Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Läti ajalugu ja Rzeczpospolita
Läti ajalugu ja Rzeczpospolita on 43 ühist asja (Unioonpeedia): August II, Berliin, Cēsis, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kuramaa hertsogiriik, Läänemeri, Leedu suurvürst, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa vojevoodkond, Luterlus, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Oliwa rahu, Paavst, Pärisorjus, Põhiseadus, Põhjasõda, Peapiiskop, Połack, Poola jagamised, Poola kuningas, Riia ajalugu, Riigimõis, Rootsi, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1617–1618), Saksa-Rooma keiser, ..., Saksa-Rooma riik, Saksimaa kuurvürst, Stanisław Leszczyński, Stefan Batory, Ukraina, Valgevene, Vene Õigeusu Kirik, Vilnius, Vojevoodkond, Zygmunt II August, 1. juuli, 15. sajand, 17. sajand. Laienda indeks (13 rohkem) »
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
August II ja Läti ajalugu · August II ja Rzeczpospolita ·
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Berliin ja Läti ajalugu · Berliin ja Rzeczpospolita ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Läti ajalugu · Cēsis ja Rzeczpospolita ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Läti ajalugu · Katoliiklus ja Rzeczpospolita ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Läti ajalugu · Katoliku kirik ja Rzeczpospolita ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Kuramaa hertsogiriik ja Läti ajalugu · Kuramaa hertsogiriik ja Rzeczpospolita ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Läti ajalugu · Läänemeri ja Rzeczpospolita ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Läti ajalugu ja Leedu suurvürst · Leedu suurvürst ja Rzeczpospolita ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Läti ajalugu ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Rzeczpospolita ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Läti ajalugu ja Liivimaa · Liivimaa ja Rzeczpospolita ·
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Läti ajalugu ja Liivimaa hertsogkond · Liivimaa hertsogkond ja Rzeczpospolita ·
Liivimaa vojevoodkond
Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.
Läti ajalugu ja Liivimaa vojevoodkond · Liivimaa vojevoodkond ja Rzeczpospolita ·
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Läti ajalugu ja Luterlus · Luterlus ja Rzeczpospolita ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Läti ajalugu ja Moskva tsaar · Moskva tsaar ja Rzeczpospolita ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Läti ajalugu ja Moskva tsaaririik · Moskva tsaaririik ja Rzeczpospolita ·
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Läti ajalugu ja Oliwa rahu · Oliwa rahu ja Rzeczpospolita ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Läti ajalugu ja Paavst · Paavst ja Rzeczpospolita ·
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Läti ajalugu ja Pärisorjus · Pärisorjus ja Rzeczpospolita ·
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Läti ajalugu ja Põhiseadus · Põhiseadus ja Rzeczpospolita ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Läti ajalugu ja Põhjasõda · Põhjasõda ja Rzeczpospolita ·
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Läti ajalugu ja Peapiiskop · Peapiiskop ja Rzeczpospolita ·
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Läti ajalugu ja Połack · Połack ja Rzeczpospolita ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Läti ajalugu ja Poola jagamised · Poola jagamised ja Rzeczpospolita ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Läti ajalugu ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Rzeczpospolita ·
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Läti ajalugu ja Riia ajalugu · Riia ajalugu ja Rzeczpospolita ·
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Läti ajalugu ja Riigimõis · Riigimõis ja Rzeczpospolita ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Läti ajalugu ja Rootsi · Rootsi ja Rzeczpospolita ·
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Läti ajalugu ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja Rzeczpospolita ·
Rootsi-Poola sõda (1617–1618)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.
Läti ajalugu ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618) · Rootsi-Poola sõda (1617–1618) ja Rzeczpospolita ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Läti ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Rzeczpospolita ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Läti ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Rzeczpospolita ja Saksa-Rooma riik ·
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Läti ajalugu ja Saksimaa kuurvürst · Rzeczpospolita ja Saksimaa kuurvürst ·
Stanisław Leszczyński
Poola kuningas ja Leedu suurvürst '''Stanisław Leszczyński'''. Jean Girardet' maal. Stanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.
Läti ajalugu ja Stanisław Leszczyński · Rzeczpospolita ja Stanisław Leszczyński ·
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Läti ajalugu ja Stefan Batory · Rzeczpospolita ja Stefan Batory ·
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Läti ajalugu ja Ukraina · Rzeczpospolita ja Ukraina ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Läti ajalugu ja Valgevene · Rzeczpospolita ja Valgevene ·
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Läti ajalugu ja Vene Õigeusu Kirik · Rzeczpospolita ja Vene Õigeusu Kirik ·
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Läti ajalugu ja Vilnius · Rzeczpospolita ja Vilnius ·
Vojevoodkond
Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.
Läti ajalugu ja Vojevoodkond · Rzeczpospolita ja Vojevoodkond ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Läti ajalugu ja Zygmunt II August · Rzeczpospolita ja Zygmunt II August ·
1. juuli
1.
1. juuli ja Läti ajalugu · 1. juuli ja Rzeczpospolita ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Läti ajalugu · 15. sajand ja Rzeczpospolita ·
17. sajand
17.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Läti ajalugu ja Rzeczpospolita ühist
- Millised on sarnasused Läti ajalugu ja Rzeczpospolita
Võrdlus Läti ajalugu ja Rzeczpospolita
Läti ajalugu on 578 suhted, samas Rzeczpospolita 297. Kuna neil ühist 43, Jaccard indeks on 4.91% = 43 / (578 + 297).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Läti ajalugu ja Rzeczpospolita. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
