Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Lähis-Ida ajalugu ja Sassaniidide riik
Lähis-Ida ajalugu ja Sassaniidide riik on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Afganistan, Anatoolia, Antakya, Araabia, Armeenia, Assüüria, Bütsantsi ajalugu, Constantinus Suur, Damaskus, Iraak, Iraan, Jeruusalemm, Justinianus I, Ktesiphon, Lähis-Ida, Mesopotaamia, Partia, Rooma keisririik, Süüria, Türgi, Tigris, Väike-Aasia.
Afganistan
Afganistan (puštu keeles افغانستان Afghānistān, dari keeles افغانستان Afghānestān, kuni 2021. aasta augustini Afganistani Islamivabariik; alates 2021. aasta 15. augustist Afganistani Islamiemiraat) on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal.
Afganistan ja Lähis-Ida ajalugu · Afganistan ja Sassaniidide riik ·
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Anatoolia ja Lähis-Ida ajalugu · Anatoolia ja Sassaniidide riik ·
Antakya
Antakya (araabia انطاكية (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.
Antakya ja Lähis-Ida ajalugu · Antakya ja Sassaniidide riik ·
Araabia
Araabia poolsaar Araabia poolsaar satelliidilt nähtuna Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela-Aasias asuv poolsaar.
Araabia ja Lähis-Ida ajalugu · Araabia ja Sassaniidide riik ·
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Lähis-Ida ajalugu · Armeenia ja Sassaniidide riik ·
Assüüria
Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.
Assüüria ja Lähis-Ida ajalugu · Assüüria ja Sassaniidide riik ·
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Bütsantsi ajalugu ja Lähis-Ida ajalugu · Bütsantsi ajalugu ja Sassaniidide riik ·
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.
Constantinus Suur ja Lähis-Ida ajalugu · Constantinus Suur ja Sassaniidide riik ·
Damaskus
Damaskus on Süüria pealinn.
Damaskus ja Lähis-Ida ajalugu · Damaskus ja Sassaniidide riik ·
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Iraak ja Lähis-Ida ajalugu · Iraak ja Sassaniidide riik ·
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Iraan ja Lähis-Ida ajalugu · Iraan ja Sassaniidide riik ·
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Jeruusalemm ja Lähis-Ida ajalugu · Jeruusalemm ja Sassaniidide riik ·
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Justinianus I ja Lähis-Ida ajalugu · Justinianus I ja Sassaniidide riik ·
Ktesiphon
Ktesiphoni palee varemed 1864. aastal Ktesiphon (pärsia keeles Tīsfūn; araabia keeles Quṭaisifūn) oli Partia ja Sassaniidide riigi pealinn (vastavalt aastatel 247 eKr – 224 pKr ja 224–651).
Ktesiphon ja Lähis-Ida ajalugu · Ktesiphon ja Sassaniidide riik ·
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Lähis-Ida ja Lähis-Ida ajalugu · Lähis-Ida ja Sassaniidide riik ·
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Lähis-Ida ajalugu ja Mesopotaamia · Mesopotaamia ja Sassaniidide riik ·
Partia
Partia riik oma suurimas ulatuses Partia oli hellenistlik suurriik tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel, aastatel 247 eKr – 224 pKr.
Lähis-Ida ajalugu ja Partia · Partia ja Sassaniidide riik ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Lähis-Ida ajalugu ja Rooma keisririik · Rooma keisririik ja Sassaniidide riik ·
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Lähis-Ida ajalugu ja Süüria · Süüria ja Sassaniidide riik ·
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Lähis-Ida ajalugu ja Türgi · Sassaniidide riik ja Türgi ·
Tigris
Tigris Türgis Tigris (türgi Dicle, kurdi Çemê Dicle, araabia دجله (Dijlah)) on ligi 1900 km pikkune jõgi Edela-Aasias Mesopotaamias.
Lähis-Ida ajalugu ja Tigris · Sassaniidide riik ja Tigris ·
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Lähis-Ida ajalugu ja Väike-Aasia · Sassaniidide riik ja Väike-Aasia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lähis-Ida ajalugu ja Sassaniidide riik ühist
- Millised on sarnasused Lähis-Ida ajalugu ja Sassaniidide riik
Võrdlus Lähis-Ida ajalugu ja Sassaniidide riik
Lähis-Ida ajalugu on 256 suhted, samas Sassaniidide riik 48. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 7.24% = 22 / (256 + 48).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lähis-Ida ajalugu ja Sassaniidide riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
