Ava Google MapsisSisukord
122 suhted: Alūksne, Arkebuus, Ehitismälestis, Enn Tarvel, Golovin, Gotthard Kettler, Gustav II Adolf, Heinrich Steding, Henrik Klasson Fleming, Ivar Leimus, Jam-Zapolski vaherahu, Jõgeva mõis, Jõhvi, Johann Renner, Karl X Gustav, Karl XII, Kartaun, Kasper Denhoff, Kärkna, Kivijärve mõis, Kuldīga komtuur, Kultuurimälestiste riiklik register, Kuramaa, Kursi ordulinnus, Laius-Tähkvere mõis, Laiuse mõis, Laiuse staarostkond, Laiusevälja, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu, Linnus, Lubjakivi, Mõisaküla (Jõgeva), Moskva tsaaririik, Narva, Narva Hermanni linnus, Narva lahing (1700), Otepää, Otmar von Galen, Oudova, Paide, Pavel Petrovitš Zabolotski, Põhjasõda, Põltsamaa, Põltsamaa ordulinnus, Peipsi järv, Petseri, Pihkva, Pjotr Šuiski, ... Laienda indeks (72 rohkem) »
- Eesti linnused
- Liivi ordu linnused
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Alūksne
Arkebuus
Arkebuus ehk harkpüss ehk haakpüss (saksa Hakenbüchse, prantsuse arquebuse) on eestlaetav sileraudne käsitulirelv, mida kasutati 15.–17.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Arkebuus
Ehitismälestis
Ehitismälestis ehk arhitektuurimälestis (ka ehitusmälestis) kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega ehitis või ehitiste grupp, mis on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud; üks kultuurimälestiste liike.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Ehitismälestis
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Enn Tarvel
Golovin
Golovin võib tähendada järgmist.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Golovin
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Gotthard Kettler
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Gustav II Adolf
Heinrich Steding
Heinrich Steding (surnud enne 1580) oli Liivi ordu liige ja eelviimane Kuldīga komtuur.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Heinrich Steding
Henrik Klasson Fleming
Henrik Klasson Fleming pisi Henrik Klasson Fleming (soome keeles Henrik Klaunpoika Fleming; 15. august 1584 Åkersholm, Skåne lään – 7. november 1650 Stockholm) oli soome päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Henrik Klasson Fleming
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Ivar Leimus
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Jam-Zapolski vaherahu
Jõgeva mõis
Jõgeva mõisa härrastemaja Jõgeva mõis (saksa keeles Laisholm) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Jõgeva mõis
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Jõhvi
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Johann Renner
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Karl X Gustav
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Karl XII
Kartaun
Kartaun (saksa Kartaune) oli 16.–17. sajandil kasutatud suurekaliibriline eestlaetav suurtükk.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Kartaun
Kasper Denhoff
Kasper (Caspar) Denhoff (saksa keeles Kaspar von Dönhoff, 1588–1645) oli Rzeczpospolita riigitegelane Dönhoffide suguvõsast.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Kasper Denhoff
Kärkna
Kärkna on küla Tartu maakonnas Tartu vallas Amme jõe põhjakaldal.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Kärkna
Kivijärve mõis
Kivijärve mõis (saksa keeles Kibbijerw) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Kivijärve mõis
Kuldīga komtuur
Kuldīga komtuur (saksa keeles Komtur von Goldingen) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kuldīga komtuurkonda.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Kuldīga komtuur
Kultuurimälestiste riiklik register
Kultuurimälestiste riiklik register on muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud asjade riiklik register Eestis.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Kultuurimälestiste riiklik register
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Kuramaa
Kursi ordulinnus
Kursi ordulinnus (saksa keeles Talkhof) arvatakse olevat ehitatud juba 14. sajandi esimesel poolel.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Kursi ordulinnus
Laius-Tähkvere mõis
Laius-Tähkvere mõis (ka Tähkvere mõis; saksa keeles Flemmingshof) oli riigimõis Tartumaal Laiuse ja Torma kihelkonnas.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Laius-Tähkvere mõis
Laiuse mõis
Laiuse mõis (saksa keeles Schloß Lais) oli riigimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Laiuse mõis
Laiuse staarostkond
Laiuse staarostkond (poola keeles Starostwo Lais) oli Tartu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, keskusega Laiuse linnuses.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Laiuse staarostkond
Laiusevälja
Laiusevälja on küla Jõgevamaal Jõgeva vallas.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Laiusevälja
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Liivi sõda
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Liivimaa
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Liivimaa ordu
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Linnus
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Lubjakivi
Mõisaküla (Jõgeva)
Mõisaküla oli küla Jõgevamaal.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Mõisaküla (Jõgeva)
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Moskva tsaaririik
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Narva
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Narva Hermanni linnus
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Narva lahing (1700)
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Otepää
Otmar von Galen
Otmar von Galen oli Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Otmar von Galen
Oudova
Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Oudova
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Paide
Pavel Petrovitš Zabolotski
Pavel Petrovitš Zabolotski oli vene aadlik ja ametnik, hiljem tõenäoliselt munk 16. sajandil.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Pavel Petrovitš Zabolotski
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Põhjasõda
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Põltsamaa
Põltsamaa ordulinnus
Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023) Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Põltsamaa ordulinnus
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Peipsi järv
Petseri
Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Petseri
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Pihkva
Pjotr Šuiski
Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).
Vaata Laiuse ordulinnus ja Pjotr Šuiski
Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Pulmad
Pulmad ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale (sh siirderiitusi).
Vaata Laiuse ordulinnus ja Pulmad
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Rakvere
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Rzeczpospolita
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Saksa keel
Salomon Henning
Salomon Henning (läti keeles Zalomons Hennings; 1528 Weimar – ukj 29. november 1589 Kuramaa) oli Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriigi ametnik ning kroonik.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Salomon Henning
Samet
Austria keisri sametist mantel koos kuldtikanditega Samet (saksa sõnast Samt) on madala tiheda püstkarvastikuga puuvillane, siid-, villane või keemilisest kiudainest riie.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Samet
Sangaste
Sangaste ehk Sangastõ ehk Kirikuküla on alevik Valga maakonnas Otepää vallas.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Sangaste
Siegfried Lander von Sponheim
Siegfried Lander von Sponheim (ka Lander von Spanheim; surnud 31. märtsil 1424) oli Liivi ordu maameister aastatel 1415–1424.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Siegfried Lander von Sponheim
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Tallinn
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Tartu
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Tartu piiskopkond
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Tellis
Torma
Torma mõis ja küla 2022. aasta juulis Torma on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Torma
Tornlinnus
Tornlinnus (ebatäpselt ka tornilinnus) on linnusetüüp, mille põhiosa on bergfriid või donžoon.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Tornlinnus
Vaimastvere mõis
Vaimastvere mõisa ait Vaimastvere mõis (saksa keeles Waimastfer) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, selle kõrvalmõis oli Tirma.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Vaimastvere mõis
Vallikraav
Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Vallikraav
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Vastseliina
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Venemaa
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Viljandi
Viljandi komtuurkond
Viljandi komtuurkond oli Mõõgavendade ordu ja hiljem Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Laiuse ordulinnus ja Viljandi komtuurkond
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Virumaa
Vundament
Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Vundament
Wilhelm von Fürstenberg
Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.
Vaata Laiuse ordulinnus ja Wilhelm von Fürstenberg
11. september
11.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 11. september
12. mai
12.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 12. mai
14. detsember
14.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 14. detsember
14. sajand
14.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 14. sajand
1406
1406.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1406
1416
1416.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1416
1417
1417.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1417
1423
1423.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1423
15. sajand
15.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 15. sajand
1520
1520.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1520
1546
1546.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1546
1558
1558.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1558
1559
1559.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1559
1564
1564.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1564
1568
1568.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1568
1582
1582.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1582
1583
1583.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1583
1587
1587.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1587
1590. aastad
1590.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1590. aastad
16. detsember
16.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 16. detsember
1600
1600.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1600
1602
1602.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1602
1611
1611.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1611
1620. aastad
1620.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1620. aastad
1622
1622.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1622
1623
1623.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1623
1637
1637.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1637
1645
1645.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1645
1654
1654.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1654
17. detsember
17.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 17. detsember
1700
1700.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1700
1701
1701.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1701
1702
1702.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1702
1704
1704.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 1704
18. detsember
18.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 18. detsember
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 18. sajand
19. detsember
19.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 19. detsember
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 19. sajand
2. veebruar
2.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 2. veebruar
20. oktoober
20.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 20. oktoober
24. jaanuar
24.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 24. jaanuar
27. aprill
27.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 27. aprill
27. jaanuar
27.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 27. jaanuar
3. september
3.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 3. september
30. jaanuar
30.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 30. jaanuar
5. august
5.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 5. august
5. jaanuar
5.
Vaata Laiuse ordulinnus ja 5. jaanuar
Vaata ka
Eesti linnused
- Alatskivi loss
- Eesti linnuste loend
- Glehni loss
- Haapsalu piiskopilinnus
- Kavilda vasallilinnus
- Koluvere piiskopilinnus
- Kuressaare piiskopilinnus
- Laiuse ordulinnus
- Narva Hermanni linnus
- Otepää linnus
- Pärnu ordulinnus
- Põltsamaa ordulinnus
- Porkuni
- Purtse vasallilinnus
- Sangaste loss
- Tarvastu ordulinnus
- Toompea loss
- Valjala maalinn
- Vao (Väike-Maarja)
- Varbola Jaanilinn
- Vastseliina piiskopilinnus
- Viljandi ordulinnus
Liivi ordu linnused
- Aizkraukle ordulinnus
- Aizpute ordulinnus
- Alsunga loss
- Aluliina ordulinnus
- Asti ordulinnus
- Atsele ordulinnus
- Bauska ordulinnus
- Burtnieki
- Dünamünde ordulinnus
- Dobele ordulinnus
- Dundaga piiskopilinnus
- Haapsalu piiskopilinnus
- Jaunpilsi loss
- Koknese piiskopilinnus
- Kuldīga ordulinnus
- Laiuse ordulinnus
- Limbaži
- Lutsi ordulinnus
- Narva Hermanni linnus
- Paide
- Rakvere
- Riia loss
- Ruhja ordulinnus
- Rēzekne ordulinnus
- Sigulda ordulinnus
- Sēlpilsi foogtilinnus
- Toompea loss
- Tērvete
- Võnnu ordulinnus
- Vana-Väina ordulinnus
- Vastseliina piiskopilinnus
- Ventspilsi ordulinnus
- Viljandi ordulinnus
- Volmari ordulinnus
Tuntud ka kui Laiuse linnus, Laiuse loss.