Sisukord
95 suhted: Ahven, Cambridge University Press, Eesti Sõna, Forell, FSB, Hahk, Hallhani, Hallhüljes, Harilik kopsusamblik, Jaroslavli oblast, Järva Teataja, Jätkusõda, Kalakotkas, Kask, Kühmnokk-luik, Kirde-Eesti, Koger, Koha, Kroonlinn, Lakkvaabik, Latikas, Läänemeri, Leningradi oblast, Linask, Looduskaitse, Looduskaitseala, Männik, Merelind, Meresõda, Meri-näkirohi, Merikotkas, Merisk, Meritint, Nastik, Nõukogude armee, Nõukogude Liit, Novgorodi vabariik, Ohustatud liik, Parasvööde, Päevaleht (1905), Pähkinäsaari rahu, Põhja-konnarohi, Põhjasõda, Põhjatarn, Põisadru, Peterburi, Pihkva oblast, Postimees, Primorsk (Leningradi oblast), Punaarmee, ... Laienda indeks (45 rohkem) »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Koivisto saarestik ja Ahven
Cambridge University Press
Pitt Building Cambridge'is, Cambridge University Pressi peakorter Cambridge University Press (lühend CUP) on Cambridge'i Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Vaata Koivisto saarestik ja Cambridge University Press
Eesti Sõna
Eesti Sõna oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1941–1944 (Saksa okupatsiooni ajal) Tallinnas ja hiljem 1945.
Vaata Koivisto saarestik ja Eesti Sõna
Forell
Robert D. Wilkie, "Forell, püü ja tomatid" (kromolitograafia, 1877) Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad.
Vaata Koivisto saarestik ja Forell
FSB
FSB ehk Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus (vene keeles Федеральная служба безопасности Российской Федерации; lühend ФСБ) on Venemaa vastuluureamet, mille ülesanne tagada Venemaa Föderatsiooni riiklik julgeolek ja põhiseadusliku korra kaitse.
Vaata Koivisto saarestik ja FSB
Hahk
Hahk (Somateria mollissima) on partlaste sugukonda kuuluv liik, suur sukelpart.
Vaata Koivisto saarestik ja Hahk
Hallhani
Hallhani ehk roohani (Anser anser) on suur haneline.
Vaata Koivisto saarestik ja Hallhani
Hallhüljes
Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.
Vaata Koivisto saarestik ja Hallhüljes
Harilik kopsusamblik
Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on kopsusamblikuliste sugukonda kopsusambliku perekonda kuuluv samblikuliik.
Vaata Koivisto saarestik ja Harilik kopsusamblik
Jaroslavli oblast
Jaroslavli oblast on 1.
Vaata Koivisto saarestik ja Jaroslavli oblast
Järva Teataja
Järva Teataja on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Järva maakonnas ja kajastab maakonna sündmusi.
Vaata Koivisto saarestik ja Järva Teataja
Jätkusõda
Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941. Jätkusõda (soome jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944.
Vaata Koivisto saarestik ja Jätkusõda
Kalakotkas
Kalakotkas (Pandion haliaetus) on kalakotkaslaste sugukonna ainus liik.
Vaata Koivisto saarestik ja Kalakotkas
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Koivisto saarestik ja Kask
Kühmnokk-luik
Kühmnokk-luik (Cygnus olor) on partlaste sugukonda luige perekonda kuuluv lind, Eesti suurim lind.
Vaata Koivisto saarestik ja Kühmnokk-luik
Kirde-Eesti
Kirde-Eesti on Eesti kirdepoolne osa, mille all tavaliselt peetakse silmas ligikaudu Ida-Virumaad.
Vaata Koivisto saarestik ja Kirde-Eesti
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Vaata Koivisto saarestik ja Koger
Koha
Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.
Vaata Koivisto saarestik ja Koha
Kroonlinn
Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.
Vaata Koivisto saarestik ja Kroonlinn
Lakkvaabik
Lakkvaabik (Ganoderma lucidum), ka läikvaabik, on vaabiku perekonda vaabikuliste (Ganodermataceae) sugukonda torikulaadsete (Polyporales) seltsi kuuluv seeneliik.
Vaata Koivisto saarestik ja Lakkvaabik
Latikas
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.
Vaata Koivisto saarestik ja Latikas
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Koivisto saarestik ja Läänemeri
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Vaata Koivisto saarestik ja Leningradi oblast
Linask
Linask (Tinca tinca L.) on mageveekala, kes kuulub kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi ja karpkalaste (Cyprinidae) sugukonda.
Vaata Koivisto saarestik ja Linask
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Vaata Koivisto saarestik ja Looduskaitse
Looduskaitseala
Kabli looduskaitseala Looduskaitseala on kaitseala, mis on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Vaata Koivisto saarestik ja Looduskaitseala
Männik
Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).
Vaata Koivisto saarestik ja Männik
Merelind
Hahk, tavaline merelind ka Eesti rannikul Merelind on lind, kes on kohastunud eluks merekeskkonnas.
Vaata Koivisto saarestik ja Merelind
Meresõda
Prantsuse (vasakul) ja Briti (paremal) laevastik Chesapeake'i lahingus Actiumi lahing, 31 eKr Meresõda on sõda või sõja oluline osa, mis leiab aset merel, ookeanil, suurematel järvedel või jõgedel.
Vaata Koivisto saarestik ja Meresõda
Meri-näkirohi
Meri-näkirohi Meri-näkirohi (Najas marina) on näkirohuliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Koivisto saarestik ja Meri-näkirohi
Merikotkas
Merikotkas (Haliaeëtus albicilla) on haugaslaste sugukonda merikotka perekonda kuuluv röövlind.
Vaata Koivisto saarestik ja Merikotkas
Merisk
Merisk (Haematopus ostralegus) on harakasuurune mererannikuid asustav lind.
Vaata Koivisto saarestik ja Merisk
Meritint
Meritint (Osmerus eperlanus) on tintlaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Vaata Koivisto saarestik ja Meritint
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Vaata Koivisto saarestik ja Nastik
Nõukogude armee
Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.
Vaata Koivisto saarestik ja Nõukogude armee
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Koivisto saarestik ja Nõukogude Liit
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Koivisto saarestik ja Novgorodi vabariik
Ohustatud liik
Ohustatud liik (inglise endangered species) on liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra.
Vaata Koivisto saarestik ja Ohustatud liik
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Vaata Koivisto saarestik ja Parasvööde
Päevaleht (1905)
Päevaleht oli ajaleht, mis ilmus 1905–1940 Eestis.
Vaata Koivisto saarestik ja Päevaleht (1905)
Pähkinäsaari rahu
Pähkinäsaari rahu (tuntud ka: Nöteborgi rahu ja Orešeki rahu) oli 1323.
Vaata Koivisto saarestik ja Pähkinäsaari rahu
Põhja-konnarohi
Põhja-konnarohi (Alisma wahlenbergii) on konnarohuliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Koivisto saarestik ja Põhja-konnarohi
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Koivisto saarestik ja Põhjasõda
Põhjatarn
Põhjatarn (Carex mackenziei) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Koivisto saarestik ja Põhjatarn
Põisadru
Põisadru ehk harilik põisadru (Fucus vesiculosus) on pruunvetikate klassi kuuluv liik.
Vaata Koivisto saarestik ja Põisadru
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Koivisto saarestik ja Peterburi
Pihkva oblast
Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.
Vaata Koivisto saarestik ja Pihkva oblast
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Vaata Koivisto saarestik ja Postimees
Primorsk (Leningradi oblast)
Primorski kesklinnas Primorsk (vene keeles Приморск sõnadest при море 'mere ääres') on linn Venemaa Leningradi oblasti Viiburi rajoonis, Soome lahe kaldal.
Vaata Koivisto saarestik ja Primorsk (Leningradi oblast)
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Koivisto saarestik ja Punaarmee
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Vaata Koivisto saarestik ja Räim
Revalsche Zeitung
Reval(i)sche Zeitung (hääldus) oli Tallinnas aastail 1860–1940 ilmunud saksakeelne päevaleht.
Vaata Koivisto saarestik ja Revalsche Zeitung
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Koivisto saarestik ja Rootsi
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Koivisto saarestik ja Rootsi keel
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Vaata Koivisto saarestik ja Rootslased
Sadam
Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
Vaata Koivisto saarestik ja Sadam
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Vaata Koivisto saarestik ja Samblikud
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Koivisto saarestik ja Sammaltaimed
Sarvikpütt
Sarvikpütt (Podiceps auritus) on pütlaste sugukonda püti perekonda kuuluv veelind.
Vaata Koivisto saarestik ja Sarvikpütt
Säkkijärvi
Säkkijärvi ehk Kondratjevo on küla Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Viiburi rajoonis.
Vaata Koivisto saarestik ja Säkkijärvi
Sõbralaat
Sõbralaat (soome keeles sepramarkkinat) on ajalooline sõbrakaubanduse vorm (laat), mida on eestlaste ja soomlaste vahelisel läbikäimisel peetud mõlemal pool Soome lahte üle seitsmesaja aasta.
Vaata Koivisto saarestik ja Sõbralaat
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Vaata Koivisto saarestik ja Sõjavang
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Vaata Koivisto saarestik ja Seened
Sirp (ajaleht)
Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.
Vaata Koivisto saarestik ja Sirp (ajaleht)
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Koivisto saarestik ja Soo
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Koivisto saarestik ja Soome
Soome Demokraatlik Vabariik
Soome Demokraatlik Vabariik (soome keeles Suomen kansanvaltainen tasavalta), varasemas eesti kirjanduses tuntud ka kui "Soome rahvavalitsus", oli Talvesõja ajal Nõukogude Liidu poolt loodud Soome nukuvalitsus, millega Nõukogude Liit lootis Helsingis oleva valitsuse asendada.
Vaata Koivisto saarestik ja Soome Demokraatlik Vabariik
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Koivisto saarestik ja Soome keel
Soome kodusõda
Soome kodusõda (Suomen sisällissota) ka Soome vabadussõda (Suomen vapaussota) oli Soome Senati ja Soome Rahvavabariigi/Soome Sotsialistlik Töölisvabariik juhitud relvastatud väeüksuste vaheline sõjategevus Soomes 27. jaanuarist 15. maini 1918.
Vaata Koivisto saarestik ja Soome kodusõda
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Vaata Koivisto saarestik ja Soome Suurvürstiriik
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Vaata Koivisto saarestik ja Soomlased
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Vaata Koivisto saarestik ja Soontaimed
Stockholms-Tidningen Eestlastele
Stockholms-Tidningen Eestlastele oli eestikeelne C-väljaanne rootsi ajalehe Stockholms-Tidningen juures aastatel 1944–1959 Rootsis Stockholmis.
Vaata Koivisto saarestik ja Stockholms-Tidningen Eestlastele
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Koivisto saarestik ja Suurbritannia
Talvesõda
Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.
Vaata Koivisto saarestik ja Talvesõda
Tõmmukajakas
Tõmmukajakas Tõmmukajakas (Larus fuscus) on sulestiku järgi merikajakaga sarnane kajakas, aga tema tiivad on tumedamad ja suuruselt ta veidi väiksem.
Vaata Koivisto saarestik ja Tõmmukajakas
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Koivisto saarestik ja Teine maailmasõda
Uudisleht
Uudisleht oli aastatel 1927–1940 Tallinnas ilmunud leht, mis kajastas kõmulisi teemasidhttps://web.archive.org/web/20200920171708/https://erb.nlib.ee/?kid.
Vaata Koivisto saarestik ja Uudisleht
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Vaata Koivisto saarestik ja Uusikaupunki rahu
Väikeluik
Väikeluik (Cygnus columbianus) on partlaste sugukonda kuuluv veelind.
Vaata Koivisto saarestik ja Väikeluik
Väin
Väin ehk merekitsus on maailmamere eri osi (ookeane, meresid, lahti) ühendav ja maismaad lahutav kitsas mereosa.
Vaata Koivisto saarestik ja Väin
Veelind
Valgepõsk-lagle ja vööthani Veelind on lind, kelle elutegevus on tihedas seoses veekogudega.
Vaata Koivisto saarestik ja Veelind
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Koivisto saarestik ja Vene keel
Vene-Rootsi sõda (1808–1809)
Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.
Vaata Koivisto saarestik ja Vene-Rootsi sõda (1808–1809)
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Koivisto saarestik ja Venelased
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Koivisto saarestik ja Venemaa
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Koivisto saarestik ja Venemaa Keisririik
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Vaata Koivisto saarestik ja Venemaa kodusõda
Venemaa merevägi
Venemaa merevägi, ametlikult Venemaa Föderatsiooni Sõjalaevastik (vene keeles Военно-морской флот Российской Федерации, lühend ВМФ России), on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude väeliik.
Vaata Koivisto saarestik ja Venemaa merevägi
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Vaata Koivisto saarestik ja Vetikad
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Vaata Koivisto saarestik ja Viiburi
Viiburi kubermang
Viiburi kubermang (soome keeles Viipurin lääni, vene keeles Вы́боргская губе́рния, rootsi keeles Viborgs län) oli Soome ajalooline haldusüksus.
Vaata Koivisto saarestik ja Viiburi kubermang
Viiburi laht
Satelliidifoto Viiburi lahest Viiburi laht (vene keeles Выборгский залив, soome keeles Viipurinlahti) on Soome lahe kirdenurgas asuv laht, mis halduslikult asub Venemaal Leningradi oblastis.
Vaata Koivisto saarestik ja Viiburi laht
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Vaata Koivisto saarestik ja Viigerhüljes
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Vaata Koivisto saarestik ja Weimari vabariik
Tuntud ka kui Koivisto saared.