvitu, kristalliline, maitsetu ja peaaegu lõhnatu sünteetiline orgaaniline halogeenühend.
Vaata Kaltsium ja DDT
Dentiin
Hamba ehitus Dentiin ehk hambaluu ehk hambapõhiaine on kollakasvalge, avaskulaarne ehk ilma veresoonteta mineraliseerunud kude, mis ümbritseb hambapulbikambrit.
Vaata Kaltsium ja Dentiin
Deodorant
Deodorant on hügieenitoode, mida kantakse või pihustatakse higi lõhna eemaldamiseks ja higistamise vähendamiseks.
Vaata Kaltsium ja Deodorant
Desinfitseerimisaine
Desinfitseerimisaine ehk desinfektsiooniaine ehk desoaine on keemiline aine, mida kasutatakse haigustekitajate jm ebasoodsate mikroobide hävitamiseks (desinfitseerimiseks) ümbritsevas keskkonnas, tööstushoonetes ja muudel objektidel.
Vaata Kaltsium ja Desinfitseerimisaine
Divesinik
Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.
Vaata Kaltsium ja Divesinik
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Kaltsium ja Dolomiit
Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Vaata Kaltsium ja Eksotermiline reaktsioon
Ekstraktsioon
Jaotuslehter, milles pärast pesemist (läbiloksutamist) on eraldunud õli (ülemine) ja vee (alumine) kihid Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine on füüsikalis-keemiline meetod vedelate või tahkete ainete eraldamiseks segudest või lahustest.
Vaata Kaltsium ja Ekstraktsioon
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Vaata Kaltsium ja Elektrijuhtivus
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Vaata Kaltsium ja Elektrolüüs
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Vaata Kaltsium ja Erosioon
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Vaata Kaltsium ja Füsioloogia
Geel
Geel ehk tarre on aine või materjal, mille omadused on vedela ja tahke oleku vahepealsed.
Vaata Kaltsium ja Geel
Granaadid
See artikkel on mineraalirühmast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Granaat ---- Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid, mille üldine keemiline valem on A3B2(SiO4)3, kus A on Ca, Mg, Fe2+ või Mn ning B on Al, Fe3+, Mn3+, V3+ või Cr3+.
Vaata Kaltsium ja Granaadid
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige.
Vaata Kaltsium ja Hambad
Hambapasta
Hambapasta tuubist välja tulemas Hambapasta on pastajas või geeljas vahend hammaste puhastamiseks, samuti nende tervise ja väljanägemise parandamiseks.
Vaata Kaltsium ja Hambapasta
Hambavaap
Hamba ehitus Hambavaap ehk email on atsellulaarne ehk mitterakuline, mineraalne kude, mis koosneb 96% anorgaanilisest ja 4% orgaanilisest komponendist ning veest ning katab hambakrooni.
Vaata Kaltsium ja Hambavaap
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Vaata Kaltsium ja Hape
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Kaltsium ja Hapnik
Hügroskoopsus
Hügroskoopsus ehk niiskusimavus ehk imamisvõime on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett.
Vaata Kaltsium ja Hügroskoopsus
Hüperkaleemia
Hüperkaleemia on vere normaalsest suurem kaaliumisisaldus.
Vaata Kaltsium ja Hüperkaleemia
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Kaltsium ja Heelium
Heitvesi
Heitvesi (inglise effluent) on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi.
Vaata Kaltsium ja Heitvesi
Herbitsiid
Herbitsiidiga töödeldud teerada viljapõllul Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks.
Vaata Kaltsium ja Herbitsiid
Humphry Davy
Henry Howard. Humphry Davy. 1803. Sir Humphry Davy (17. detsember 1778 Penzance (Inglismaa) – 29. mai 1829 Genf) oli inglise keemik.
Vaata Kaltsium ja Humphry Davy
Ilutulestik
Video ilutulestikust Prantsusmaal 2022. aasta juulis Sydney ooperiteatri kohal 2006. aastal Tulevärgi ettevalmistamine Ilutulestik, ka tulevärk (saksa keelest Feuerwerk), on vaatemäng, mis põhineb pürotehnilise aine põlemisel tekkivatel järjestikustel valgus-, suitsu- või heliefektidel.
Vaata Kaltsium ja Ilutulestik
Insektitsiid
Insektitsiid ehk mikroorganismide või taimede endi toodetud looduslikud tõrjevahendid.
Vaata Kaltsium ja Insektitsiid
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Vaata Kaltsium ja Ioniseeriv kiirgus
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Kaltsium ja Ioon
Isostaasia
Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal.
Vaata Kaltsium ja Isostaasia
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Vaata Kaltsium ja Isotoop
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Vaata Kaltsium ja Jää
Juust
Kõvad juustud Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kodukitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel.
Vaata Kaltsium ja Juust
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Vaata Kaltsium ja Kaalium
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Vaata Kaltsium ja Kaltsiit
Kaltsiumhüdroksiid
Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH–).
Vaata Kaltsium ja Kaltsiumhüdroksiid
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Vaata Kaltsium ja Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkloriid
Kaltsiumkloriid on soolade klassi kuuluv kaltsiumi ja kloori ühend, keemilise valemiga CaCl2.
Vaata Kaltsium ja Kaltsiumkloriid
Kaltsiumoksiid
Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.
Vaata Kaltsium ja Kaltsiumoksiid
Kangas
Naine kudumas käsitsi kangaspuudel (India) Kangas on kangaspuudel või kudumismasinal kootud pikk riidetükk, millest saab teha rõivaid ja muid tekstiilesemeidEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.
Vaata Kaltsium ja Kangas
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Vaata Kaltsium ja Kasvuhooneefekt
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Vaata Kaltsium ja Kõvadus
Keemiline aktiivsus
Keemiline aktiivsus näitab keemilise elemendi või ühendi reageerimisaktiivsust reaktsioonides.
Vaata Kaltsium ja Keemiline aktiivsus
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Kaltsium ja Keemiline ühend
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Kaltsium ja Keemiline element
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Kaltsium ja Keemiline reaktsioon
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Vaata Kaltsium ja Keraamika
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Vaata Kaltsium ja Kips
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Vaata Kaltsium ja Kivim
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Vaata Kaltsium ja Klaas
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Vaata Kaltsium ja Kliima
Koagulatsioon
Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli.
Vaata Kaltsium ja Koagulatsioon
Koda (zooloogia)
Koda on limustel esinev lubjast moodustunud eksoskelett.
Vaata Kaltsium ja Koda (zooloogia)
Kosmeetika
Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi (vananenud kirjanduses ka: nahahoole), inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine.
Vaata Kaltsium ja Kosmeetika
Krohv
Krohv on ehitusmaterjal, mida kasutatakse seinte ja lagede katmiseks.
Vaata Kaltsium ja Krohv
Kuubiline süngoonia
Kuubiline süngoonia (inglise cubic (isometric) system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on neli kolmandat järku sümmeetriatelge.
Vaata Kaltsium ja Kuubiline süngoonia
Laap
Laap ehk juustujuuretis on juustu valmistamisel piima kalgendamiseks kasutatav ferment.
Vaata Kaltsium ja Laap
Lahas
Lahas on nihestunud või murdunud või muul viisil vigastatud kehaosa(de) toestamiseks ja kaitseks kasutatav kipsist, plastist või muust materjalist valmistatud jäik või piiratud ulatuses painduv vahend.
Vaata Kaltsium ja Lahas
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Vaata Kaltsium ja Lahus
Lakukivi
Lakukivi on mineraale ja soolasid sisaldav söödalisand kodu- ja metsloomadele.
Vaata Kaltsium ja Lakukivi
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Vaata Kaltsium ja Leelismetallid
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Vaata Kaltsium ja Leelismuldmetallid
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Vaata Kaltsium ja Liitium
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Kaltsium ja Loodus
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Kaltsium ja Loomad
Lubi
Lubjapõletusahi skemaatiliselt (ülalt sisse lubjakivi, keskpaigas on kütteaine ja alt väljutatakse lubi; õhk juhitakse ahju alt ja ülalt väljuvad põletusgaasid) Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.
Vaata Kaltsium ja Lubi
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Vaata Kaltsium ja Lubjakivi
Lubjavesi
Lubjavesi on kaltsiumhüdroksiidi vesilahus.
Vaata Kaltsium ja Lubjavesi
Luminofoorlamp
Luminofoorlamp on madalrõhu-gaaslahenduslamp, milles elavhõbedaaurus toimuva kaarlahenduse tulemusena tekib peamiselt ultraviolettkiirgus; selle muundab nähtavaks valguseks kolvi sisepinnale kantud luminofoor, s.o aine, mis optilise kiirgusega või elektronidega ergastamisel hakkab helendama, fluorestseerima.
Vaata Kaltsium ja Luminofoorlamp
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Vaata Kaltsium ja Luu
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Kaltsium ja Maa
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Kaltsium ja Maakoor
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Kaltsium ja Magneesium
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Kaltsium ja Mass
Mört
Mört saadakse sideaine (tsemendi või lubi) segamisel peene täitematerjali (liiv) ja veega.
Vaata Kaltsium ja Mört
Mükoos
Mükoos ehk seentõbi ehk seenhaigus ehk seeninfektsioon (ladina keeles mycosis) on üldnimetus seente tekitatavate haiguste kohta loomadel (sh inimestel).
Vaata Kaltsium ja Mükoos
Mürgisus
Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks.
Vaata Kaltsium ja Mürgisus
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Vaata Kaltsium ja Merevesi
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Kaltsium ja Metallid
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Kaltsium ja Mineraal
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Vaata Kaltsium ja Mineraaltoiteained
Molaarne kontsentratsioon
Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses.
Vaata Kaltsium ja Molaarne kontsentratsioon
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Vaata Kaltsium ja Moondekivim
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Kaltsium ja Muld
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Kaltsium ja Naatrium
Naatriumhüdroksiid
Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH.
Vaata Kaltsium ja Naatriumhüdroksiid
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Kaltsium ja Neutron
Nitriidid
Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Kaltsium ja Nitriidid
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Vaata Kaltsium ja Oksüdatsiooniaste
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Kaltsium ja Oksiidid
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Kaltsium ja Ookean
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Kaltsium ja Organism
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Kaltsium ja Päikesesüsteem
Pärm
Värske pärm pakendis Pärmid on pärmseentest koosnevad vedelad või tahked toiduained, samuti toidulisandid.
Vaata Kaltsium ja Pärm
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Vaata Kaltsium ja Pürokseenid
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Vaata Kaltsium ja Põlemine
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Vaata Kaltsium ja Pinnavesi
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Vaata Kaltsium ja Plastid
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Kaltsium ja Plii
Polüvinüülkloriid
PVC struktuurivalem Polüvinüülkloriid (lühend PVC) on lineaarse ehitusega termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.
Vaata Kaltsium ja Polüvinüülkloriid
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Vaata Kaltsium ja Poolestusaeg
Porsumine
Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.
Vaata Kaltsium ja Porsumine
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Kaltsium ja Prooton
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Kaltsium ja Rakk
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Kaltsium ja Raud
Raudmetallid
Raudmetallid ehk mustmetallid (inglise ferrous metals) on metallurgias termin, millega tähistatakse rauda ja tema rauasulameid.
Vaata Kaltsium ja Raudmetallid
Räbu
Räbu ehk šlakk on metallurgiliste tööstusprotsesside, näiteks malmi, terase või mõne muu metalli sulatamise või tootmise, kõrvalsaadus.
Vaata Kaltsium ja Räbu
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Kaltsium ja Räni
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Vaata Kaltsium ja Röntgenikiirgus
Redutseerija
Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone ja O-a aste suureneb.
Vaata Kaltsium ja Redutseerija
Rodentitsiid
Rodentitsiid ehk närilisemürk on näriliste tõrjeks kasutatav mürkkemikaal.
Vaata Kaltsium ja Rodentitsiid
Süngoonia
Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.
Vaata Kaltsium ja Süngoonia
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Kaltsium ja Süsihappegaas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Kaltsium ja Süsinik
Süsinikuringe
Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).
Vaata Kaltsium ja Süsinikuringe
Süvakivim
Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.
Vaata Kaltsium ja Süvakivim
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Vaata Kaltsium ja Settekivim
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Vaata Kaltsium ja Silikaatsed mineraalid
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Kaltsium ja Soolad
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Vaata Kaltsium ja Stabiilne isotoop
Sterilisatsioon
Sterilisatsioon ehk steriliseerimine on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Kaltsium ja Sterilisatsioon
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Vaata Kaltsium ja Strontsium
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Vaata Kaltsium ja Sulam
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Kaltsium ja Sulamistemperatuur
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Vaata Kaltsium ja Supernoova
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Kaltsium ja Tahkis
Takistus
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Vaata Kaltsium ja Takistus
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Kaltsium ja Türgi
Tektoonika
*Tektoonika all võidakse geoloogias mõista tektoonilisi liikumisi.
Vaata Kaltsium ja Tektoonika
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Vaata Kaltsium ja Teras
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Kaltsium ja Tihedus
Toidulisaained
Toidulisaained Toidulisaained on looduslikku või sünteetilist päritolu keemilised ühendid, mida lisatakse toiduainetesse tehnoloogiliste vajaduste ja eeskirjade alusel toiduainete riknemise pidurdamiseks, välimuse, struktuuri, koostise ja organoleptiliste omaduste (maitse) parandamiseks.
Vaata Kaltsium ja Toidulisaained
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Vaata Kaltsium ja Toorium
Torpeedo
Kahjutu õppetorpeedo väljalaskmine USA mereväe Arleigh Burke klassi hävitajalt Torpeedo on jõuseadme abil vee all või pinnal liikuv, veesõiduki (laeva) tabamiseks ja uputamiseks valmistatud lõhkekeha.
Vaata Kaltsium ja Torpeedo
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Vaata Kaltsium ja Tsütoplasma
Tselluloosi- ja paberitööstus
Paolo Monti, 1980 Tselluloosi- ja paberitööstus hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi, puitmassi, paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid.
Vaata Kaltsium ja Tselluloosi- ja paberitööstus
Tsement
Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga.
Vaata Kaltsium ja Tsement
Tsirkoon
Mikrofoto umbes 250 mikromeetri pikkusest tsirkoonikristallist Tsirkoon on saarsilikaatide hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Vaata Kaltsium ja Tsirkoon
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Vaata Kaltsium ja Uraan
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Kaltsium ja Valgud
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Kaltsium ja Vask
Vastumürk
Vastumürk (kreeka keeles αντιδιδοναι antididonai) ka antidoot ehk kaitseravim on aine, mille manustamise eesmärk on mürkide ja toksiinide toime vähendamine, neutraliseerimine ja kaotamine.
Vaata Kaltsium ja Vastumürk
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Kaltsium ja Väävel
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Vaata Kaltsium ja Väetis
Vee karedus
Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees.
Vaata Kaltsium ja Vee karedus
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Kaltsium ja Vesi
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Kaltsium ja Vesinikeksponent
Vesinikkarbonaadid
Vesinikkarbonaadid ehk bikarbonaadid on süsihappe (H2CO3) soolad, mille molekulides on ainult üks vesinikuaatom asendunud metalliaatomiga.
Vaata Kaltsium ja Vesinikkarbonaadid
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Vaata Kaltsium ja Vetikad