Kiiremini kui brauser!
180 suhted: Adam Bremenist, Aizkraukle, Ako, Albert (Riia piiskop), Arheoloogiline kultuur, Assimileerumine, Ģipka, Balduin Alnast, Balti keeled, Baltlased, Berthold (Liivimaa piiskop), Bråvalla lahing, Cēsis, Coelestinus III, Daugava, Daugmale muinaslinnus, Don, Dundaga piiskopilinnus, Durbe lahing, Edgar V. Saks, Eemil Nestor Setälä, Eesti, Eesti 2011. aasta rahvaloendus, Eesti 2021. aasta rahvaloendus, Eesti keel, Emakeel, Emakeele Selts, Ene-Margit Tiit, Engure, Enn Ernits, Etümoloogia, Etnonüüm, Eurovisiooni lauluvõistlus, Evald Tõnisson, Ferdinand Johann Wiedemann, Friedrich Pacius, Gesta Danorum, Grizelda Kristiņ, Grobiņa, Haapsalu, Henriku Liivimaa kroonika, Hing, Holmi linnus, Idumea, Idumealased, Ikšķile, Jumal, Kanada, Karl Pajusalu, Katk, ..., Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kaupo, Kōrli Stalte, Kääbas, Kihelkond, Kiievi-Vene, Kirjakeel, Kivikalme, Koiva jõgi, Krimulda (ajalooline piirkond), Kristlus, Kura keel, Kuralased, Kuramaa, Kuramaa liivlased, Kuramaa piiskop, Kurat, Laadoga, Ladina keel, Lammekin, Latgalid, Lauri Kettunen, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoomlased, Läti, Läti Ülikool, Läti keel, Läti NSV, Lūžņa, Līvli, Lēdurga (ajalooline piirkond), Lielupe, Lielvārde, Liivi keel, Liivi lipp, Liivi rahvamaja, Liivi rand, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivimaa ristisõda, Liivlaste Liit, Lingua franca, London, Mati Hint, Matteuse evangeelium, Mazirbe, Mārtiņsala, Mõõgavendade ordu, Meieisapalve, Meinhard, Melnsils, Metsapoole, Miķeļtornis, Min izāmō, Nestori kroonika, Noorem rauaaeg, Ohver, Oskar Loorits, Ovaalsõlg, Oviši, Paavst, Pööripäev, Põhjasõda, Pētõr Damberg, Pihkva, Pihkva vürstiriik, PKr, Plinius Vanem, Polotski vürstiriik, Poola-Rootsi sõda, Ptolemaios, Rauaaeg, Religioon, Renāte Blumberga, Riia, Riia lahing (1198), Riia peapiiskopkond, Rinnakee, Ruunikivi, Sakala, Saksa keel, Saksimaa, Salaspils, Salatsi, Sattesele, Sattesele piiramine (1206), Sattesele piiramine (1212), Saule lahing, Seelid, Semgalid, Skandinaavia, Soome-ugri rahvad, Statistikaamet, Taani, Tacitus, Tallinn, Talupoeg, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu Postimees, Thomas Hiärn, Tohtkiri, Turaida (ajalooline piirkond), Turaida muinaslinnus, Vald, Valter Lang, Valts Ernštreits, Vanema, Väina liivlased, Võndlased, Võnnu muinaslinnus, Veliki Novgorod, Venemaa, Venta jõgi, Ventava, Ventspils, Vidzeme, Ykemele, Zoomorfism, 1206. aasta esimene Holmi lahing, 1206. aasta teine Holmi lahing, 1525, 1789, 1846, 1861, 1863, 1923, 1989. Laienda indeks (130 rohkem) »
Adam Bremenist
Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.
Uus!!: Liivlased ja Adam Bremenist · Näe rohkem »
Aizkraukle
Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa keeles Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Liivlased ja Aizkraukle · Näe rohkem »
Ako
Ako oli Holmi liivlaste vanem, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.
Uus!!: Liivlased ja Ako · Näe rohkem »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Liivlased ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Uus!!: Liivlased ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »
Assimileerumine
Assimileerumine (assimilatsioon) on inimeste või gruppide sarnanenumine teiste gruppidega.
Uus!!: Liivlased ja Assimileerumine · Näe rohkem »
Ģipka
Ģipka (liivi Gipko, vanasti ka Ģibka, Ģibks ciems või Ģibkas ciems) on küla (vidējciems) Kuramaal Lätis Talsi piirkonnas Roja vallas.
Uus!!: Liivlased ja Ģipka · Näe rohkem »
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Uus!!: Liivlased ja Balduin Alnast · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Liivlased ja Balti keeled · Näe rohkem »
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Uus!!: Liivlased ja Baltlased · Näe rohkem »
Berthold (Liivimaa piiskop)
Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198.
Uus!!: Liivlased ja Berthold (Liivimaa piiskop) · Näe rohkem »
Bråvalla lahing
Bråvalla lahing oli legendaarne lahing, mida Norra saagades kirjeldatakse toimununa Bråvallas Rootsi kuninga Sigurd Ringi ja tema onu Taani kuningas Harald Hilditönni vahel.
Uus!!: Liivlased ja Bråvalla lahing · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Liivlased ja Cēsis · Näe rohkem »
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Uus!!: Liivlased ja Coelestinus III · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Liivlased ja Daugava · Näe rohkem »
Daugmale muinaslinnus
Daugmale linnamägi 1930. aastatel. Daugmale muinaslinnus oli kuni 12.
Uus!!: Liivlased ja Daugmale muinaslinnus · Näe rohkem »
Don
Doni valgla skeem Don (vene keeles Дон, adõgee keeles Тен (Then)) on jõgi Euroopas, saab alguse Tula linna lähedalt ja voolab lõunasse, enne Doni kõrgustikku keerab itta ja enne Volga kõrgustikku edelasse ning suubub Aasovi merre, moodustades delta.
Uus!!: Liivlased ja Don · Näe rohkem »
Dundaga piiskopilinnus
Vaade linnusele üle tiigi Dundaga piiskopilinnus (läti keeles Dundagas pils, saksa keeles Schloß Dondangen) on loss Lätis Dundaga piirkonnas Dundaga vallas Dundagas.
Uus!!: Liivlased ja Dundaga piiskopilinnus · Näe rohkem »
Durbe lahing
Liivimaa 1260 Durbe lahing toimus Leedu ning Saksa ja Liivi ordu vägede vahel 13. juulil 1260 Durbe järve ääres Kuramaal (22 km praegusest Liepājast).
Uus!!: Liivlased ja Durbe lahing · Näe rohkem »
Edgar V. Saks
Edgar Valter Saks (25. jaanuar 1910 Tartu – 11. aprill 1984 Montréal, Kanada) oli Eesti poliitik, publitsist, majandustegelane, harrastusajaloolane ja kirjanik, haridusminister eksiilis 8.
Uus!!: Liivlased ja Edgar V. Saks · Näe rohkem »
Eemil Nestor Setälä
Eemil Nestor Setälä aastal 1930 Eemil Nestor Setälä (27. veebruar 1864 Kokemäki – 8. veebruar 1935 Helsingi) oli soome keeleteadlane ja folklorist ning poliitik.
Uus!!: Liivlased ja Eemil Nestor Setälä · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Liivlased ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti 2011. aasta rahvaloendus
Eesti 2011.
Uus!!: Liivlased ja Eesti 2011. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Eesti 2021. aasta rahvaloendus
Eesti 2021.
Uus!!: Liivlased ja Eesti 2021. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Liivlased ja Eesti keel · Näe rohkem »
Emakeel
Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Uus!!: Liivlased ja Emakeel · Näe rohkem »
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Uus!!: Liivlased ja Emakeele Selts · Näe rohkem »
Ene-Margit Tiit
Ene-Margit Tiit 2021. aasta Arvamusfestivalil Ene-Margit Tiit 2014. aasta Arvamusfestivalil Ene-Margit Tiit oma 76. sünnipäeval 22. aprillil 2010 Ene-Margit Tiit (1934–1936 Tudeberg, 1936–1954 Humal; sündinud 22. aprillil 1934 Tartus) on eesti statistik ja rahvastikuteadlane.
Uus!!: Liivlased ja Ene-Margit Tiit · Näe rohkem »
Engure
Engure on küla (lielciems) Lätis Tukumsi piirkonnas, Engure valla halduskeskus.
Uus!!: Liivlased ja Engure · Näe rohkem »
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Uus!!: Liivlased ja Enn Ernits · Näe rohkem »
Etümoloogia
Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.
Uus!!: Liivlased ja Etümoloogia · Näe rohkem »
Etnonüüm
Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus.
Uus!!: Liivlased ja Etnonüüm · Näe rohkem »
Eurovisiooni lauluvõistlus
Eurovisiooni lauluvõistlus on rahvusvaheline levimuusika võistlus, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU).
Uus!!: Liivlased ja Eurovisiooni lauluvõistlus · Näe rohkem »
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Uus!!: Liivlased ja Evald Tõnisson · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.
Uus!!: Liivlased ja Ferdinand Johann Wiedemann · Näe rohkem »
Friedrich Pacius
Friedrich Pacius (rootsipäraselt Fredrik Pacius) (19. märts 1809 Hamburg – 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli saksa päritolu muusik (eelkõige viiuldaja), helilooja ja dirigent.
Uus!!: Liivlased ja Friedrich Pacius · Näe rohkem »
Gesta Danorum
"Gesta Danorum", esimene lehekülg "Gesta Danorum" ("Taanlaste vägiteod") on Taani ajaloo alane töö, mille koostas 12. sajandil Saxo Grammaticus.
Uus!!: Liivlased ja Gesta Danorum · Näe rohkem »
Grizelda Kristiņ
Grizelda Kristiņ (läti keeles Grizelda Kristiņa, neiupõlvenimega Grizelda Bertholde; 19. märts 1910 Vaid – 2. juuni 2013) oli viimane elus olnud liivlane, kelle emakeel oli liivi keel.
Uus!!: Liivlased ja Grizelda Kristiņ · Näe rohkem »
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Grobiņa · Näe rohkem »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: Liivlased ja Haapsalu · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Liivlased ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Liivlased ja Hing · Näe rohkem »
Holmi linnus
Holmi linnus (ka Holme linnus) oli Henriku Liivimaa kroonika kohaselt 1186.
Uus!!: Liivlased ja Holmi linnus · Näe rohkem »
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Uus!!: Liivlased ja Idumea · Näe rohkem »
Idumealased
Idumealased olid Henriku Liivimaa kroonika järgi 13.
Uus!!: Liivlased ja Idumealased · Näe rohkem »
Ikšķile
Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.
Uus!!: Liivlased ja Ikšķile · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Liivlased ja Jumal · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Liivlased ja Kanada · Näe rohkem »
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Liivlased ja Karl Pajusalu · Näe rohkem »
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Uus!!: Liivlased ja Katk · Näe rohkem »
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Liivlased ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Liivlased ja Kaupo · Näe rohkem »
Kōrli Stalte
Kōrli (Karl) Stalte (9. august 1870 Ire – 12. jaanuar 1947 Fehrbellin Brandenburg) on liivi ühiskonnategelane, kirjanik, liivi kultuuri uurija; üks tuntumaid liivlasi üldse.
Uus!!: Liivlased ja Kōrli Stalte · Näe rohkem »
Kääbas
Matsi külas asuv kääbas Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.
Uus!!: Liivlased ja Kääbas · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Liivlased ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Liivlased ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Liivlased ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Kivikalme
Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.
Uus!!: Liivlased ja Kivikalme · Näe rohkem »
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Koiva jõgi · Näe rohkem »
Krimulda (ajalooline piirkond)
Krimulda (Cubbesele) on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Uus!!: Liivlased ja Krimulda (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Liivlased ja Kristlus · Näe rohkem »
Kura keel
Kura ehk kurši keel on kuni 16.–17.
Uus!!: Liivlased ja Kura keel · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Liivlased ja Kuralased · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Liivlased ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa liivlased
Kuramaa liivlased on Kuramaa põhjaosas elanud liivlased.
Uus!!: Liivlased ja Kuramaa liivlased · Näe rohkem »
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: Liivlased ja Kuramaa piiskop · Näe rohkem »
Kurat
Kuradi kujutis Strasbourgi katedraali vitraažaknal Prantsusmaal Kurat on kristluses ning ka teistes aabrahamlikes religioonides Jumalaks pürgiv vaim, kes võib meelitada ka inimesi pattu tegema.
Uus!!: Liivlased ja Kurat · Näe rohkem »
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Uus!!: Liivlased ja Laadoga · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Liivlased ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lammekin
Lammekin oli valitseja Kuramaal, keda on mainitud 1230.
Uus!!: Liivlased ja Lammekin · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Liivlased ja Latgalid · Näe rohkem »
Lauri Kettunen
Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.
Uus!!: Liivlased ja Lauri Kettunen · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Liivlased ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Uus!!: Liivlased ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Liivlased ja Läti · Näe rohkem »
Läti Ülikool
Ülikoolilinnak (2019). Läti Ülikool (läti keeles Latvijas Universitāte) on ülikool Riias ja ühtlasi Läti vanim klassikaline ülikool.
Uus!!: Liivlased ja Läti Ülikool · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Liivlased ja Läti keel · Näe rohkem »
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Uus!!: Liivlased ja Läti NSV · Näe rohkem »
Lūžņa
Lūžņa (liivi keeles Lūž, Lūžkila) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Kuramaal Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Lūžņa · Näe rohkem »
Līvli
Līvli ('liivlane') on liivikeelne ajaleht, mis ilmub korra kuus.
Uus!!: Liivlased ja Līvli · Näe rohkem »
Lēdurga (ajalooline piirkond)
Ledurga piirkond Liivi lahega piirnemas ja Läti kivilinnused 1185-1230 Lēdurga on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Uus!!: Liivlased ja Lēdurga (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Lielupe
Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Lielupe · Näe rohkem »
Lielvārde
Andrejs Pumpursi majamuuseum Lielvārde (saksa Lennewarden) on linn Lätis Daugava paremal kaldal.
Uus!!: Liivlased ja Lielvārde · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Liivlased ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivi lipp
Liivi lipp Liivi lipp on liivlaste lipp.
Uus!!: Liivlased ja Liivi lipp · Näe rohkem »
Liivi rahvamaja
Liivi rahvamaja on liivlaste rahvamaja Lätis Liivi rannal Mazirbes.
Uus!!: Liivlased ja Liivi rahvamaja · Näe rohkem »
Liivi rand
Liivi rand on 1991.
Uus!!: Liivlased ja Liivi rand · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Liivlased ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Liivlased ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Liivlased ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Liivlased ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Liivlaste Liit
Liivlaste Liit (ka Liivlaste Ühing, Liivi Liit, Liivi Selts; liivi keeles Līvõd Īt) on 1922 asutatud (1988 taasasutatud) liivi kultuurist huvitatuid inimesi ühendav organisatsioon, mis tegutseb Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Liivlaste Liit · Näe rohkem »
Lingua franca
Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.
Uus!!: Liivlased ja Lingua franca · Näe rohkem »
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Uus!!: Liivlased ja London · Näe rohkem »
Mati Hint
Mati Hint 2009. aastal Mati Hint (28. august 1937 – 5. detsember 2019) oli eesti keeleteadlane, ühiskonnategelane ja poliitik.
Uus!!: Liivlased ja Mati Hint · Näe rohkem »
Matteuse evangeelium
Matteuse evangeelium (lühend Mt) on Piibli Uue Testamendi kaanoni esimene raamat ja üks kolmest sünoptilisest evangeeliumist.
Uus!!: Liivlased ja Matteuse evangeelium · Näe rohkem »
Mazirbe
Mazirbe (vanasti ka Maģiere või Maģirve,, Piški Īra või Irai) on liivi küla (vidējciems) Kuramaal Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Mazirbe · Näe rohkem »
Mārtiņsala
Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.
Uus!!: Liivlased ja Mārtiņsala · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Liivlased ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Meieisapalve
Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses.
Uus!!: Liivlased ja Meieisapalve · Näe rohkem »
Meinhard
Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.
Uus!!: Liivlased ja Meinhard · Näe rohkem »
Melnsils
Melnsils (ka Mellsils, liivi keeles Mustānum) on küla (vidējciems) Lätis Talsi piirkonnas Roja vallas Liivi lahe kaldal.
Uus!!: Liivlased ja Melnsils · Näe rohkem »
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Uus!!: Liivlased ja Metsapoole · Näe rohkem »
Miķeļtornis
Miķeļbāka tuletorn Miķeļtornis on liivi küla (mazciems) Kuramaal Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Miķeļtornis · Näe rohkem »
Min izāmō
"Min izāmō" ('Minu isamaa') on liivlaste rahvushümn.
Uus!!: Liivlased ja Min izāmō · Näe rohkem »
Nestori kroonika
Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.
Uus!!: Liivlased ja Nestori kroonika · Näe rohkem »
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Uus!!: Liivlased ja Noorem rauaaeg · Näe rohkem »
Ohver
Kultuskivi rahaga Ohver ehk ohvriand on miski või keegi, mida või keda annetatakse (ohverdatakse) üleloomulikele või kõrgematele jõududele (jumalatele, haldjatele, vaimudele vms) nende soosingu saavutamiseks või tänuks millegi eest.
Uus!!: Liivlased ja Ohver · Näe rohkem »
Oskar Loorits
Oskar Loorits. Foto Eesti Teaduste Akadeemia arhiivist Oskar Loorits (9. november 1900 Suure-Kõpu vald – 12. detsember 1961 Uppsala) oli eesti usundiloolane ja folklorist, Eesti Teaduste Akadeemia liige aastail 1938–1940.
Uus!!: Liivlased ja Oskar Loorits · Näe rohkem »
Ovaalsõlg
Ovaalsõlg ehk kilpkonnsõlg, ka kupalsõlg, on laias plaanis ketassõlega sarnanev sõlg, millel on ovaalne väga kumer sõlekeha ja mis kinnitub haaknõela põhimõttel.
Uus!!: Liivlased ja Ovaalsõlg · Näe rohkem »
Oviši
Oviši (ka Ovīši. liivi keeles Pațīkmǭ, Patikmō või Patīkmō) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Ventspilsi piirkonnas Tārgale valla põhjaosas.
Uus!!: Liivlased ja Oviši · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Liivlased ja Paavst · Näe rohkem »
Pööripäev
Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoktsium.
Uus!!: Liivlased ja Pööripäev · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Liivlased ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Pētõr Damberg
Pētõr Alfred Damberg (9. märts 1909 Sīkrõg – 25. aprill 1987 Ādaži) oli liivi keeleteadlane, õpetaja, luuletaja ja rahvalaulik.
Uus!!: Liivlased ja Pētõr Damberg · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Liivlased ja Pihkva · Näe rohkem »
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Liivlased ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »
PKr
pKr (varem p. Kr.) ehk m.a.j (varem m. a. j.) ehk AD või A. D. ehk anno ehk anno Domini on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning aastaga 1 alanud ajastusse ehk aega pärast selle ajaarvamise alguspunkti.
Uus!!: Liivlased ja PKr · Näe rohkem »
Plinius Vanem
Plinius Vanem, XIX sajandi kujutlus. Ühtki kaasaegset kirjeldust pole säilinud. ''Naturalis historia'' Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus; umbes 23 Comum (praegu Como) – 25. august 79 Stabiae), oli vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Liivlased ja Plinius Vanem · Näe rohkem »
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Uus!!: Liivlased ja Polotski vürstiriik · Näe rohkem »
Poola-Rootsi sõda
Poola-Rootsi sõja või Rootsi-Poola sõja all võidakse silmas pidada mõnda järgmistest sõdadest.
Uus!!: Liivlased ja Poola-Rootsi sõda · Näe rohkem »
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Uus!!: Liivlased ja Ptolemaios · Näe rohkem »
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Uus!!: Liivlased ja Rauaaeg · Näe rohkem »
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Uus!!: Liivlased ja Religioon · Näe rohkem »
Renāte Blumberga
Renāte Blumberga Balti Assamblee preemia üleandmisel, 2013 Renāte Blumberga (sündinud 26. veebruaril 1971 saidil livones.net) on liivi päritolu Läti ajaloolane, etnoloog ja kultuuriloolane, kes keskendub liivi keele, liivlaste ajaloo ja kultuuri uurimisele ja tutvustamisele.
Uus!!: Liivlased ja Renāte Blumberga · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Liivlased ja Riia · Näe rohkem »
Riia lahing (1198)
Riia lahing oli 1198.
Uus!!: Liivlased ja Riia lahing (1198) · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Liivlased ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Rinnakee
Rinnakee (soome keeles ketjulaite) on ühe- kuni kolmekordsetest rõngaslülidest koosnevatest pronkskettidest rinnaehe, mis pikkade ehtenõelte või sõlgede abil kinnitati õlgade juures rõivaste külge.
Uus!!: Liivlased ja Rinnakee · Näe rohkem »
Ruunikivi
Ruunikivi Rootsis Ruunikivi (Kolunda, Stenkvista, Södermanland, Rootsi) kirjaga ''': þaiR: situ: stin: suniR: þurkitils: auk: fulku hiar: faþur: auk: muþur: iftiR ' kiarþu ' trikila:''' "Nad paigutasid selle kivi siia, Þorketill ja Folka pojad, et mälestada isa ja ema. (Nad) tegid (seda) uhkelt." Ruunikivi on surnu mälestuseks paigaldatud, harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste.
Uus!!: Liivlased ja Ruunikivi · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Liivlased ja Sakala · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Liivlased ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Liivlased ja Saksimaa · Näe rohkem »
Salaspils
Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.
Uus!!: Liivlased ja Salaspils · Näe rohkem »
Salatsi
Salatsi (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.
Uus!!: Liivlased ja Salatsi · Näe rohkem »
Sattesele
Sattesele on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Uus!!: Liivlased ja Sattesele · Näe rohkem »
Sattesele piiramine (1206)
Sattesele piiramine oli Riia piiskopile alluvate jõudude ja semgalite ühisväe ebaõnnestunud katse vallutada Sattesele linnust Liivi ristisõja ajal 1206.
Uus!!: Liivlased ja Sattesele piiramine (1206) · Näe rohkem »
Sattesele piiramine (1212)
Sattesele piiramine oli Liivi ristisõja ajal 1212.
Uus!!: Liivlased ja Sattesele piiramine (1212) · Näe rohkem »
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Uus!!: Liivlased ja Saule lahing · Näe rohkem »
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Uus!!: Liivlased ja Seelid · Näe rohkem »
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Uus!!: Liivlased ja Semgalid · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Liivlased ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Uus!!: Liivlased ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »
Statistikaamet
Statistikaamet on Rahandusministeeriumi haldusalas olev Eesti riigiasutus, mis toodab riiklikku statistikat.
Uus!!: Liivlased ja Statistikaamet · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Liivlased ja Taani · Näe rohkem »
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Uus!!: Liivlased ja Tacitus · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Liivlased ja Tallinn · Näe rohkem »
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Uus!!: Liivlased ja Talupoeg · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Liivlased ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Liivlased ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Liivlased ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tartu Postimees
Tartu Postimees on piirkondlik ajaleht, mille paberväljaanne ilmub ajalehe Postimees lisana.
Uus!!: Liivlased ja Tartu Postimees · Näe rohkem »
Thomas Hiärn
Thomas Hiärn (ka Tomas Hjärne, Hiärne, Hiærne, Hjärn, Hiaern; 1638 Skuoritsa, Ingeri – vkj 6. / 16. august 1678 Virtsu mõis) oli rootsiaegne ametnik ja kroonik.
Uus!!: Liivlased ja Thomas Hiärn · Näe rohkem »
Tohtkiri
Novgorodi tohtkiri nr 210 Tohtkiri on kasetohule kirjutatud dokument.
Uus!!: Liivlased ja Tohtkiri · Näe rohkem »
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Uus!!: Liivlased ja Turaida (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Turaida muinaslinnus
Turaida muinaslinnus oli 13.
Uus!!: Liivlased ja Turaida muinaslinnus · Näe rohkem »
Vald
Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Liivlased ja Vald · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Liivlased ja Valter Lang · Näe rohkem »
Valts Ernštreits
Valts Ernštreits aastal 2010 Tartus Valts Ernštreits (ka Valt Ernštreit; sündinud 26. mail 1974 Riias) on liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane.
Uus!!: Liivlased ja Valts Ernštreits · Näe rohkem »
Vanema
Kuramaa 13. sajandil Vanema oli piirkond 13.
Uus!!: Liivlased ja Vanema · Näe rohkem »
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Uus!!: Liivlased ja Väina liivlased · Näe rohkem »
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Uus!!: Liivlased ja Võndlased · Näe rohkem »
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Uus!!: Liivlased ja Võnnu muinaslinnus · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Liivlased ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Liivlased ja Venemaa · Näe rohkem »
Venta jõgi
Venta Lietuvos žemėlapyje Venta Venta (liivi keeles Vǟnta joug) on jõgi Leedus ja Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Venta jõgi · Näe rohkem »
Ventava
Kuramaa 13. sajandil Ventava oli piirkond 13.
Uus!!: Liivlased ja Ventava · Näe rohkem »
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Uus!!: Liivlased ja Ventspils · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Liivlased ja Vidzeme · Näe rohkem »
Ykemele
Ykemele oli Liivi ordu rüütelvend 13. sajandi teisel poolel.
Uus!!: Liivlased ja Ykemele · Näe rohkem »
Zoomorfism
Zoomorfism on üleloomulike olendite kujutlemine väliselt või olemuslikult loomataolistena.
Uus!!: Liivlased ja Zoomorfism · Näe rohkem »
1206. aasta esimene Holmi lahing
1206.
Uus!!: Liivlased ja 1206. aasta esimene Holmi lahing · Näe rohkem »
1206. aasta teine Holmi lahing
1206.
Uus!!: Liivlased ja 1206. aasta teine Holmi lahing · Näe rohkem »
1525
1525.
Uus!!: Liivlased ja 1525 · Näe rohkem »
1789
1789.
Uus!!: Liivlased ja 1789 · Näe rohkem »
1846
1846.
Uus!!: Liivlased ja 1846 · Näe rohkem »
1861
1861.
Uus!!: Liivlased ja 1861 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Liivlased ja 1863 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Liivlased ja 1923 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Liivlased ja 1989 · Näe rohkem »
