Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Alutaguse murre, Balti keeled, Eesti keel, Germaani keeled, Isuri keel, Keel ja Kirjandus, Kirderanniku murded, Lõunaeesti keeled, Liivi keel, Slaavi keeled, Soome keel, Soome-ugri keeled, Vadja keel.
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Alutaguse murre ja Läänemeresoome keeled · Alutaguse murre ja Läänemeresoome keelte lõunarühm ·
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Balti keeled ja Läänemeresoome keeled · Balti keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Läänemeresoome keeled · Eesti keel ja Läänemeresoome keelte lõunarühm ·
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Germaani keeled ja Läänemeresoome keeled · Germaani keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm ·
Isuri keel
Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.
Isuri keel ja Läänemeresoome keeled · Isuri keel ja Läänemeresoome keelte lõunarühm ·
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Keel ja Kirjandus ja Läänemeresoome keeled · Keel ja Kirjandus ja Läänemeresoome keelte lõunarühm ·
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Kirderanniku murded ja Läänemeresoome keeled · Kirderanniku murded ja Läänemeresoome keelte lõunarühm ·
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Läänemeresoome keeled ja Lõunaeesti keeled · Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Lõunaeesti keeled ·
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Läänemeresoome keeled ja Liivi keel · Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Liivi keel ·
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Läänemeresoome keeled ja Slaavi keeled · Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Slaavi keeled ·
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Läänemeresoome keeled ja Soome keel · Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Soome keel ·
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Läänemeresoome keeled ja Soome-ugri keeled · Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Soome-ugri keeled ·
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Läänemeresoome keeled ja Vadja keel · Läänemeresoome keelte lõunarühm ja Vadja keel ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm ühist
- Millised on sarnasused Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm
Võrdlus Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keeled on 86 suhted, samas Läänemeresoome keelte lõunarühm 28. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 11.40% = 13 / (86 + 28).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
