Kiiremini kui brauser!
122 suhted: Ab absurdo, Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia, Abduktsioon, Absurdsus, Aleetilised modaalsused, Algmõiste, Analüütiline otsustus, Analüütiline propositsioon, Argumentum ad hominem, Argumentum ad verecundiam, Arutlus, Arutlusviga, Üksikmõiste, Üksiktermin, Üldeitav otsustus, Üldjaatav otsustus, Üldmõiste, Õigsus, Circulus vitiosus, Deduktiivne arutlus, Deduktsioon, Deontiline loogika, Dihhotoomia (loogika), Disjunktsioon, Eeldus, Eksemplar, Eksemplar-lause, Eristamatud, Filosoofiline loogika, Habemeajaja paradoks, Hägusloogika, Idem per idem, Ignoratio elenchi, Implikatsioon, Induktiivne arutlus, Induktiivne loogika, Induktiivne tugevus, Induktsioon, Insolubiilid, Intuitsionistlik loogika, Ja, Järeldus, Järeldus (traditsiooniline loogika), Kahevalentne loogika, Kasutamine ja mainimine, Keel (loogika), Kehtestatav valem, Kehtetus, Kehtivus, Kesktermin, ..., Klassikaline loogika, Kogum, Kompaktsusteoreem, Konjunktsioon, Konnektor, Konnotatsioon, Kontingentne propositsioon, Kontingentsus, Kontradiktoorsus, Koopula, Kvantifikatsioon (loogika), Lambda-arvutus, Lause, Lausung, Liigierisus, Logitsism, Logos, Loogika, Loogikatehe, Loogiline võimalikkus, Maskiga mehe eksitus, Mõtestatud lause, Metakeel, Metateooria, Mitmevalentne loogika, Modaalne loogika, Modus ponens, Mudel (loogika), Olemasolukvantor, Osaeitav otsustus, Osajaatav otsustus, Otsustus, Parajasti siis, kui, Põhjend, Piisav tingimus, Porphyriose puu, Predikaat, Predikaatloogika, Predikatsioon (filosoofia), Presupositsioon, Propositsioon, Russelli paradoks, Süllogism, Süllogistika, Sõna, Sõne, Sisu (loogika), Soomõiste ja liigierisus, Subjekt (loogika), Tarvilik tingimus, Tautoloogia, Tüüp-lause, Tüüp-sõna, Tõepredikaat, Tõestus, Tõesus, Tõeväärtus, Tõeväärtustabel, Teine analüütika, Teooria (loogika), Termin (loogika), Valesus, Valetaja lause, Valetaja paradoks, Vastuolulisus, Vastuväiteline tõestus, Väär, Väärus, Välistatud kolmanda seadus, Välistav disjunktsioon, Venni diagramm, Yablo paradoks. Laienda indeks (72 rohkem) »
Ab absurdo
Ab absurdo ehk ex absurdo on argument, mis põhjendab väidet või lükkab vastupidise väite ümber, toetudes vastupidise väite või selle ilmsete järelduste absurdsusele.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Ab absurdo · Näe rohkem »
Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia
Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia ('olemisest olla võimise järeldamine kehtib, olla võimisest olemise järeldamine ei kehti') on traditsioonilise loogika printsiip, mille järgi tegelikkusest järeldub võimalikkus, aga võimalikkusest tegelikkus ei järeldu, st assertoorilisest otsustusest järeldub vastav problemaatiline otsustus, problemaatilisest otsustusest vastav assertooriline otsustus aga mitte.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia · Näe rohkem »
Abduktsioon
Abduktsioon (inglise keeles abduction) on Charles Sanders Peirce'i järgi deduktsioonist ja induktsioonist erinev järeldamise viis, mille korral eeldustest järeldatakse äraarvamise teel lõppjäreldus, mis eeldusi seletab.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Abduktsioon · Näe rohkem »
Absurdsus
Absurdsus on loogika reeglite vastasus, vastuolu sisaldamine.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Absurdsus · Näe rohkem »
Aleetilised modaalsused
Aleetilised modaalsused on paratamatu tõesusega seotud modaalsused.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Aleetilised modaalsused · Näe rohkem »
Algmõiste
Algmõiste on mõiste, mida mingis mõistete süsteemis otseselt ei defineerita, küll aga kasutatakse teiste mõistete defineerimisel.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Algmõiste · Näe rohkem »
Analüütiline otsustus
Analüütiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Analüütiline otsustus · Näe rohkem »
Analüütiline propositsioon
Analüütilise propositsiooni mõiste analüütilises filosoofias on moodustatud Immanuel Kanti analüütilise otsustuse eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Analüütiline propositsioon · Näe rohkem »
Argumentum ad hominem
Argumentum ad hominem (ladina keeles 'argument inimesest lähtudes'), lühemalt ad hominem, on argument, mis on tehtud personaalselt oponendi vastu, mitte oponendi sisulise argumendi (argumentum ad rem) vastu.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Argumentum ad hominem · Näe rohkem »
Argumentum ad verecundiam
Argumentum ad verecundiam on loogikaviga, kus argumentatsioonis toetutakse ebakohase autoriteedi arvamusele.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Argumentum ad verecundiam · Näe rohkem »
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Arutlus · Näe rohkem »
Arutlusviga
Arutlusviga (ingl fallacy) on vigase või kehtetu arutluskäigu kasutamine, et jõuda järelduseni.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Arutlusviga · Näe rohkem »
Üksikmõiste
Üksikmõiste ehk ainikmõiste on mõiste, mille maht hõlmab ühe eseme.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Üksikmõiste · Näe rohkem »
Üksiktermin
Üksiktermin (inglise keeles singular term, saksa keeles singulärer Term, ka Nominator ladinakeelsest sõnast nominare, nimetama, saksa keeles benennen), ka pärisnimi (inglise keeles proper name, saksa keeles Eigenname) on keelefilosoofias ja predikaatloogikas väljend (Ausdruck), mis tähistab (bezeichnet) täpselt ühte objekti (Gegenstand).
Uus!!: Loogika mõisteid ja Üksiktermin · Näe rohkem »
Üldeitav otsustus
Üldeitav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Ükski S ei ole P", kus S on subjekt ja P on predikaat.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Üldeitav otsustus · Näe rohkem »
Üldjaatav otsustus
Üldjaatav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Kõik S on P", kus S on subjekt ja P on predikaat.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Üldjaatav otsustus · Näe rohkem »
Üldmõiste
Üldmõiste on mõiste, mille maht on mingi tunnuse või tunnuste kogumiga määratletud klass.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Üldmõiste · Näe rohkem »
Õigsus
Õigsus on teo (sealhulgas valiku või otsuse, sealhulgas uskumuse valiku või uskuda otsustamise) kooskõlalisus mingite reeglitega.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Õigsus · Näe rohkem »
Circulus vitiosus
Circulus vitiosus (ladina keeles sõna-sõnalt 'paha ring' või 'vigane ring', eesti keeles enamasti 'suletud ring' või 'nõiaring') on filosoofias ja loogikas eksimus mõtlemise reeglite vastu, mille puhul kasutatakse määratluses või tõestuses seda, mida alles hakatakse määratlema või tõestama.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Circulus vitiosus · Näe rohkem »
Deduktiivne arutlus
Deduktiivne arutlus on arutlus, mille eelduste tõesust peetakse järelduse tõesust tagavaks.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Deduktiivne arutlus · Näe rohkem »
Deduktsioon
Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Deduktsioon · Näe rohkem »
Deontiline loogika
Deontiline loogika on modaalloogika haru, mis uurib niisuguste sõnade (ja mõistete) nagu "lubatav" ("lubatud"), "lubamatu" ("keelatud"), "kohustuslik" ("kohustus", "kohus", "nõutav", "mittekohustuslik", "fakultatiivne", "peaks", "peab", "ülemäärane", "tähtsusetu", "tähtis", "vähim, mida teha annab", "parem kui", "parim", "hea", halb", "nõue", "vabadus", "võim", "immuniteet" vahelisi loogilisi suhteid. Koos episteemilise loogika ja ratsionaalse valiku teooriaga on deontoloogiline loogika üks filosoofia valdkondi, mis uurib normatiivseid mõisteid ja normatiivseid väljendeid.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Deontiline loogika · Näe rohkem »
Dihhotoomia (loogika)
Dihhotoomia on kaheksjaotus, vastandus, mis loogikas tähendab mõiste mahu järjestikust liigitamist kaheks vasturääkivaks mõisteks (näiteks inimeste liigitamine soo järgi meesteks ja mittemeesteks ehk naisteks).
Uus!!: Loogika mõisteid ja Dihhotoomia (loogika) · Näe rohkem »
Disjunktsioon
Tehte \scriptstyle A \lor B Venni diagramm Tehte \scriptstyle A \lor B \lor C Venni diagrammDisjunktsioon ehk loogiline liitmine on binaarne loogikatehe: lausete A ja B disjunktsioon A\veeB loetakse vääraks parajasti siis, kui laused A ja B on mõlemad väärad ning tõeseks kõigil muudel juhtudel.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Disjunktsioon · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Eeldus · Näe rohkem »
Eksemplar
Eksemplar (ladina sõnast exemplar ('ärakiri', 'koopia', 'kujutis', 'eeskuju, originaal') on mingisse liiki või komplekti kuuluv üksikese. Seda sõna kasutatakse tavaliselt trükitoote, näiteks raamatu puhul (trükitoote tiraaž on selle eksemplaride kogum või eksemplaride arv). Eksemplaridest räägitakse ka kollektsioneerimisobjektide puhul. Loogikas, filosoofias ja keeleteaduses nimetatakse eksemplariks (inglise keeles token) sõna, väljendi või lause esinemisjuhtu kõnes (ja üldisemalt tekstis). Lause eksemplari nimetatakse lause lausungiks ehk eksemplar-lauseks ehk lauseeksemplariks. Sõna (sõnavormi) eksemplari nimetatakse sõneks. Kategooria:Trükindus Kategooria:Loogika Kategooria:Filosoofia Kategooria:Keeleteadus.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Eksemplar · Näe rohkem »
Eksemplar-lause
Eksemplar-lause ehk lauseeksemplar on lause selles mõttes, nagu me ütleme: "Esimese lause keskel jäi ta toppama" või: "Tahvli peal olev lause on halvasti kirjutatud".
Uus!!: Loogika mõisteid ja Eksemplar-lause · Näe rohkem »
Eristamatud
Eristamatud (inglise keeles indiscernibles) on matemaatilises loogikas objektid, mida pole võimalik eristada mitte ühegi omaduse või valemi kaudu formuleeritud suhte abil.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Eristamatud · Näe rohkem »
Filosoofiline loogika
Filosoofiline loogika (inglise philosophical logic) on ratsionaalse mõtlemise filosoofiline uurimine.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Filosoofiline loogika · Näe rohkem »
Habemeajaja paradoks
Habemeajaja paradoks on hulgateooria ja matemaatilise loogikaga seotud paradoks, Russelli paradoksi üldarusaadav versioon.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Habemeajaja paradoks · Näe rohkem »
Hägusloogika
Hägusloogika on loogika, mille puhul antakse tõeväärtusele tõenäosuslik hinnang.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Hägusloogika · Näe rohkem »
Idem per idem
Idem per idem ehk seesama sellesama kaudu on defineerimisel esinev nähtus, kus defineeritav määratletakse tema enda kaudu.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Idem per idem · Näe rohkem »
Ignoratio elenchi
Ignoratio elenchi ('vastuväite (elenchos) mitteteadmine') on loogikaviga, mille puhul esitatakse argument kõneks olevast väitest erineva väite kasuks.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Ignoratio elenchi · Näe rohkem »
Implikatsioon
A \rightarrow B. The circle on the left bounds all members of set A, and the one on the right bounds all members of set B. The red area describes all members for which the material conditional is true, and the white area describes all members for which it is false. The material conditional differs significantly from a natural language's "if...then..." statement. It is only false when both the antecedent A is true and the consequent B is false Implikatsioon ehk materiaalne implikatsioon on tõeväärtuste algebras ehk loogikaalgebras binaarne tehe, mille tulem on väär parajasti siis, kui tehte esimene operand on tõene ja teine operand on väär. Implikatsiooni saab tähistada järgnevalt.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Implikatsioon · Näe rohkem »
Induktiivne arutlus
Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on järelduse tõesus tõenäoline ja järelduse väärus ebatõenäoline.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Induktiivne arutlus · Näe rohkem »
Induktiivne loogika
Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Induktiivne loogika · Näe rohkem »
Induktiivne tugevus
Induktiivne tugevus on induktiivse arutluse omadus, mis seisneb selles, et eelduste tõesuse korral on järeldus tõenäoline.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Induktiivne tugevus · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Induktsioon · Näe rohkem »
Insolubiilid
Insolubiilid (ladina insolubilia) on valetaja paradoksi ja selletaoliste paradokside rühm, mida uuriti skolastikas.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Insolubiilid · Näe rohkem »
Intuitsionistlik loogika
Intuitsionistlik loogika (inglise intuitionistic logic) on mitteklassikaline loogika, millele pani aluse hollandi matemaatik Arend Heyting (1898-1980).
Uus!!: Loogika mõisteid ja Intuitsionistlik loogika · Näe rohkem »
Ja
Ja on sidesõna, mida loomulikus keeles (nt eesti keeles) kasutatakse muu hulgas konnektorina konjunktsiooni väljendamiseks.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Ja · Näe rohkem »
Järeldus
Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Järeldus · Näe rohkem »
Järeldus (traditsiooniline loogika)
Järeldus (järeldamine) on arutlus, mille käigus ühest või mitmest otsustusest, mida nimetatakse järelduse eeldusteks, saadakse loogika vahenditega uus otsustus (järeldis kitsamas mõttes ehk tuletis).
Uus!!: Loogika mõisteid ja Järeldus (traditsiooniline loogika) · Näe rohkem »
Kahevalentne loogika
Kahevalentne loogika on matemaatilise loogika põhiline osa, kus on tegemist vaid kahe erineva tõeväärtusega: tõene ja väär.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Kahevalentne loogika · Näe rohkem »
Kasutamine ja mainimine
Loogikas tehakse vahet väljendi kasutamise ja väljendi mainimise vahel.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Kasutamine ja mainimine · Näe rohkem »
Keel (loogika)
Keele all mõistetakse matemaatilises loogikas (mudeliteoorias) valemite, lausete või muude väljendite moodustamiseks teatud süntaksireeglite järgi kasutatavate sümbolite hulka.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Keel (loogika) · Näe rohkem »
Kehtestatav valem
Lausearvutuse valemit nimetatakse kehtestatavaks, kui ta on vähemalt ühel väärtustusel tõene.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Kehtestatav valem · Näe rohkem »
Kehtetus
Kehtetus (inglise keeles invalidity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb mitte jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta ei ole loogiliselt siduv.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Kehtetus · Näe rohkem »
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Kehtivus · Näe rohkem »
Kesktermin
Kesktermin on süllogismi termin, mis järelduses ei esine.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Kesktermin · Näe rohkem »
Klassikaline loogika
Klassikaline loogika (inglise classical logic), ka standardloogika (inglise standard logic), on matemaatilise loogika osa, mis koosneb klassikalisest lauseloogikast ja predikaatloogikast.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Klassikaline loogika · Näe rohkem »
Kogum
Kogum, ka kompleks, on teatav hulk esemeid või nähtusi ühtse rühma või tervikuna.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Kogum · Näe rohkem »
Kompaktsusteoreem
Kompaktsusteoreem on matemaatilises loogikas teoreem, mille kohaselt on esimest järku lausete hulgal mudel siis ja ainult siis, kui igal selle lõplikul alamhulgal on mudel.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Kompaktsusteoreem · Näe rohkem »
Konjunktsioon
Konjunktsioon ehk loogiline korrutamine ehk "ning" on üks binaarne loogikatehe lauseloogikat sisaldavates sümbolloogika süsteemides.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Konjunktsioon · Näe rohkem »
Konnektor
Konnektor (ladina keele sõnast connectere, siduma) on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Konnektor · Näe rohkem »
Konnotatsioon
Konnotatsioon on teisene, kaudne tähendus.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Konnotatsioon · Näe rohkem »
Kontingentne propositsioon
Kontingentne propositsioon on propositsioon, mis on mõnes võimalikus maailmas tõene, mõnes väär.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Kontingentne propositsioon · Näe rohkem »
Kontingentsus
Kontingentsus (vanakreeka keeles τὰ ἐνδεχόμενα „miski, mis on võimalik“; keskaja ladina keeles contingentia, „võimalikkus, juhus“) ehk sattumuslikkus on omadus mitte olla paratamatu ega võimatu.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Kontingentsus · Näe rohkem »
Kontradiktoorsus
Kontradiktoorsus on teatud tüüpi suhe kahe propositsiooni, otsustuse või väite vahel.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Kontradiktoorsus · Näe rohkem »
Koopula
Koopulaks ehk köitmeks nimetatakse traditsioonilises loogikas väljendit, mis seob subjekti (seda, mille kohta midagi öeldakse) predikaadiga (sellega, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: Loogika mõisteid ja Koopula · Näe rohkem »
Kvantifikatsioon (loogika)
Kvantifikatsioon on loogikas üksikobjektide määratlemine osana diskursusest.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Kvantifikatsioon (loogika) · Näe rohkem »
Lambda-arvutus
Lambda-arvutus (λ-arvutus) on formaalne arvutuste esitusviis.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Lambda-arvutus · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Lause · Näe rohkem »
Lausung
Lausung on peamiselt suulise keele analüüsimisel kasutatav keskne suhtlusüksus.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Lausung · Näe rohkem »
Liigierisus
Liigierisus ehk liigitunnus (ladina keeles differentia specifica) on ühte liiki esemeid teistest eristav tunnus.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Liigierisus · Näe rohkem »
Logitsism
Logitsism (inglise keeles logicism, saksa keeles Logizismus) on mõttemuster matemaatikafilosoofias, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Logitsism · Näe rohkem »
Logos
Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Logos · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Loogika · Näe rohkem »
Loogikatehe
Loogikatehe on loogikas tõefunktsionaalne tehe propositsioonidega.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Loogikatehe · Näe rohkem »
Loogiline võimalikkus
Loogiline võimalikkus on kõige lõdvem võimalikkuse tüüp (sealhulgas modaalloogikas).
Uus!!: Loogika mõisteid ja Loogiline võimalikkus · Näe rohkem »
Maskiga mehe eksitus
Maskiga mehe eksitus (inglise keeles masked man fallacy) on arutlusviga, mille puhul identse osutusega tähistajate asendamine tõeses väites võib viia väära väiteni.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Maskiga mehe eksitus · Näe rohkem »
Mõtestatud lause
Mõtestatud lause mingis kindlas keeles on selle keele sõnade lõplik jada, mis on kooskõlas selle keele grammatikaga ja mida saab kasutada millegi teatamiseks, oletamiseks, küsimiseks või käskimiseks.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Mõtestatud lause · Näe rohkem »
Metakeel
Loogikas, matemaatika alustes ja keeleteaduses nimetatakse metakeeleks keelt, milles kirjeldatakse teist keelt (objektkeelt).
Uus!!: Loogika mõisteid ja Metakeel · Näe rohkem »
Metateooria
Metateooria on filosoofias ja loogikas teooria, mis uurib mingi teise teooria (nimetatakse metateooria objektteooriaks) struktuuri, meetodeid ja omadusi.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Metateooria · Näe rohkem »
Mitmevalentne loogika
Mitmevalentne loogika ehk polüvalentne loogika on matemaatilise loogika haru, mis käsitleb rohkem kui kahest tõeväärtusest (s.o tõene ja väär) koosnevaid tõeväärtuste süsteeme.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Mitmevalentne loogika · Näe rohkem »
Modaalne loogika
Modaalne loogika ehk modaalloogika on formaalse loogika haru, mis uurib modaalsuste (algselt aleetiliste modaalsuste: paratamatu, võimalik jne) vahelisi loogilisi suhteid.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Modaalne loogika · Näe rohkem »
Modus ponens
Modus ponens (lühend MP; lad modus ponendo ponens) on tingimusloogikas kasutatav keeleline järeldusreegel, mis põhineb jaatusel.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Modus ponens · Näe rohkem »
Mudel (loogika)
Mudel on esimest järku predikaatloogikas struktuur, mis rahuldab antud hulga kõiki lauseid.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Mudel (loogika) · Näe rohkem »
Olemasolukvantor
Olemasolukvantor on predikaatloogikas sümbol ∃, mille abil saab väljendada mingite omadustega objekti olemasolu.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Olemasolukvantor · Näe rohkem »
Osaeitav otsustus
Osaeitav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Mõned S ei ole P", kus S on subjekt ja P on predikaat.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Osaeitav otsustus · Näe rohkem »
Osajaatav otsustus
Osajaatav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Mõned S on P", kus S on subjekt ja P on predikaat.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Osajaatav otsustus · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Otsustus · Näe rohkem »
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Parajasti siis, kui · Näe rohkem »
Põhjend
Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Põhjend · Näe rohkem »
Piisav tingimus
„X on Y piisav tingimus“ tähendab: kui X, siis Y (või: iga kord, kui X, siis Y).
Uus!!: Loogika mõisteid ja Piisav tingimus · Näe rohkem »
Porphyriose puu
Porphyriose puu (arbor porphyrii) on filosoofias soo-liigisuhtel põhinev vahend "olemise astmete" (scala praedicamentalis) illustreerimiseks.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Porphyriose puu · Näe rohkem »
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Predikaat · Näe rohkem »
Predikaatloogika
Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Predikaatloogika · Näe rohkem »
Predikatsioon (filosoofia)
Predikatsioon ehk preditseerimine (ladina sõnast praedicatio 'väljaütlemine, teatavakstegemine') on filosoofias esemele, asjale, objektile või asjaolule (laias mõttes) omaduse omistamine või selle omaduse eitamine sellel.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Predikatsioon (filosoofia) · Näe rohkem »
Presupositsioon
Väitlause A presupositsioon on mis tahes propositsioon B, mis peab olema tõene, selleks et A oleks tõene või väär.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Presupositsioon · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Propositsioon · Näe rohkem »
Russelli paradoks
Russelli paradoks on 1901.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Russelli paradoks · Näe rohkem »
Süllogism
Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja selle tähendus on järeldus.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Süllogism · Näe rohkem »
Süllogistika
Süllogistika (kreeka syllogistikos) tähendab järeldusõpetus.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Süllogistika · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Sõna · Näe rohkem »
Sõne
Sõne ehk eksemplar-sõna ehk sõnaeksemplar ehk tekstisõna on keeleteaduses ja filosoofilises loogikas sõna eksemplar.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Sõne · Näe rohkem »
Sisu (loogika)
Sisu (inglise keeles comprehension) on loogikas mõiste tunnuste kogusus.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Sisu (loogika) · Näe rohkem »
Soomõiste ja liigierisus
Soomõiste ja liigierisus ehk soo-liigisuhe (ladina keeles genus proximum et differentia specifica) on Aristoteleseni ulatuv mõiste määratlemise reegel, mille skolastikud sõnastasid "definitio fi(a)t per genus proximum et differentiam specificam".
Uus!!: Loogika mõisteid ja Soomõiste ja liigierisus · Näe rohkem »
Subjekt (loogika)
Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: Loogika mõisteid ja Subjekt (loogika) · Näe rohkem »
Tarvilik tingimus
„X on Y tarvilik tingimus“ tähendab: Y ainult juhul, kui X. Näiteks „vihma sadamine on selle tarvilik tingimus, et ta läheb vara koju“ tähendab, et ta läheb vara koju ainult juhul, kui sajab.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Tarvilik tingimus · Näe rohkem »
Tautoloogia
Tautoloogia on väide loogikas, mis on paratamatult tõene.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Tautoloogia · Näe rohkem »
Tüüp-lause
Tüüp-lause ehk lausetüüp (inglise type-sentence) on lause selles mõttes, milles võib öelda, et üks ja sama lause esineb mitu korda.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Tüüp-lause · Näe rohkem »
Tüüp-sõna
Tüüp-sõna ehk sõnatüüp on loogikas ja keeleteaduses sõna (sõnavormi) tüüp.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Tüüp-sõna · Näe rohkem »
Tõepredikaat
Tõepredikaat ehk tõesuspredikaat on loomuliku keele öeldistäide koos koopulaga või formaalse keele predikaat, mida vähemalt näiliselt kasutatakse mainitavale tõekandjale (loogikas mugavuse pärast tavaliselt lausele) tõesuse omistamiseks.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Tõepredikaat · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõeväärtus
Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Tõeväärtus · Näe rohkem »
Tõeväärtustabel
Tõeväärtustabel on lauseloogikas tabel, milles on kirjas mingi loogilise tehte tulemi tõeväärtused sõltuvalt argumentide tõeväärtustest.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Tõeväärtustabel · Näe rohkem »
Teine analüütika
"Teine analüütika" on Aristotelese teos, mis on kirjutatud umbes 350 eKr.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Teine analüütika · Näe rohkem »
Teooria (loogika)
Teooria ehk formaalne teooria keeles L on keele L valemite mingi hulk T.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Teooria (loogika) · Näe rohkem »
Termin (loogika)
Termin (kreeka keeles horos, ladina keeles terminus, inglise keeles term) on traditsioonilises loogikas propositsiooni (predikatsiooni, otsustuse) põhiosa.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Termin (loogika) · Näe rohkem »
Valesus
Valesus on teo (sealhulgas valiku või otsuse, sealhulgas uskumuse valiku või uskuda otsustamise) kooskõlalisuse puudumine mingite reeglitega.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Valesus · Näe rohkem »
Valetaja lause
Valetaja lause on lause, mis ütleb, et ta on väär, või ütleb, et ta ei ole tõene.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Valetaja lause · Näe rohkem »
Valetaja paradoks
Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Valetaja paradoks · Näe rohkem »
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Vastuolulisus · Näe rohkem »
Vastuväiteline tõestus
Vastuväiteline tõestus ehk absurdsusele taandamine ehk absurdile taandamine (ladina reductio ad absurdum) on kaudse tõestamise meetod, mis seisneb järgnevas: mingi väite tõestamiseks oletatakse, et väide on väär, ning tehakse sellest oletusest järeldusi.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Vastuväiteline tõestus · Näe rohkem »
Väär
Väär on üks tõeväärtustest.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Väär · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Väärus · Näe rohkem »
Välistatud kolmanda seadus
Välistatud kolmanda seadus ehk välistatud kolmanda reegel ehk välistatud kolmanda printsiip ehk välistatud kolmanda põhilause (ka tertium non datur, principium exclusi tertii) on reegel loogikas, mille kohaselt tõene on kas propositsioon või tema eitus, kolmandat võimalust pole.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Välistatud kolmanda seadus · Näe rohkem »
Välistav disjunktsioon
Välistav disjunktsioon ehk välistav VÕI (kasutatakse ka termineid mitteekvivalents, antiekvivalents, range disjunktsioon) on lausearvutuses binaarne tehe, mis on tõene parajasti siis, kui tema operandidel on erinevad väärtused (kui üks on tõene ja teine väär) Seda tähistatakse järgmiste infiksoperaatoritega: XOR, EOR, EXOR, ⊻, ⩒, ⩛, ⊕, ↮, ja ≢.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Välistav disjunktsioon · Näe rohkem »
Venni diagramm
Venni diagramm (briti loogiku John Venni järgi) on vahend hulgateoreetiliste operatsioonide ja lausearvutuse valemite illustreerimiseks.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Venni diagramm · Näe rohkem »
Yablo paradoks
Yablo paradoks on valetaja paradoksi taoline paradoks, mille avaldas 1993 Stephen Yablo.
Uus!!: Loogika mõisteid ja Yablo paradoks · Näe rohkem »
