Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita
Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita on 68 ühist asja (Unioonpeedia): Aukštaitija, Žemaitija, Brest (Valgevene), Cēsis, Feodalism, Jagelloonid, Jidiši keel, Kamjanets-Podilskõi, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kiiev, Kirikuslaavi keel, Klaipėda, Kolmas Poola jagamine, Krimmi khaaniriik, Ladina keel, Läänemeri, Leedu keel, Leedu suurhetman, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Litviinid, Lublini unioon, Lutsk, Lviv, Maakond, Majandus, ..., Minsk, Monarhia, Must meri, Navahrudak, Osmanite riik, Paavst, Płock, Personaalunioon, Pinsk, Połack, Pommeri, Poola jagamised, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Riik, Seadus, Smolensk, Tatarlased, Tšehhi kuningriik, Tšernihiv, Trakai, Ukraina, Valgevene, Valgevene keel, Vene Õigeusu Kirik, Vene-Poola sõda (1562–1582), Venemaa Keisririik, Vilnius, Vitsebsk, Vojevood, Vojevoodkond, Volõõnia, Zygmunt II August, 15. sajand, 16. sajand, 17. sajand, 18. sajand. Laienda indeks (38 rohkem) »
Aukštaitija
Etnograafilise Aukštaitija ala (tumeroosaga) Aukštaitija on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu idaosas.
Aukštaitija ja Leedu suurvürstiriik · Aukštaitija ja Rzeczpospolita ·
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Leedu suurvürstiriik ja Žemaitija · Rzeczpospolita ja Žemaitija ·
Brest (Valgevene)
Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus.
Brest (Valgevene) ja Leedu suurvürstiriik · Brest (Valgevene) ja Rzeczpospolita ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Leedu suurvürstiriik · Cēsis ja Rzeczpospolita ·
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Feodalism ja Leedu suurvürstiriik · Feodalism ja Rzeczpospolita ·
Jagelloonid
Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.
Jagelloonid ja Leedu suurvürstiriik · Jagelloonid ja Rzeczpospolita ·
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Jidiši keel ja Leedu suurvürstiriik · Jidiši keel ja Rzeczpospolita ·
Kamjanets-Podilskõi
Kamjanets-Podilski kindlus Kamjanets-Podilskõi kindlus talvel Kamjanets-Podilskõi (varasem eestikeelne nimi venepäraselt Kamenets-Podolski) on oblastilise alluvusega linn Ukraina Hmelnõtskõi oblastis, Kamjanets-Podilskõi rajooni keskus.
Kamjanets-Podilskõi ja Leedu suurvürstiriik · Kamjanets-Podilskõi ja Rzeczpospolita ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Leedu suurvürstiriik · Katoliiklus ja Rzeczpospolita ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Leedu suurvürstiriik · Katoliku kirik ja Rzeczpospolita ·
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Kiiev ja Leedu suurvürstiriik · Kiiev ja Rzeczpospolita ·
Kirikuslaavi keel
Kirikuslaavi keel ehk vanaslaavi keel on slaavi keel, mis on tänapäeval kasutusel vaid liturgilise keelena Bulgaaria Õigeusu Kirikus, Serbia Õigeusu Kirikus, Vene Õigeusu Kirikus, aga ka Russiini Katoliku Kirikus, Horvaatia kreekakatoliku kirikus ja Tšehhi kreekakatoliku kirikus (uniaadi kirikutes).
Kirikuslaavi keel ja Leedu suurvürstiriik · Kirikuslaavi keel ja Rzeczpospolita ·
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Klaipėda ja Leedu suurvürstiriik · Klaipėda ja Rzeczpospolita ·
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Kolmas Poola jagamine ja Leedu suurvürstiriik · Kolmas Poola jagamine ja Rzeczpospolita ·
Krimmi khaaniriik
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
Krimmi khaaniriik ja Leedu suurvürstiriik · Krimmi khaaniriik ja Rzeczpospolita ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Leedu suurvürstiriik · Ladina keel ja Rzeczpospolita ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Leedu suurvürstiriik · Läänemeri ja Rzeczpospolita ·
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Leedu keel ja Leedu suurvürstiriik · Leedu keel ja Rzeczpospolita ·
Leedu suurhetman
Leedu suurhetman (valgevene keeles Вялікі гетман літоўскі, leedu keeles Lietuvos didysis etmonas, poola keeles Hetman wielki litewski) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõrgeim sõjaväejuht ning peale Leedu ja Poola kuningriigiga ühinemist, 1569.
Leedu suurhetman ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurhetman ja Rzeczpospolita ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Leedu suurvürst ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürst ja Rzeczpospolita ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Leedu suurvürstiriik ja Leedulased · Leedulased ja Rzeczpospolita ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Leedu suurvürstiriik ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Rzeczpospolita ·
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa hertsogkond · Liivimaa hertsogkond ja Rzeczpospolita ·
Litviinid
Litvin (valgevene keeles літвін) on slaavikeelne rahvanimetus, mida kasutati ajaloolistes allikates.
Leedu suurvürstiriik ja Litviinid · Litviinid ja Rzeczpospolita ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Leedu suurvürstiriik ja Lublini unioon · Lublini unioon ja Rzeczpospolita ·
Lutsk
Lutsk on linn Ukrainas, Volõõnia oblasti keskus.
Leedu suurvürstiriik ja Lutsk · Lutsk ja Rzeczpospolita ·
Lviv
Lvivi ladina katedraal 2017. aastal Lvivi raekoda ja õhtune linnavaade 2017. aastal Lviv (ukraina keeles Львів, poola keeles Lwów, saksa keeles Lemberg, eesti keeles varem ka Lvov) on linn Ukrainas, Lvivi oblasti ja Lvivi rajooni keskus.
Leedu suurvürstiriik ja Lviv · Lviv ja Rzeczpospolita ·
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Leedu suurvürstiriik ja Maakond · Maakond ja Rzeczpospolita ·
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Leedu suurvürstiriik ja Majandus · Majandus ja Rzeczpospolita ·
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Leedu suurvürstiriik ja Minsk · Minsk ja Rzeczpospolita ·
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Leedu suurvürstiriik ja Monarhia · Monarhia ja Rzeczpospolita ·
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Leedu suurvürstiriik ja Must meri · Must meri ja Rzeczpospolita ·
Navahrudak
Navahrudak või Navahradak (varem Novogorodok, transkribeerituna Navagrudak), leedu keeles Naugardukas, poola keeles Nowogródek, jidiši keeles נאַוואַרעדאָק, on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Navahrudaki rajooni halduskeskus.
Leedu suurvürstiriik ja Navahrudak · Navahrudak ja Rzeczpospolita ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Leedu suurvürstiriik ja Osmanite riik · Osmanite riik ja Rzeczpospolita ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Leedu suurvürstiriik ja Paavst · Paavst ja Rzeczpospolita ·
Płock
Płock on maakonna õigustega linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Visla paremal kaldal.
Leedu suurvürstiriik ja Płock · Płock ja Rzeczpospolita ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Leedu suurvürstiriik ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Rzeczpospolita ·
Pinsk
Pinski Püha Neitsi Maarja kirik (1712–1730) Pinsk (valgevene Пінск) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Pinski rajooni halduskeskus.
Leedu suurvürstiriik ja Pinsk · Pinsk ja Rzeczpospolita ·
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Leedu suurvürstiriik ja Połack · Połack ja Rzeczpospolita ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Leedu suurvürstiriik ja Pommeri · Pommeri ja Rzeczpospolita ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Leedu suurvürstiriik ja Poola jagamised · Poola jagamised ja Rzeczpospolita ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Leedu suurvürstiriik ja Poola keel · Poola keel ja Rzeczpospolita ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Leedu suurvürstiriik ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Rzeczpospolita ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Leedu suurvürstiriik ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Rzeczpospolita ·
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Leedu suurvürstiriik ja Riik · Riik ja Rzeczpospolita ·
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Leedu suurvürstiriik ja Seadus · Rzeczpospolita ja Seadus ·
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Leedu suurvürstiriik ja Smolensk · Rzeczpospolita ja Smolensk ·
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Leedu suurvürstiriik ja Tatarlased · Rzeczpospolita ja Tatarlased ·
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Leedu suurvürstiriik ja Tšehhi kuningriik · Rzeczpospolita ja Tšehhi kuningriik ·
Tšernihiv
Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.
Leedu suurvürstiriik ja Tšernihiv · Rzeczpospolita ja Tšernihiv ·
Trakai
Trakai (poola Troki või Nowe Troki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Trakai rajooni ja Trakai valla keskus.
Leedu suurvürstiriik ja Trakai · Rzeczpospolita ja Trakai ·
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Leedu suurvürstiriik ja Ukraina · Rzeczpospolita ja Ukraina ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Leedu suurvürstiriik ja Valgevene · Rzeczpospolita ja Valgevene ·
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Leedu suurvürstiriik ja Valgevene keel · Rzeczpospolita ja Valgevene keel ·
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Leedu suurvürstiriik ja Vene Õigeusu Kirik · Rzeczpospolita ja Vene Õigeusu Kirik ·
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Leedu suurvürstiriik ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1562–1582) ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Leedu suurvürstiriik ja Venemaa Keisririik · Rzeczpospolita ja Venemaa Keisririik ·
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Leedu suurvürstiriik ja Vilnius · Rzeczpospolita ja Vilnius ·
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Leedu suurvürstiriik ja Vitsebsk · Rzeczpospolita ja Vitsebsk ·
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Leedu suurvürstiriik ja Vojevood · Rzeczpospolita ja Vojevood ·
Vojevoodkond
Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.
Leedu suurvürstiriik ja Vojevoodkond · Rzeczpospolita ja Vojevoodkond ·
Volõõnia
Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.
Leedu suurvürstiriik ja Volõõnia · Rzeczpospolita ja Volõõnia ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Leedu suurvürstiriik ja Zygmunt II August · Rzeczpospolita ja Zygmunt II August ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Leedu suurvürstiriik · 15. sajand ja Rzeczpospolita ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Leedu suurvürstiriik · 16. sajand ja Rzeczpospolita ·
17. sajand
17.
17. sajand ja Leedu suurvürstiriik · 17. sajand ja Rzeczpospolita ·
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
18. sajand ja Leedu suurvürstiriik · 18. sajand ja Rzeczpospolita ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita ühist
- Millised on sarnasused Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita
Võrdlus Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita
Leedu suurvürstiriik on 372 suhted, samas Rzeczpospolita 297. Kuna neil ühist 68, Jaccard indeks on 10.16% = 68 / (372 + 297).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
