Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 16. sajand Eestis ja Liivi sõda
16. sajand Eestis ja Liivi sõda on 119 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht von Hohenzollern, Andrei Kurbski, Šig-Alei, Cēsis, Eestimaa rüütelkond, Erik XIV, Frederik II, Gotthard Kettler, Gustav I Vasa, Hansa Liit, Härgmäe lahing, Härgmäe ordulinnus, Helme ordulinnus, Hiiumaa, Ivan III, Ivan Julm, Jagelloonid, Jam-Zapolski vaherahu, Johan III, Kahekümneviieaastane sõda, Karksi ordulinnus, Katoliiklus, Koadjuutorivaenus, Koluvere piiskopilinnus, Krimmi khaaniriik, Kuramaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond, Laiuse ordulinnus, ..., Latgale, Läänemaa, Läti, Lübeck, Leedu suurhetman, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa-Moskva sõda, Lublini unioon, Maaisand, Maasilinna foogtkond, Magnus, Mikołaj Radziwiłł Must, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Moskva-Leedu sõda (1500–1503), Narva, Narva piiramine (1558), Orša, Paide, Pärnu, Põhja-Eesti, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põltsamaa, Põltsamaa ordulinnus, Pihkva, Pjotr Šuiski, Pljussa vaherahu, Połack, Pontus De la Gardie, Poola, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Porkuni piiskopilinnus, Posvoli leping, Preisimaa hertsog, Rakvere, Rüütelkond, Reformatsioon, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Rootsi kuningas, Ruhja ordulinnus, Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saksa-Rooma keiser, Smolensk, Smolino lahing, Stefan Batory, Taani, Tallinn, Tartu, Tartu ajalugu, Tartu maks, Tartu piiskopkond, Tarvastu ordulinnus, Toolse ordulinnus, Trikāta ordulinnus, Vaherahu, Valgevene, Vana-Liivimaa, Vasall, Vastseliina piiskopilinnus, Veliž, Vene-Liivi sõda, Vidzeme, Viljandi piiramine (1560), Vilno leping (1561), Vitsebsk, Vojevood, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, Zygmunt I, Zygmunt II August, Zygmunt III Waza, 10. august, 15. sajand, 15. veebruar. Laienda indeks (89 rohkem) »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
16. sajand Eestis ja Albrecht von Hohenzollern · Albrecht von Hohenzollern ja Liivi sõda ·
Andrei Kurbski
Andrei Kurbski (vene Андрей Михайлович Курбский, poola Andrzej Kurbski; 1528–1583) oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.
16. sajand Eestis ja Andrei Kurbski · Andrei Kurbski ja Liivi sõda ·
Šig-Alei
Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.
Šig-Alei ja 16. sajand Eestis · Šig-Alei ja Liivi sõda ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
16. sajand Eestis ja Cēsis · Cēsis ja Liivi sõda ·
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
16. sajand Eestis ja Eestimaa rüütelkond · Eestimaa rüütelkond ja Liivi sõda ·
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
16. sajand Eestis ja Erik XIV · Erik XIV ja Liivi sõda ·
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
16. sajand Eestis ja Frederik II · Frederik II ja Liivi sõda ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
16. sajand Eestis ja Gotthard Kettler · Gotthard Kettler ja Liivi sõda ·
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
16. sajand Eestis ja Gustav I Vasa · Gustav I Vasa ja Liivi sõda ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
16. sajand Eestis ja Hansa Liit · Hansa Liit ja Liivi sõda ·
Härgmäe lahing
Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.
16. sajand Eestis ja Härgmäe lahing · Härgmäe lahing ja Liivi sõda ·
Härgmäe ordulinnus
Vaade kagust 2012. aasta novembris Härgmäe valla vapp, millel on kujutatud Härgmäe ordulinnusest leitud teraskiiver Härgmäe ordulinnus (saksa keeles Schloß Ermes, läti keeles Ērģemes pils) oli Liivimaa ordule kuulunud linnus, mis asub Lätis Valka piirkonnas Härgmäe külas, 5,5 km kaugusel Pedeli jõe ülemjooksul asuvast Eesti piirist.
16. sajand Eestis ja Härgmäe ordulinnus · Härgmäe ordulinnus ja Liivi sõda ·
Helme ordulinnus
Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonna Tõrva valla Helme alevikus.
16. sajand Eestis ja Helme ordulinnus · Helme ordulinnus ja Liivi sõda ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
16. sajand Eestis ja Hiiumaa · Hiiumaa ja Liivi sõda ·
Ivan III
Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.
16. sajand Eestis ja Ivan III · Ivan III ja Liivi sõda ·
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
16. sajand Eestis ja Ivan Julm · Ivan Julm ja Liivi sõda ·
Jagelloonid
Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.
16. sajand Eestis ja Jagelloonid · Jagelloonid ja Liivi sõda ·
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
16. sajand Eestis ja Jam-Zapolski vaherahu · Jam-Zapolski vaherahu ja Liivi sõda ·
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
16. sajand Eestis ja Johan III · Johan III ja Liivi sõda ·
Kahekümneviieaastane sõda
Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.
16. sajand Eestis ja Kahekümneviieaastane sõda · Kahekümneviieaastane sõda ja Liivi sõda ·
Karksi ordulinnus
Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.
16. sajand Eestis ja Karksi ordulinnus · Karksi ordulinnus ja Liivi sõda ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
16. sajand Eestis ja Katoliiklus · Katoliiklus ja Liivi sõda ·
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
16. sajand Eestis ja Koadjuutorivaenus · Koadjuutorivaenus ja Liivi sõda ·
Koluvere piiskopilinnus
Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.
16. sajand Eestis ja Koluvere piiskopilinnus · Koluvere piiskopilinnus ja Liivi sõda ·
Krimmi khaaniriik
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
16. sajand Eestis ja Krimmi khaaniriik · Krimmi khaaniriik ja Liivi sõda ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
16. sajand Eestis ja Kuramaa · Kuramaa ja Liivi sõda ·
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
16. sajand Eestis ja Kuramaa hertsog · Kuramaa hertsog ja Liivi sõda ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
16. sajand Eestis ja Kuramaa hertsogiriik · Kuramaa hertsogiriik ja Liivi sõda ·
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
16. sajand Eestis ja Kuramaa piiskopkond · Kuramaa piiskopkond ja Liivi sõda ·
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
16. sajand Eestis ja Laiuse ordulinnus · Laiuse ordulinnus ja Liivi sõda ·
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
16. sajand Eestis ja Latgale · Latgale ja Liivi sõda ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
16. sajand Eestis ja Läänemaa · Läänemaa ja Liivi sõda ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
16. sajand Eestis ja Läti · Läti ja Liivi sõda ·
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
16. sajand Eestis ja Lübeck · Lübeck ja Liivi sõda ·
Leedu suurhetman
Leedu suurhetman (valgevene keeles Вялікі гетман літоўскі, leedu keeles Lietuvos didysis etmonas, poola keeles Hetman wielki litewski) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõrgeim sõjaväejuht ning peale Leedu ja Poola kuningriigiga ühinemist, 1569.
16. sajand Eestis ja Leedu suurhetman · Leedu suurhetman ja Liivi sõda ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
16. sajand Eestis ja Leedu suurvürst · Leedu suurvürst ja Liivi sõda ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
16. sajand Eestis ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Liivi sõda ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
16. sajand Eestis ja Liivimaa · Liivi sõda ja Liivimaa ·
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
16. sajand Eestis ja Liivimaa hertsogkond · Liivi sõda ja Liivimaa hertsogkond ·
Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.
16. sajand Eestis ja Liivimaa konföderatsioon · Liivi sõda ja Liivimaa konföderatsioon ·
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
16. sajand Eestis ja Liivimaa maapäev · Liivi sõda ja Liivimaa maapäev ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
16. sajand Eestis ja Liivimaa ordu · Liivi sõda ja Liivimaa ordu ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
16. sajand Eestis ja Liivimaa ordu maameister · Liivi sõda ja Liivimaa ordu maameister ·
Liivimaa-Moskva sõda
Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503.
16. sajand Eestis ja Liivimaa-Moskva sõda · Liivi sõda ja Liivimaa-Moskva sõda ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
16. sajand Eestis ja Lublini unioon · Liivi sõda ja Lublini unioon ·
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
16. sajand Eestis ja Maaisand · Liivi sõda ja Maaisand ·
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
16. sajand Eestis ja Maasilinna foogtkond · Liivi sõda ja Maasilinna foogtkond ·
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
16. sajand Eestis ja Magnus · Liivi sõda ja Magnus ·
Mikołaj Radziwiłł Must
Mikołaj Radziwiłł Must Mikołaj Radziwiłł Must (poola Mikołaj Krzysztof Radziwiłł Czarny; 4. veebruar 1515 – 29. mai 1565 Vilnius) oli Rzeczpospolita riigitegelane.
16. sajand Eestis ja Mikołaj Radziwiłł Must · Liivi sõda ja Mikołaj Radziwiłł Must ·
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
16. sajand Eestis ja Moskva suurvürstiriik · Liivi sõda ja Moskva suurvürstiriik ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
16. sajand Eestis ja Moskva tsaar · Liivi sõda ja Moskva tsaar ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
16. sajand Eestis ja Moskva tsaaririik · Liivi sõda ja Moskva tsaaririik ·
Moskva-Leedu sõda (1500–1503)
Teine Moskva-Leedu sõda peeti aastatel 1500–1503 Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning selle liitlaste Vana-Liivimaa ja Poola kuningriigi vahel.
16. sajand Eestis ja Moskva-Leedu sõda (1500–1503) · Liivi sõda ja Moskva-Leedu sõda (1500–1503) ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
16. sajand Eestis ja Narva · Liivi sõda ja Narva ·
Narva piiramine (1558)
Narva piiramine oli Moskva tsaaririigi vägede poolt 1558.
16. sajand Eestis ja Narva piiramine (1558) · Liivi sõda ja Narva piiramine (1558) ·
Orša
Orša (valgevene Орша, taraškievica nimekuju Ворша (Vorša)) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Orša rajooni halduskeskus.
16. sajand Eestis ja Orša · Liivi sõda ja Orša ·
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
16. sajand Eestis ja Paide · Liivi sõda ja Paide ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
16. sajand Eestis ja Pärnu · Liivi sõda ja Pärnu ·
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
16. sajand Eestis ja Põhja-Eesti · Liivi sõda ja Põhja-Eesti ·
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
16. sajand Eestis ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Liivi sõda ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda ·
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
16. sajand Eestis ja Põltsamaa · Liivi sõda ja Põltsamaa ·
Põltsamaa ordulinnus
Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023) Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.
16. sajand Eestis ja Põltsamaa ordulinnus · Liivi sõda ja Põltsamaa ordulinnus ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
16. sajand Eestis ja Pihkva · Liivi sõda ja Pihkva ·
Pjotr Šuiski
Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).
16. sajand Eestis ja Pjotr Šuiski · Liivi sõda ja Pjotr Šuiski ·
Pljussa vaherahu
Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.
16. sajand Eestis ja Pljussa vaherahu · Liivi sõda ja Pljussa vaherahu ·
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
16. sajand Eestis ja Połack · Liivi sõda ja Połack ·
Pontus De la Gardie
Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.
16. sajand Eestis ja Pontus De la Gardie · Liivi sõda ja Pontus De la Gardie ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
16. sajand Eestis ja Poola · Liivi sõda ja Poola ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
16. sajand Eestis ja Poola kuningas · Liivi sõda ja Poola kuningas ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
16. sajand Eestis ja Poola Kuningriik · Liivi sõda ja Poola Kuningriik ·
Porkuni piiskopilinnus
Porkuni linnuse rekonstruktsioon Porkuni piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Borkholm) oli Tallinna piiskopile kuulunud linnus Virumaal.
16. sajand Eestis ja Porkuni piiskopilinnus · Liivi sõda ja Porkuni piiskopilinnus ·
Posvoli leping
Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.
16. sajand Eestis ja Posvoli leping · Liivi sõda ja Posvoli leping ·
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
16. sajand Eestis ja Preisimaa hertsog · Liivi sõda ja Preisimaa hertsog ·
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
16. sajand Eestis ja Rakvere · Liivi sõda ja Rakvere ·
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
16. sajand Eestis ja Rüütelkond · Liivi sõda ja Rüütelkond ·
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
16. sajand Eestis ja Reformatsioon · Liivi sõda ja Reformatsioon ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
16. sajand Eestis ja Riia · Liivi sõda ja Riia ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
16. sajand Eestis ja Riia peapiiskop · Liivi sõda ja Riia peapiiskop ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
16. sajand Eestis ja Riia peapiiskopkond · Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
16. sajand Eestis ja Rootsi · Liivi sõda ja Rootsi ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
16. sajand Eestis ja Rootsi kuningas · Liivi sõda ja Rootsi kuningas ·
Ruhja ordulinnus
Vaade linnusekõrgendikule loodest. Näha läänepoolne vallikraav ja peavärava asukoht lääneküljel Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.
16. sajand Eestis ja Ruhja ordulinnus · Liivi sõda ja Ruhja ordulinnus ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
16. sajand Eestis ja Rzeczpospolita · Liivi sõda ja Rzeczpospolita ·
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
16. sajand Eestis ja Saare-Lääne piiskop · Liivi sõda ja Saare-Lääne piiskop ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
16. sajand Eestis ja Saare-Lääne piiskopkond · Liivi sõda ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
16. sajand Eestis ja Saaremaa · Liivi sõda ja Saaremaa ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
16. sajand Eestis ja Saksa-Rooma keiser · Liivi sõda ja Saksa-Rooma keiser ·
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
16. sajand Eestis ja Smolensk · Liivi sõda ja Smolensk ·
Smolino lahing
Smolino lahing (ka Smolina lahing) oli Liivimaa-Moskva sõja ajal 1502.
16. sajand Eestis ja Smolino lahing · Liivi sõda ja Smolino lahing ·
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
16. sajand Eestis ja Stefan Batory · Liivi sõda ja Stefan Batory ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
16. sajand Eestis ja Taani · Liivi sõda ja Taani ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
16. sajand Eestis ja Tallinn · Liivi sõda ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
16. sajand Eestis ja Tartu · Liivi sõda ja Tartu ·
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
16. sajand Eestis ja Tartu ajalugu · Liivi sõda ja Tartu ajalugu ·
Tartu maks
Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
16. sajand Eestis ja Tartu maks · Liivi sõda ja Tartu maks ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
16. sajand Eestis ja Tartu piiskopkond · Liivi sõda ja Tartu piiskopkond ·
Tarvastu ordulinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist.Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asus Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.
16. sajand Eestis ja Tarvastu ordulinnus · Liivi sõda ja Tarvastu ordulinnus ·
Toolse ordulinnus
Droonivideo Toolse ordulinnusest 2021. aasta sügisel 250x250px 250x250px Vaade linnusele õhust Toolse ordulinnus (saksa keeles Tolsburg, algul Vredeborch) on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471.
16. sajand Eestis ja Toolse ordulinnus · Liivi sõda ja Toolse ordulinnus ·
Trikāta ordulinnus
Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.
16. sajand Eestis ja Trikāta ordulinnus · Liivi sõda ja Trikāta ordulinnus ·
Vaherahu
Vaherahu (inglise keeles armistice, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast arma 'relvad' ja -stitium 'peatus') on sõdivate poolte formaalne juriidiline kokkulepe, mille kohaselt sõjategevus lõpetatakse teatud tähtajaks või tähtajatult kas kogu rindel (üldine) või mingis rindelõigus (osaline).
16. sajand Eestis ja Vaherahu · Liivi sõda ja Vaherahu ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
16. sajand Eestis ja Valgevene · Liivi sõda ja Valgevene ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
16. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa · Liivi sõda ja Vana-Liivimaa ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
16. sajand Eestis ja Vasall · Liivi sõda ja Vasall ·
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
16. sajand Eestis ja Vastseliina piiskopilinnus · Liivi sõda ja Vastseliina piiskopilinnus ·
Veliž
Veliž on linn Venemaal Smolenski oblastis, Veliži rajooni keskus.
16. sajand Eestis ja Veliž · Liivi sõda ja Veliž ·
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
16. sajand Eestis ja Vene-Liivi sõda · Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda ·
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
16. sajand Eestis ja Vidzeme · Liivi sõda ja Vidzeme ·
Viljandi piiramine (1560)
Viljandi piiramine toimus 1560.
16. sajand Eestis ja Viljandi piiramine (1560) · Liivi sõda ja Viljandi piiramine (1560) ·
Vilno leping (1561)
Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.
16. sajand Eestis ja Vilno leping (1561) · Liivi sõda ja Vilno leping (1561) ·
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
16. sajand Eestis ja Vitsebsk · Liivi sõda ja Vitsebsk ·
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
16. sajand Eestis ja Vojevood · Liivi sõda ja Vojevood ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
16. sajand Eestis ja Wilhelm von Hohenzollern · Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
16. sajand Eestis ja Wolter von Plettenberg · Liivi sõda ja Wolter von Plettenberg ·
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
16. sajand Eestis ja Zygmunt I · Liivi sõda ja Zygmunt I ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
16. sajand Eestis ja Zygmunt II August · Liivi sõda ja Zygmunt II August ·
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
16. sajand Eestis ja Zygmunt III Waza · Liivi sõda ja Zygmunt III Waza ·
10. august
10.
10. august ja 16. sajand Eestis · 10. august ja Liivi sõda ·
15. sajand
15.
15. sajand ja 16. sajand Eestis · 15. sajand ja Liivi sõda ·
15. veebruar
15.
15. veebruar ja 16. sajand Eestis · 15. veebruar ja Liivi sõda ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 16. sajand Eestis ja Liivi sõda ühist
- Millised on sarnasused 16. sajand Eestis ja Liivi sõda
Võrdlus 16. sajand Eestis ja Liivi sõda
16. sajand Eestis on 349 suhted, samas Liivi sõda 239. Kuna neil ühist 119, Jaccard indeks on 20.24% = 119 / (349 + 239).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 16. sajand Eestis ja Liivi sõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
