Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Liivlased ja Turaida (ajalooline piirkond)
Liivlased ja Turaida (ajalooline piirkond) on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Cēsis, Eesti keel, Henriku Liivimaa kroonika, Holmi linnus, Idumea, Ikšķile, Karl Pajusalu, Kaupo, Koiva jõgi, Krimulda (ajalooline piirkond), Kuralased, Kuramaa, Latgalid, Lēdurga (ajalooline piirkond), Liivi keel, Liivimaa ristisõda, Mõõgavendade ordu, Metsapoole, Polotski vürstiriik, Riia, Riia peapiiskopkond, Sattesele, Sattesele piiramine (1206), Sattesele piiramine (1212), Semgalid, Turaida muinaslinnus, Valter Lang, Väina liivlased, 1206. aasta esimene Holmi lahing, ..., 1206. aasta teine Holmi lahing. Laienda indeks (1 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Liivlased · Albert (Riia piiskop) ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Liivlased · Cēsis ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Liivlased · Eesti keel ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Liivlased · Henriku Liivimaa kroonika ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Holmi linnus
Holmi linnus (ka Holme linnus) oli Henriku Liivimaa kroonika kohaselt 1186.
Holmi linnus ja Liivlased · Holmi linnus ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Idumea ja Liivlased · Idumea ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Ikšķile
Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.
Ikšķile ja Liivlased · Ikšķile ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Karl Pajusalu ja Liivlased · Karl Pajusalu ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Kaupo ja Liivlased · Kaupo ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Koiva jõgi ja Liivlased · Koiva jõgi ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Krimulda (ajalooline piirkond)
Krimulda (Cubbesele) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Krimulda (ajalooline piirkond) ja Liivlased · Krimulda (ajalooline piirkond) ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Kuralased ja Liivlased · Kuralased ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Liivlased · Kuramaa ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Liivlased · Latgalid ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Lēdurga (ajalooline piirkond)
Ledurga piirkond Liivi lahega piirnemas ja Läti kivilinnused 1185-1230 Lēdurga on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Liivlased ja Lēdurga (ajalooline piirkond) · Lēdurga (ajalooline piirkond) ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Liivi keel ja Liivlased · Liivi keel ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Liivimaa ristisõda ja Liivlased · Liivimaa ristisõda ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Liivlased ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Liivlased ja Metsapoole · Metsapoole ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Liivlased ja Polotski vürstiriik · Polotski vürstiriik ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivlased ja Riia · Riia ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivlased ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Sattesele
Sattesele on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Liivlased ja Sattesele · Sattesele ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Sattesele piiramine (1206)
Sattesele piiramine oli Riia piiskopile alluvate jõudude ja semgalite ühisväe ebaõnnestunud katse vallutada Sattesele linnust Liivi ristisõja ajal 1206.
Liivlased ja Sattesele piiramine (1206) · Sattesele piiramine (1206) ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Sattesele piiramine (1212)
Sattesele piiramine oli Liivi ristisõja ajal 1212.
Liivlased ja Sattesele piiramine (1212) · Sattesele piiramine (1212) ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Liivlased ja Semgalid · Semgalid ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Turaida muinaslinnus
Turaida muinaslinnus oli 13.
Liivlased ja Turaida muinaslinnus · Turaida (ajalooline piirkond) ja Turaida muinaslinnus ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Liivlased ja Valter Lang · Turaida (ajalooline piirkond) ja Valter Lang ·
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Liivlased ja Väina liivlased · Turaida (ajalooline piirkond) ja Väina liivlased ·
1206. aasta esimene Holmi lahing
1206.
1206. aasta esimene Holmi lahing ja Liivlased · 1206. aasta esimene Holmi lahing ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
1206. aasta teine Holmi lahing
1206.
1206. aasta teine Holmi lahing ja Liivlased · 1206. aasta teine Holmi lahing ja Turaida (ajalooline piirkond) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivlased ja Turaida (ajalooline piirkond) ühist
- Millised on sarnasused Liivlased ja Turaida (ajalooline piirkond)
Võrdlus Liivlased ja Turaida (ajalooline piirkond)
Liivlased on 180 suhted, samas Turaida (ajalooline piirkond) 59. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 12.97% = 31 / (180 + 59).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivlased ja Turaida (ajalooline piirkond). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
