47 suhted: Alo Särg, Assessor, Berg (Päri), Dellingshausen, Ekesparre, Haeska mõis (Valjala), Kapra, Kapten, Katariina II, Kindralmajor, Leitnant, Major, Nolcken, Pöide kihelkond, Rüütlimõis, Rennenkampff, Riigimõis, Saare maakond, Saaremaa, Saaremaa vald, Saksa keel, Sass (aadlisuguvõsa), Schulmann, Staabikapten, Vakus, Valdo Praust, Vietinghoff, 1645, 1731, 1738, 1744, 1750, 1756, 1782, 1793, 1798, 1805, 1808, 1811, 1850, 1861, 1892, 1899, 1900, 1909, 1919, 1919. aasta maareform.
Alo Särg
Alo Särg 2014. aastal Alo Särg (sündinud 23. detsembril 1973 Paide rajoonis) on eesti loodusainete õpetaja ja mõisate ajaloo uurija.
Uus!!: Laimjala mõis ja Alo Särg · Näe rohkem »
Assessor
Assessor on kollegiaalse kohtu-, haldus- või kirikuorgani kaasistuja.
Uus!!: Laimjala mõis ja Assessor · Näe rohkem »
Berg (Päri)
Berg (saksa keeles Berg a. d. H. Kattentack, ′Berg Päri kojast′, eristamaks neid teistest Bergi-nimelistest suguvõsadest) on Eestimaa ja Liivimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Laimjala mõis ja Berg (Päri) · Näe rohkem »
Dellingshausen
Dellingshausen (vene keeles Деллингсгаузен) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Laimjala mõis ja Dellingshausen · Näe rohkem »
Ekesparre
Ekesparre (vene keeles Экеспарре) on Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Laimjala mõis ja Ekesparre · Näe rohkem »
Haeska mõis (Valjala)
Haeska mõis (saksa keeles Hasik) oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Laimjala mõis ja Haeska mõis (Valjala) · Näe rohkem »
Kapra
Kapra on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Laimjala mõis ja Kapra · Näe rohkem »
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Laimjala mõis ja Kapten · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Laimjala mõis ja Katariina II · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Laimjala mõis ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Uus!!: Laimjala mõis ja Leitnant · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Laimjala mõis ja Major · Näe rohkem »
Nolcken
Nolcken, varem ka Nolleken ja Nolcke (vene keeles Нолькен) on Alam-Saksimaalt Hoya krahvkonnast pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Laimjala mõis ja Nolcken · Näe rohkem »
Pöide kihelkond
Pöide kihelkond (lühend Pöi; saksa keeles Kirchspiel Peude) oli haldusüksus Saaremaal Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis.
Uus!!: Laimjala mõis ja Pöide kihelkond · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Laimjala mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rennenkampff
Rennenkampff on Vestfaalist pärit Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Laimjala mõis ja Rennenkampff · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Laimjala mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
Saare maakond
Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.
Uus!!: Laimjala mõis ja Saare maakond · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Laimjala mõis ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa vald
Saaremaa vald on vald Saare maakonnas.
Uus!!: Laimjala mõis ja Saaremaa vald · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Laimjala mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sass (aadlisuguvõsa)
Sass ehk Saß (harvem ka Sasse, Sachse) on Saaremaa, Liivimaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Laimjala mõis ja Sass (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Schulmann
Schulmann (ka Schulman, varem Scholman) on ilmselt Preisimaalt pärit põlisaadlisuguvõsa.
Uus!!: Laimjala mõis ja Schulmann · Näe rohkem »
Staabikapten
Staabikapten on mitmes riigis kasutusel olnud sõjaväeline auaste.
Uus!!: Laimjala mõis ja Staabikapten · Näe rohkem »
Vakus
Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.
Uus!!: Laimjala mõis ja Vakus · Näe rohkem »
Valdo Praust
Valdo Praust koos 1938. aasta Husqvarna jalgrattaga (juuli, 2012) Valdo Praust (23. aprillil 1970) on eesti küberneetik, Eesti mõisate uurija.
Uus!!: Laimjala mõis ja Valdo Praust · Näe rohkem »
Vietinghoff
Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Laimjala mõis ja Vietinghoff · Näe rohkem »
1645
1645.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1645 · Näe rohkem »
1731
1731.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1731 · Näe rohkem »
1738
1738.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1738 · Näe rohkem »
1744
1744.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1744 · Näe rohkem »
1750
1750.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1750 · Näe rohkem »
1756
1756.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1756 · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1782 · Näe rohkem »
1793
1793.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1793 · Näe rohkem »
1798
1798.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1798 · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1805 · Näe rohkem »
1808
1808.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1808 · Näe rohkem »
1811
1811.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1811 · Näe rohkem »
1850
1850.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1850 · Näe rohkem »
1861
1861.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1861 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1892 · Näe rohkem »
1899
1899.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1899 · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1900 · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1909 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1919 · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Laimjala mõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »