Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Leedu ajalugu ja Rzeczpospolita
Leedu ajalugu ja Rzeczpospolita on 41 ühist asja (Unioonpeedia): Aukštaitija, Žemaitija, Euroopa, Feodalism, II Rzeczpospolita, Iseseisvus, Juudid, Katoliiklus, Katoliku kirik, Klaipėda, Läänemeri, Leedu keel, Leedu suurvürst, Leedulased, Lublini unioon, Lviv, Maakond, Minsk, Põhjasõda, Põllumajandus, Personaalunioon, Poola jagamised, Poola kuningas, Preisi kuningriik, Rootsi, Saksa keel, Seisus, Smolensk, Suwałki, Talupoeg, ..., Tatarlased, Trakai, Ukraina, Valgevene, Vene-Poola sõda (1654–1667), Venemaa Keisririik, Vilnius, Volõõnia, 16. sajand, 17. sajand, 18. sajand. Laienda indeks (11 rohkem) »
Aukštaitija
Etnograafilise Aukštaitija ala (tumeroosaga) Aukštaitija on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu idaosas.
Aukštaitija ja Leedu ajalugu · Aukštaitija ja Rzeczpospolita ·
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Leedu ajalugu ja Žemaitija · Rzeczpospolita ja Žemaitija ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Leedu ajalugu · Euroopa ja Rzeczpospolita ·
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Feodalism ja Leedu ajalugu · Feodalism ja Rzeczpospolita ·
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
II Rzeczpospolita ja Leedu ajalugu · II Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita ·
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Iseseisvus ja Leedu ajalugu · Iseseisvus ja Rzeczpospolita ·
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Juudid ja Leedu ajalugu · Juudid ja Rzeczpospolita ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Leedu ajalugu · Katoliiklus ja Rzeczpospolita ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Leedu ajalugu · Katoliku kirik ja Rzeczpospolita ·
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Klaipėda ja Leedu ajalugu · Klaipėda ja Rzeczpospolita ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Leedu ajalugu · Läänemeri ja Rzeczpospolita ·
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Leedu ajalugu ja Leedu keel · Leedu keel ja Rzeczpospolita ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Leedu ajalugu ja Leedu suurvürst · Leedu suurvürst ja Rzeczpospolita ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Leedu ajalugu ja Leedulased · Leedulased ja Rzeczpospolita ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Leedu ajalugu ja Lublini unioon · Lublini unioon ja Rzeczpospolita ·
Lviv
Lvivi ladina katedraal 2017. aastal Lvivi raekoda ja õhtune linnavaade 2017. aastal Lviv (ukraina keeles Львів, poola keeles Lwów, saksa keeles Lemberg, eesti keeles varem ka Lvov) on linn Ukrainas, Lvivi oblasti ja Lvivi rajooni keskus.
Leedu ajalugu ja Lviv · Lviv ja Rzeczpospolita ·
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Leedu ajalugu ja Maakond · Maakond ja Rzeczpospolita ·
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Leedu ajalugu ja Minsk · Minsk ja Rzeczpospolita ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Leedu ajalugu ja Põhjasõda · Põhjasõda ja Rzeczpospolita ·
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Leedu ajalugu ja Põllumajandus · Põllumajandus ja Rzeczpospolita ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Leedu ajalugu ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Rzeczpospolita ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Leedu ajalugu ja Poola jagamised · Poola jagamised ja Rzeczpospolita ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Leedu ajalugu ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Rzeczpospolita ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Leedu ajalugu ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Rzeczpospolita ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Leedu ajalugu ja Rootsi · Rootsi ja Rzeczpospolita ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Leedu ajalugu ja Saksa keel · Rzeczpospolita ja Saksa keel ·
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Leedu ajalugu ja Seisus · Rzeczpospolita ja Seisus ·
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Leedu ajalugu ja Smolensk · Rzeczpospolita ja Smolensk ·
Suwałki
Suwałki (leedu Suvalkai, saksa Suwalken, 1941–1944 Sudauen) on maakonnaõigustega linn Poola kirdeosas Podlaasia vojevoodkonnas, Suwałki maakonna keskus.
Leedu ajalugu ja Suwałki · Rzeczpospolita ja Suwałki ·
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Leedu ajalugu ja Talupoeg · Rzeczpospolita ja Talupoeg ·
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Leedu ajalugu ja Tatarlased · Rzeczpospolita ja Tatarlased ·
Trakai
Trakai (poola Troki või Nowe Troki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Trakai rajooni ja Trakai valla keskus.
Leedu ajalugu ja Trakai · Rzeczpospolita ja Trakai ·
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Leedu ajalugu ja Ukraina · Rzeczpospolita ja Ukraina ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Leedu ajalugu ja Valgevene · Rzeczpospolita ja Valgevene ·
Vene-Poola sõda (1654–1667)
Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.
Leedu ajalugu ja Vene-Poola sõda (1654–1667) · Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1654–1667) ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Leedu ajalugu ja Venemaa Keisririik · Rzeczpospolita ja Venemaa Keisririik ·
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Leedu ajalugu ja Vilnius · Rzeczpospolita ja Vilnius ·
Volõõnia
Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.
Leedu ajalugu ja Volõõnia · Rzeczpospolita ja Volõõnia ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Leedu ajalugu · 16. sajand ja Rzeczpospolita ·
17. sajand
17.
17. sajand ja Leedu ajalugu · 17. sajand ja Rzeczpospolita ·
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
18. sajand ja Leedu ajalugu · 18. sajand ja Rzeczpospolita ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Leedu ajalugu ja Rzeczpospolita ühist
- Millised on sarnasused Leedu ajalugu ja Rzeczpospolita
Võrdlus Leedu ajalugu ja Rzeczpospolita
Leedu ajalugu on 361 suhted, samas Rzeczpospolita 297. Kuna neil ühist 41, Jaccard indeks on 6.23% = 41 / (361 + 297).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Leedu ajalugu ja Rzeczpospolita. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
