Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Klaipėda ja Preisimaa vabariik
Klaipėda ja Preisimaa vabariik on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Adolf Hitler, Danzigi vabalinn, Esimene maailmasõda, Gdańsk, Ida-Preisimaa, II Rzeczpospolita, Kaliningrad, Lääne-Preisimaa, Lääne-Saksamaa, Leedu, Memeli piirkond, Poola, Poola koridor, Poseni provints, Prantsuse kolmas vabariik, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa provintsid, Saksa keel, Saksa Riik, Taani, Teine maailmasõda, Versailles' rahu.
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Adolf Hitler ja Klaipėda · Adolf Hitler ja Preisimaa vabariik ·
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Danzigi vabalinn ja Klaipėda · Danzigi vabalinn ja Preisimaa vabariik ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Klaipėda · Esimene maailmasõda ja Preisimaa vabariik ·
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Gdańsk ja Klaipėda · Gdańsk ja Preisimaa vabariik ·
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Ida-Preisimaa ja Klaipėda · Ida-Preisimaa ja Preisimaa vabariik ·
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
II Rzeczpospolita ja Klaipėda · II Rzeczpospolita ja Preisimaa vabariik ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Kaliningrad ja Klaipėda · Kaliningrad ja Preisimaa vabariik ·
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Klaipėda ja Lääne-Preisimaa · Lääne-Preisimaa ja Preisimaa vabariik ·
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Klaipėda ja Lääne-Saksamaa · Lääne-Saksamaa ja Preisimaa vabariik ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Klaipėda ja Leedu · Leedu ja Preisimaa vabariik ·
Memeli piirkond
Memelland ja Ida-Preisimaa põhjaosa Memellandi ajalooline lipp aastatel 1919–1924 ja ''de facto'' aastani 1939 Klaipėda piirkonna postmargid aastatest 1920-1925. Ülemine mark on prantsuse mark saksakeelse ületrükiga "MEMEL". Alumised margid on leedu margid, üks leedukeelse ja saksakeelse ületrükiga, teine ilma. Viimane anti välja spetsiaalselt Klaipėda piirkonnas kasutamiseks Klaipėda piirkond (leedu Klaipėdos kraštas) või Memeli piirkond (saksa Memelland või Memelgebiet) defineeriti Versailles' rahuga aastal 1920, kui see läks Suursaadikute konverentsi haldusalasse.
Klaipėda ja Memeli piirkond · Memeli piirkond ja Preisimaa vabariik ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Klaipėda ja Poola · Poola ja Preisimaa vabariik ·
Poola koridor
Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.
Klaipėda ja Poola koridor · Poola koridor ja Preisimaa vabariik ·
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Klaipėda ja Poseni provints · Poseni provints ja Preisimaa vabariik ·
Prantsuse kolmas vabariik
Prantsuse kolmas vabariik (prantsuse: La Troisième République, mõnikord kirjutatakse ka La IIIe République) oli heakskiidetud valitsussüsteem Prantsusmaal alates 1870.
Klaipėda ja Prantsuse kolmas vabariik · Prantsuse kolmas vabariik ja Preisimaa vabariik ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Klaipėda ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Preisimaa vabariik ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Klaipėda ja Preisimaa · Preisimaa ja Preisimaa vabariik ·
Preisimaa provintsid
12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisi kuningriigi haldusüksused pärast Preisimaa reforme.
Klaipėda ja Preisimaa provintsid · Preisimaa provintsid ja Preisimaa vabariik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Klaipėda ja Saksa keel · Preisimaa vabariik ja Saksa keel ·
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Klaipėda ja Saksa Riik · Preisimaa vabariik ja Saksa Riik ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Klaipėda ja Taani · Preisimaa vabariik ja Taani ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Klaipėda ja Teine maailmasõda · Preisimaa vabariik ja Teine maailmasõda ·
Versailles' rahu
Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.
Klaipėda ja Versailles' rahu · Preisimaa vabariik ja Versailles' rahu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Klaipėda ja Preisimaa vabariik ühist
- Millised on sarnasused Klaipėda ja Preisimaa vabariik
Võrdlus Klaipėda ja Preisimaa vabariik
Klaipėda on 170 suhted, samas Preisimaa vabariik 92. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 8.78% = 23 / (170 + 92).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Klaipėda ja Preisimaa vabariik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
