Kiiremini kui brauser!
43 suhted: Abaluu, Alalõualuu, Apofüüs, D-vitamiin, Elund, Epifüüs (luuots), Gooti kunst, Hormoonid, Imetajad, Kahepaiksed, Kõõlus, Koljuõõs, Kont (perekonnanimi), Kuulmeluud, Lülikeha, Lümfisooned, Lihas, Liigesepind, Limaskest, Linnud, Luuüdi, Luukalad, Luukude, Luumurd, Mineraaltoiteained, Osteoblast, Osteoloogia, Põlvekeder, Plokk, Punane luuüdi, Randme luud, Rangluu, Reieluu, Rinnak, Roided, Roomajad, Sääreluu, Sidekude, Skelett, Vaagen, Valgud, Võlv, Veresoon.
Abaluu
Abaluu (ladina keeles scapula; eesti keeles ka labaluu) on imetajatel õlavöötme luu, mis seob õlavarreluud rangluuga.
Uus!!: Luu ja Abaluu · Näe rohkem »
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Uus!!: Luu ja Alalõualuu · Näe rohkem »
Apofüüs
Apofüüs (kr apophysis 'jätke') on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Luu ja Apofüüs · Näe rohkem »
D-vitamiin
D3-vitamiin D-vitamiin (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena.
Uus!!: Luu ja D-vitamiin · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Luu ja Elund · Näe rohkem »
Epifüüs (luuots)
Toruluu ehitus Epifüüs (ladina keeles epiphysis) on toruluu liigesepinnapoolne otsosamik.
Uus!!: Luu ja Epifüüs (luuots) · Näe rohkem »
Gooti kunst
Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.
Uus!!: Luu ja Gooti kunst · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Luu ja Hormoonid · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Luu ja Imetajad · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Luu ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kõõlus
Kõõlus (ladina keeles tendo) on tugev sidekoe riba, mille abil kinnitub lihas luudele.
Uus!!: Luu ja Kõõlus · Näe rohkem »
Koljuõõs
Koljuõõs (ladina keeles cavitas cranii, cavum cranii) on ajukolju luudega ümbritsetud kehaõõs paljudel selgroogsetel loomadel, mis on harilikult täidetud aju ja aju-seljaajuvedelikuga.
Uus!!: Luu ja Koljuõõs · Näe rohkem »
Kont (perekonnanimi)
Kont on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Luu ja Kont (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Kuulmeluud
Kuulmeluud:b – vasar (ladina keeles ''malleus'')c – alasi (ladina ''incus'') d – jalus (ladina ''stapes'') Kuulmeluud on imetajatel vasar, alasi ja jalus.
Uus!!: Luu ja Kuulmeluud · Näe rohkem »
Lülikeha
Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates Lülikeha (corpus vertebrae; ka selgroolüli keha) on rinnalüli osa.
Uus!!: Luu ja Lülikeha · Näe rohkem »
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Uus!!: Luu ja Lümfisooned · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Luu ja Lihas · Näe rohkem »
Liigesepind
Liigesepinnad (ladina facies articularis) on enamikul selgroogsete skeleti luudevahelised mittepidavate ühenduste – liigeste osad.
Uus!!: Luu ja Liigesepind · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Luu ja Limaskest · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Luu ja Linnud · Näe rohkem »
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Uus!!: Luu ja Luuüdi · Näe rohkem »
Luukalad
Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse.
Uus!!: Luu ja Luukalad · Näe rohkem »
Luukude
Luukude (lad. k. textus osseus) on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud.
Uus!!: Luu ja Luukude · Näe rohkem »
Luumurd
Käeluude murd röntgenipildil Luumurd ehk fraktuur (ladina keeles fractura) on vigastus, mille korral luu murdub või on murdunud.
Uus!!: Luu ja Luumurd · Näe rohkem »
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Uus!!: Luu ja Mineraaltoiteained · Näe rohkem »
Osteoblast
Pildil on osteoblastid violetsed, näha on nende asukoht mitterakulise luukoe ümbruses. Pildil on osteoblastid üksteisest eraldunud, sellal kui eluskoes asuvad nad tihedas maatriksis Osteoblast on luus olev uue luukoe loomise eest (koos kondrotsüütidega) vastutav rakk.
Uus!!: Luu ja Osteoblast · Näe rohkem »
Osteoloogia
Osteoloogia ehk luuõpetus on anatoomia ja meditsiini ning zooloogia, antropoloogia, paleoantropoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia haru, mis uurib luid ja luustikke (skeletisüsteeme) ning luukude.
Uus!!: Luu ja Osteoloogia · Näe rohkem »
Põlvekeder
thumb thumb Põlvekeder (ladina keeles patella) kuulub tugi- ja liikumiselundkonda.
Uus!!: Luu ja Põlvekeder · Näe rohkem »
Plokk
Sõna "plokk" kasutatakse mitmes tähenduses.
Uus!!: Luu ja Plokk · Näe rohkem »
Punane luuüdi
Punane luuüdi (ladina keeles Medulla ossium rubra) on luuüdi see osa, milles toimub aktiivne vereloome.
Uus!!: Luu ja Punane luuüdi · Näe rohkem »
Randme luud
Randme luud (ladina keeles ossa carpi) on inimese skeletis kämbla luude ning küünar- ja kodarluu vahel paiknevad luud.
Uus!!: Luu ja Randme luud · Näe rohkem »
Rangluu
Inimese rangluud (punaselt) Rangluu (ladina keeles clavicula) on ülajäseme skeleti õlavöötme luu.
Uus!!: Luu ja Rangluu · Näe rohkem »
Reieluu
Inimese reieluud (punaselt) Reieluu (ladina keeles os femoris) on paljude selgroogsete ala- või tagajäseme proksimaalne luu.
Uus!!: Luu ja Reieluu · Näe rohkem »
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Uus!!: Luu ja Rinnak · Näe rohkem »
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Uus!!: Luu ja Roided · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Luu ja Roomajad · Näe rohkem »
Sääreluu
Inimese sääreluud (punaselt) Sääreluu (ladina keeles tibia) on paljude selgroogsete ala- või tagajäseme kahest sääre luust suurem ja tugevam luu.
Uus!!: Luu ja Sääreluu · Näe rohkem »
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Uus!!: Luu ja Sidekude · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Luu ja Skelett · Näe rohkem »
Vaagen
Vaagen (ladina pelvis, rahvapärane nimetus ka vaagnaluu) on paljude selgroogsete loomade skeleti luuline osa – luurõngas.
Uus!!: Luu ja Vaagen · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Luu ja Valgud · Näe rohkem »
Võlv
Silindervõlvi osad: (1) lukukivi; (2) kiilukivi; (3) selg; (4) võlvikand; (5) palend; (6) võlvi kõrgus; (7) sambavahe Võlv on kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind.
Uus!!: Luu ja Võlv · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Luu ja Veresoon · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kont.
