Sisukord
59 suhted: Alaniin, Aminohapped, Arginiin, Asparagiinhape, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B4-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, Banaan, Botaanika, C-vitamiin, E-vitamiin, Fenüülalaniin, Folaat, Fosfor, Glütsiin, Glutamiinhape, Hektar, Kaalium, Kalorsus, Kaltsium, Käärimine, Kiudained (toit), Kookosõli, Kookospalm, Kopra, Lüsiin, Leutsiin, Liköör, Lipiidid, Luuvili, Maapähkel, Magneesium, Mandel, Mangaan, Mineraaltoiteained, Naatrium, Naftokinoonid, Pähkel, Proliin, Rasvad, Raud, Sahhariidid, Sahharoos, Seleen, Seriin, Suhkrud, ... Laienda indeks (9 rohkem) »
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Kookospähkel ja Alaniin
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Kookospähkel ja Aminohapped
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Vaata Kookospähkel ja Arginiin
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Vaata Kookospähkel ja Asparagiinhape
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (inglise keeles Food and Agriculture Organization of the United Nations, lühendatult FAO; itaalia keeles Organizzazione delle Nazioni Unite per l'Alimentazione e l'Agricoltura) on ÜRO hallatav ja juhitav rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega.
Vaata Kookospähkel ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
Vaata Kookospähkel ja B1-vitamiin
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
Vaata Kookospähkel ja B2-vitamiin
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Vaata Kookospähkel ja B3-vitamiin
B4-vitamiin
Koliin ehk B4-vitamiin on bioaktiivne essentsiaalne biomolekul, mis kuulub B-rühma vesilahustuvate vitamiinide hulka ja on ka mikrotoitaine ning on mikrokogustes iga päev vajalik enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Kookospähkel ja B4-vitamiin
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
Vaata Kookospähkel ja B5-vitamiin
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
Vaata Kookospähkel ja B6-vitamiin
Banaan
Banaanitaim koos viljakobaraga Maailmas kõige populaarsema kultivari Cavendish viljad Banaan on banaani perekonda (Musa) kuuluvate liikide vili.
Vaata Kookospähkel ja Banaan
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Vaata Kookospähkel ja Botaanika
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Vaata Kookospähkel ja C-vitamiin
E-vitamiin
Alfatokoferooli ''RRR'' stereoisomeer Tokoferoolid ja tokotrienoolid E-vitamiin ehk tokoferoolid on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin (al 1983), mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid.
Vaata Kookospähkel ja E-vitamiin
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Vaata Kookospähkel ja Fenüülalaniin
Folaat
Folaat, teiste nimetustega B9-vitamiin ja pteroüülpolüglutamaat, on orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomikromolekulide ja mikrotoitainete rühm, ka vesilahustuvad B-vitamiinid, mis on mikrokogustes iga päev vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Kookospähkel ja Folaat
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Kookospähkel ja Fosfor
Glütsiin
pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Kookospähkel ja Glütsiin
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Vaata Kookospähkel ja Glutamiinhape
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Vaata Kookospähkel ja Hektar
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Vaata Kookospähkel ja Kaalium
Kalorsus
Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.
Vaata Kookospähkel ja Kalorsus
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Kookospähkel ja Kaltsium
Käärimine
Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.
Vaata Kookospähkel ja Käärimine
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Vaata Kookospähkel ja Kiudained (toit)
Kookosõli
Kookosõli Kookosõli ehk kookosrasv on kookospähkli kuivatatud tuumadest saadud taimeõli, mida kasutatakse laialdaselt nii meditsiinis, kergetööstuses kui kakokanduses.
Vaata Kookospähkel ja Kookosõli
Kookospalm
Terve ja avatud kookospähkel Kookospalmi tüve koor Kookospalm ehk harilik kookospalm (Cocos nucifera) on palmilaadsete sugukonna kookospalmi perekonna ainus liik.
Vaata Kookospähkel ja Kookospalm
Kopra
Kopra Kopra on kookospähklite kuivatatud viljaliha.
Vaata Kookospähkel ja Kopra
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Vaata Kookospähkel ja Lüsiin
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Vaata Kookospähkel ja Leutsiin
Liköör
Kodus valmistatud maasikaliköör Liköör on alkohoolne jook, mis sisaldab rohkesti suhkrut.
Vaata Kookospähkel ja Liköör
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Vaata Kookospähkel ja Lipiidid
Luuvili
Luuvili on lihakvilja tüüp.
Vaata Kookospähkel ja Luuvili
Maapähkel
Maapähklid Maapähkel ehk arahhis on hariliku maapähkli seeme.
Vaata Kookospähkel ja Maapähkel
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Kookospähkel ja Magneesium
Mandel
Mandlid Mõnikord on mandlipuu viljas kaks seemet Mandlid Mandel on hariliku mandlipuu (Prunus dulcis) luuseemne tuum.
Vaata Kookospähkel ja Mandel
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Vaata Kookospähkel ja Mangaan
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Vaata Kookospähkel ja Mineraaltoiteained
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Kookospähkel ja Naatrium
Naftokinoonid
K1-vitamiin (füllokinoon) K2-vitamiin (menakinoon) Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid.
Vaata Kookospähkel ja Naftokinoonid
Pähkel
Sarapuupähklid on tõelised pähklid Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on kivistunud või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Vaata Kookospähkel ja Pähkel
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Vaata Kookospähkel ja Proliin
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Vaata Kookospähkel ja Rasvad
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Kookospähkel ja Raud
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Kookospähkel ja Sahhariidid
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Vaata Kookospähkel ja Sahharoos
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Vaata Kookospähkel ja Seleen
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Vaata Kookospähkel ja Seriin
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Vaata Kookospähkel ja Suhkrud
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Vaata Kookospähkel ja Toitained
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata Kookospähkel ja Tsink
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Vaata Kookospähkel ja Tuhk
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Kookospähkel ja Valgud
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Vaata Kookospähkel ja Valiin
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Kookospähkel ja Vask
Vein
Vein (saksa keeles Wein) on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi.
Vaata Kookospähkel ja Vein
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Kookospähkel ja Vesi
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Kookospähkel ja Vitamiinid
Tuntud ka kui Kookospähklid.