Laev ja Purjetamine

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Laev ja Purjetamine

Laev vs. Purjetamine

Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk. Barkantiin täispurjeis Purjetamine (ka seilamine) on liikumine vee- või maapinnal, seadistatava purje abil, kasutades selleks tuule energiat.

Hüdrodünaamika

Hüdrodünaamika (kreeka hydrōs 'vesi' + dynamikos 'jõusse puutuv, jõu-') on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.

Hüdrodünaamika ja Laev · Hüdrodünaamika ja Purjetamine · Näe rohkem »

Katamaraan

Katamaraanparvlaev 200px Purjepaat katamaraan Katamaraan (tamili sõnadest kattu maram 'kaks puud') on kahe (küljega kõrvutise ning ühendatud) kerega veesõiduk.

Katamaraan ja Laev · Katamaraan ja Purjetamine · Näe rohkem »

Meretransport

Tanker läbimas Panama kanalit Meretransport ehk mereveondus on veetranspordi haru, mis tegeleb kauba- ja reisivedudega üle mere.

Laev ja Meretransport · Meretransport ja Purjetamine · Näe rohkem »

Mootor

Sisepõlemismootor Mootor (ladina keeles motor 'liigutaja') on masin, mis muundab mingit liiki energiat mehaaniliseks tööks.

Laev ja Mootor · Mootor ja Purjetamine · Näe rohkem »

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.

Laev ja Puit · Puit ja Purjetamine · Näe rohkem »

Purjelaev

5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.

Laev ja Purjelaev · Purjelaev ja Purjetamine · Näe rohkem »

Taglas

Brigantiini (umbes 19. - 20. saj vahetus) taglase põhiosad. '''Seisev taglas ja peelestik:''' A- väliskliivertaak (või fliigertaak), B- kliivertaak, C- tamstoktaagid, D- vesitaak, 1- fliigerpoom (või kliiverpoom), 2- kliiverpoom, 3- pukspriit, 4- tamstok, 5- fokkmast, 6- fokkteng (fokkmarssteng), 7- fokkpraamteng, 8- fokktopp (fokkroil), 9- fokkraa, 10- alamarssraa, 11- ülamarssraa, 12- praamraa, 13- roilraa, 14- grootmast, 15- grootteng (grootmarssteng), 16- groottopp (grootpraam, grootroil), 17- grootpoom, 18- grootkahvelpoom, 34- fokkroiltaak, 35- väliskliivertaak (fliigertaak), 36- kliivertaak, 37- sisekliivertaak, 38- fokktengtaak, 39- fokktaak, 40- fokkvandid, 41- fokktengparduunid, 42- fokkpraamparduunid, 43- groottaak, 44- groottengtaak, 45- grootpraamtaak, 46- grootroiltaak (groottopitaak), 47- grootvandid, 48- groottegnparduunid, 49- grootpraamparduunid; '''Purjed:''' 19- väliskliiver (kõrgemale tõstetavana fliiger), 20- kliiver, 21- sisekliiver, 22- fokktaaksel (fokktengtaaksel, lihtsustatult foka), 23- fokkpuri, 24- alamarsspuri, 25- ülamarsspuri, 26- praampuri, 27- roilpuri, 28- groottaaksel, 29- groottengtaaksel, 30- grootalapraamtaaksel, 31- grootülapraamtaaksel, 32- grootkahvelpuri, 33- grootopsel; '''Jooksev taglas ja tõuvärk:''' 50- fokkbrassid, 51- alamarssbrassid, 52- ülamarssbrassid, 53- praambrassid, 54- roilbrassid, 55- grootpiikvallid, 56- groottirk. Erinevalt brassidest pole grootsoot ja grootjärt joonisel toodud. Taglaseks nimetatakse laeva mastide juurde kuuluvate seadiste, purjelaeval ühtlasi purjede kinnituste süsteemi.

Laev ja Taglas · Purjetamine ja Taglas · Näe rohkem »

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Laev ja Veekogu · Purjetamine ja Veekogu · Näe rohkem »