Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Läänemeresoome keeled ja Liivi keel
Läänemeresoome keeled ja Liivi keel on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Balti keeled, Eesti keel, Emakeele Sihtasutus, Karjala keel, Kuramaa liivlased, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Läti, Lüüdi keel, Lõunaeesti keeled, Paul Ariste, Peipsi järv, Soome-ugri keeled, Tiit-Rein Viitso, Vadja keel, Vepsa keel.
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Balti keeled ja Läänemeresoome keeled · Balti keeled ja Liivi keel ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Läänemeresoome keeled · Eesti keel ja Liivi keel ·
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Emakeele Sihtasutus ja Läänemeresoome keeled · Emakeele Sihtasutus ja Liivi keel ·
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Karjala keel ja Läänemeresoome keeled · Karjala keel ja Liivi keel ·
Kuramaa liivlased
Kuramaa liivlased on Kuramaa põhjaosas elanud liivlased.
Kuramaa liivlased ja Läänemeresoome keeled · Kuramaa liivlased ja Liivi keel ·
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Läänemeresoome algkeel ja Läänemeresoome keeled · Läänemeresoome algkeel ja Liivi keel ·
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm · Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Liivi keel ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läänemeresoome keeled ja Läti · Läti ja Liivi keel ·
Lüüdi keel
Lüüdi keel on läänemeresoome keel või murre, mis kuulub soome-ugri keelte hulka.
Läänemeresoome keeled ja Lüüdi keel · Lüüdi keel ja Liivi keel ·
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Läänemeresoome keeled ja Lõunaeesti keeled · Lõunaeesti keeled ja Liivi keel ·
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Läänemeresoome keeled ja Paul Ariste · Liivi keel ja Paul Ariste ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Läänemeresoome keeled ja Peipsi järv · Liivi keel ja Peipsi järv ·
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Läänemeresoome keeled ja Soome-ugri keeled · Liivi keel ja Soome-ugri keeled ·
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Läänemeresoome keeled ja Tiit-Rein Viitso · Liivi keel ja Tiit-Rein Viitso ·
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Läänemeresoome keeled ja Vadja keel · Liivi keel ja Vadja keel ·
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Läänemeresoome keeled ja Vepsa keel · Liivi keel ja Vepsa keel ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Läänemeresoome keeled ja Liivi keel ühist
- Millised on sarnasused Läänemeresoome keeled ja Liivi keel
Võrdlus Läänemeresoome keeled ja Liivi keel
Läänemeresoome keeled on 86 suhted, samas Liivi keel 72. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 10.13% = 16 / (86 + 72).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Läänemeresoome keeled ja Liivi keel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
