Kiiremini kui brauser!
88 suhted: Anna Verschik, Anu Põldsam, Aramea keel, Balti keeled, Baltimaad, Eesti, Eesti 2011. aasta rahvaloendus, Eesti keel, Eesti kirjakeel, Eesti mustlased, Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit, Eesti Vabariigi põhiseadus, Eesti vanausulised, Eesti venelased, Eestimaa kubermang, Eliit, Gdańsk, Heebrea keel, Idaslaavi keeled, Indoeuroopa keeled, Jidiši keel, Kakskeelsus, Katoliku kirik Eestis, Keel, Keeleamet, Keeleseadus, Kirderanniku murded, Kurt, Kuulmispuue, Ladina keel, Lääne-Eesti, Lääne-Preisimaa, Läänemeri, Läti, Läti keel, Lõunaeesti keeled, Liivi keel, Liivi sõda, Liivimaa kubermang, Molotovi-Ribbentropi pakt, Mulgi keel, Mustlaskeel, Mustlastants, Narva, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Noarootsi Gümnaasium, Paul Ariste, ..., Pärnu, Pürenee poolsaar, Põhja-Eesti, Peipsivenelased, Peterburi, Pidžin, Poola aeg, Poola keel, Rannarootslased, Riigikeel, Rootsi, Rootsi aeg, Rootsi keel, Saksa keel, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Setu keel, Soome, Tallinn, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli usuteaduskond, Tartu keel, Tatari keel, Teeviit, Teine maailmasõda, Ukraina, Ukraina keel, Ukrainlased, Uurali keeled, Vadja keel, Võru keel, Võrukeelne Vikipeedia, Vene keel, Venemaa, Venemaa Keisririik, Venestusaeg, 1. märts, 2007. Laienda indeks (38 rohkem) »
Anna Verschik
Anna Verschik (sündinud 31. mail 1968 Leningradis Õpetajate Leht, 23. veebruar 2007) on Venemaalt pärit juudi rahvusest Eesti keeleteadlane, Tallinna Ülikooli professor.
Uus!!: Keeled Eestis ja Anna Verschik · Näe rohkem »
Anu Põldsam
Anu Põldsam (sündinud 1. märtsil 1981) on eesti usuteadlane ja tõlkija.
Uus!!: Keeled Eestis ja Anu Põldsam · Näe rohkem »
Aramea keel
Aramea keel on semi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Keeled Eestis ja Aramea keel · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Keeled Eestis ja Balti keeled · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Keeled Eestis ja Baltimaad · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Keeled Eestis ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti 2011. aasta rahvaloendus
Eesti 2011.
Uus!!: Keeled Eestis ja Eesti 2011. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Keeled Eestis ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti kirjakeel
Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.
Uus!!: Keeled Eestis ja Eesti kirjakeel · Näe rohkem »
Eesti mustlased
Eesti mustlased ehk Eesti romad on romade rahvusvähemus Eestis.
Uus!!: Keeled Eestis ja Eesti mustlased · Näe rohkem »
Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit
Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit (lühend ERVL) on Eesti mittetulundusühing, mis seisab Eesti regionaal- ja vähemuskeelte eest.
Uus!!: Keeled Eestis ja Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi põhiseadus
Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend PS) on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument.
Uus!!: Keeled Eestis ja Eesti Vabariigi põhiseadus · Näe rohkem »
Eesti vanausulised
Eesti vanausulised (nimetatud ka: Peipsi venelased, raskolnikud, sibulavenelased) on Eesti alal, peamiselt Peipsi-äärses piirkonnas elavad vanausulised.
Uus!!: Keeled Eestis ja Eesti vanausulised · Näe rohkem »
Eesti venelased
Venelaste osakaal maakonniti (2010) Eesti venelased on Eestis alaliselt elavad inimesed, kes peavad end venelasteks.
Uus!!: Keeled Eestis ja Eesti venelased · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Keeled Eestis ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eliit
Eliit on suhteliselt väikesearvuline grupp inimesi, kes kasutavad privilegeeritud staatust, mis tõstab neid kõrgemale inimestest, kes kuuluvad madalama staatusega gruppi.
Uus!!: Keeled Eestis ja Eliit · Näe rohkem »
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Uus!!: Keeled Eestis ja Gdańsk · Näe rohkem »
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Keeled Eestis ja Heebrea keel · Näe rohkem »
Idaslaavi keeled
russiini keel Idaslaavi keeled on indoeuroopa keelkonna alla slaavi keelte hulka kuuluv keelterühm, mille leviala asub Ida-Euroopas.
Uus!!: Keeled Eestis ja Idaslaavi keeled · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Keeled Eestis ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Uus!!: Keeled Eestis ja Jidiši keel · Näe rohkem »
Kakskeelsus
Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ja on valmis vajaduse korral teisele keelele ümber lülituma.
Uus!!: Keeled Eestis ja Kakskeelsus · Näe rohkem »
Katoliku kirik Eestis
Roomakatoliku kirik Eestis, ametliku nimega Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis, on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev struktuur.
Uus!!: Keeled Eestis ja Katoliku kirik Eestis · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Keeled Eestis ja Keel · Näe rohkem »
Keeleamet
Keeleamet on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet keeleseaduse ning teiste keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle.
Uus!!: Keeled Eestis ja Keeleamet · Näe rohkem »
Keeleseadus
Keeleseadus (lühend KeeleS) on Eesti Vabariigi seadus, mille eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt, tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades ning reguleerida võõrkeelte kasutamise tingimusi ametiasutustes.
Uus!!: Keeled Eestis ja Keeleseadus · Näe rohkem »
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Uus!!: Keeled Eestis ja Kirderanniku murded · Näe rohkem »
Kurt
Rahvusvaheline kurtuse sümbol Kurt on inimene, kellel puudub kuulmine või on tugevalt häiritud.
Uus!!: Keeled Eestis ja Kurt · Näe rohkem »
Kuulmispuue
Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist.
Uus!!: Keeled Eestis ja Kuulmispuue · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Keeled Eestis ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: Keeled Eestis ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Uus!!: Keeled Eestis ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Keeled Eestis ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Keeled Eestis ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Keeled Eestis ja Läti keel · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Keeled Eestis ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Keeled Eestis ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Keeled Eestis ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Keeled Eestis ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Molotovi-Ribbentropi pakt
Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
Uus!!: Keeled Eestis ja Molotovi-Ribbentropi pakt · Näe rohkem »
Mulgi keel
Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Keeled Eestis ja Mulgi keel · Näe rohkem »
Mustlaskeel
Mustlaskeele dialektid Mustlaskeel (mustlaskeeles Romani chib) on Indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv keel, mida räägivad romad.
Uus!!: Keeled Eestis ja Mustlaskeel · Näe rohkem »
Mustlastants
Radaja Seto kultuuri festivalil 2016. aastal Mustlastantsutrupp Romaška Romatants ehk mustlastants on koondnimetus romade eri rühmade loodud tantsude kohta.
Uus!!: Keeled Eestis ja Mustlastants · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Keeled Eestis ja Narva · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Keeled Eestis ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon
Nõukogude okupatsioon oli Nõukogude Venemaa või Nõukogude Liidu poolt sõjalise jõu kasutamise või sellega ähvardamise tulemusel teostatud teiste riikide okupeerimine 20. sajandil.
Uus!!: Keeled Eestis ja Nõukogude okupatsioon · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Uus!!: Keeled Eestis ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Uus!!: Keeled Eestis ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Näe rohkem »
Noarootsi Gümnaasium
Noarootsi Kooli ja Noarootsi Gümnaasiumi hoone Pürksis Noarootsi Gümnaasium on Läänemaal Lääne-Nigula vallas Pürksis tegutsev rootsi keelt ja Põhjamaade kultuuri süvendatult õpetav riigigümnaasium.
Uus!!: Keeled Eestis ja Noarootsi Gümnaasium · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Keeled Eestis ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Keeled Eestis ja Pärnu · Näe rohkem »
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Uus!!: Keeled Eestis ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: Keeled Eestis ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Peipsivenelased
Peipsivenelased on Eesti venelased, kes elavad Peipsi järve ääres, peamiselt Mustveel ja Kallaste linnas, Raja, Kolkja, Kasepää ja Varnja külas ning Piirissaarel.
Uus!!: Keeled Eestis ja Peipsivenelased · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Keeled Eestis ja Peterburi · Näe rohkem »
Pidžin
Pidžin (inglise keeles pidgin) on segakeel, mis tekib eri emakeelte kokkupuutel.
Uus!!: Keeled Eestis ja Pidžin · Näe rohkem »
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Uus!!: Keeled Eestis ja Poola aeg · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Keeled Eestis ja Poola keel · Näe rohkem »
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Uus!!: Keeled Eestis ja Rannarootslased · Näe rohkem »
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Uus!!: Keeled Eestis ja Riigikeel · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Keeled Eestis ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Keeled Eestis ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Keeled Eestis ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Keeled Eestis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Uus!!: Keeled Eestis ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Uus!!: Keeled Eestis ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Uus!!: Keeled Eestis ja Setu keel · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Keeled Eestis ja Soome · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Keeled Eestis ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Keeled Eestis ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli usuteaduskond
Tartu Ülikooli usuteaduskond on Tartu Ülikooli instituut, kus saab õppida teoloogiat ja religiooniuuringuid nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes.
Uus!!: Keeled Eestis ja Tartu Ülikooli usuteaduskond · Näe rohkem »
Tartu keel
Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Keeled Eestis ja Tartu keel · Näe rohkem »
Tatari keel
Kakskeelne (vene ja tatari) silt Kaasani metroos. Tatari keel (tatari татар теле, татарча, tatar tele, tatarça; täpsemalt volga- ehk kaasanitatari keel) on turgi keelte kõptšaki-bulgari rühma kuuluv keel, mida kõneldakse Tatarstanis, Baškortostanis ja mitmel pool mujal Venemaa Föderatsioonis.Tatarstanis on tatari keel vene keele kõrval teiseks riigikeeleks.
Uus!!: Keeled Eestis ja Tatari keel · Näe rohkem »
Teeviit
pisi Teeviit on maantee või tänava äärde või kohale paigaldatud kiri (tavaliselt liiklusmärgil), mis näitab asula algust või lõppu või kaugust mingi kohani ning suunda, kus pool see asub.
Uus!!: Keeled Eestis ja Teeviit · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Keeled Eestis ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Keeled Eestis ja Ukraina · Näe rohkem »
Ukraina keel
Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Keeled Eestis ja Ukraina keel · Näe rohkem »
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Uus!!: Keeled Eestis ja Ukrainlased · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Keeled Eestis ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Keeled Eestis ja Vadja keel · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Keeled Eestis ja Võru keel · Näe rohkem »
Võrukeelne Vikipeedia
Võrukeelse Vikipeedia logo Sulev Iva rääkimas võrukeelsest Vikipeediast Võrukeelse Vikipeedia kokkusaamine 2023. aastal Tartus Võrukeelne Vikipeedia on Vikipeedia võrukeelne versioon.
Uus!!: Keeled Eestis ja Võrukeelne Vikipeedia · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Keeled Eestis ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Keeled Eestis ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Keeled Eestis ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venestusaeg
Aleksander II Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19.
Uus!!: Keeled Eestis ja Venestusaeg · Näe rohkem »
1. märts
1.
Uus!!: Keeled Eestis ja 1. märts · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Keeled Eestis ja 2007 · Näe rohkem »
