Sarnasusi Liivimaa ristisõda ja Sēlpilsi muinaslinnus
Liivimaa ristisõda ja Sēlpilsi muinaslinnus on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Daugava, Enn Tarvel, Henriku Liivimaa kroonika, Latgalid, Läti, Läti linnuste loend, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivlased, Linnus, Mõõgavendade ordu, Richard Kleis, Riia peapiiskopkond, Seelid, Valter Lang.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Liivimaa ristisõda · Albert (Riia piiskop) ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Liivimaa ristisõda · Daugava ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Enn Tarvel ja Liivimaa ristisõda · Enn Tarvel ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa ristisõda · Henriku Liivimaa kroonika ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Liivimaa ristisõda · Latgalid ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Liivimaa ristisõda · Läti ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Läti linnuste loend
Läti linnuste loend on loetelu Läti territooriumil asunud linnustest.
Läti linnuste loend ja Liivimaa ristisõda · Läti linnuste loend ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ordu ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Liivimaa ristisõda ja Liivlased · Liivlased ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Liivimaa ristisõda ja Linnus · Linnus ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Liivimaa ristisõda ja Richard Kleis · Richard Kleis ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivimaa ristisõda ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Liivimaa ristisõda ja Seelid · Seelid ja Sēlpilsi muinaslinnus ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Liivimaa ristisõda ja Valter Lang · Sēlpilsi muinaslinnus ja Valter Lang ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa ristisõda ja Sēlpilsi muinaslinnus ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa ristisõda ja Sēlpilsi muinaslinnus
Võrdlus Liivimaa ristisõda ja Sēlpilsi muinaslinnus
Liivimaa ristisõda on 236 suhted, samas Sēlpilsi muinaslinnus 21. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 6.23% = 16 / (236 + 21).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa ristisõda ja Sēlpilsi muinaslinnus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: