Kiiremini kui brauser!
215 suhted: Abüssaalisete, Aluskord, B-horisont, Basalt, Diagenees, Firn, Fumarool, Gaas, Geoloogia, Intrusioon, Isotoop, Jütja, Kõrgeim õhutemperatuur, Kihilisus, Kildaline tekstuur, Kivim, Kivimkeha, Kivisüsi, Kristall, Kristallstruktuur, Lahustamine, Laine, Lähtekivim (petroloogia), Läige, Loodus, Maa, Maa-alune jõgi, Maakoor, Maateadus, Maavärin, Maavoole, Magneesium, Mikromeeter, Mineraal, Moondekivim, Moone (geoloogia), Muda, Mudavulkaan, Murenemine, Negatiivne pinnavorm, Nurk, Ookean, Ookeaniline maakoor, Ookeanipõhja laienemine, Platvorm (geoloogia), Raud, Ränidioksiid, Rõhk, Riimvesi, S-laine, ..., Saar, Saarestik, Saarkaar, Saarsilikaadid, Sademed, Sademete hulk, Sakalaviit, Salaspilsi lade, Salm (geograafia), Salpeetrid, Saltatsioon, Samaarium, Samaariumi-neodüümi meetod, Samakõrgusjoon, Samarõhujoon, Samasajujoon, Samasügavusjoon, Sammalloomad, Samuum, San Andrease murrang, Sanakiit, Sandby lade, Sandur, Sanidiin, Santoriniit, Santoriniit (andesiit), Sanukiit, Sapropeliit, Sarder, Sarvkivi, Savann, Savi, Savikõrb, Savikilt, Savikivimid, Savimineraalid, Savistumine, Sälkorg, Sängorg, Söebassein, Söll, Süeniit, Sülviin, Sünekliis, Süngoonia, Sünklinaal, Süsihappegaas, Süsinikuringe, Süvakivim, Süvik, Sedimentatsioon (geoloogia), Sedimentoloogia, Seismilised lained, Seismilised pinnalained, Seismogramm, Seismoloogia, Seismomeeter, Seisuveekogu, Sekretsioon (geoloogia), Sekundaarne mineraal, Seleniit, Selenograafia, Seli, Seljak, Septembri keskmine õhutemperatuur, Serpentiin (mineraal), Sete, Setend, Settekivim, Settelünk, Settetransport, Settimine, Sialliitne murenemine, Sideriit, Signori-Lippsi efekt, Siirdeveed, Silekalju, Silikaatsed mineraalid, Sill, Silm (geograafia), Silur, Sinikilt, Sinisavi, Siroko, Sise-Eesti kliimavaldkond, Sisetuum, Siseveed, Siseveekogu, Skaneeriv elektronmikroskoop, Skäär, Skäärrannik, Skolekodondid, Smaragd, Smithi reegel, Snetnaya Gora alamlade, Soe front, Solaarkonstant, Solfataar, Solonets, Soo, Soogaas, Soojusvöö, Soolad, Soolajärv, Soolak, Sooldumine, Soolsus, Soomets, Soomuld, Soonkivim, Sooraud, Soostik, Soostumine, Soostunud metsad, Soot, Sopka, Speleoloogia, Speleoteem, Spodumeen, Stalagmiit, Stalaktiit, Stegosaurus, Steno seadus, Stepp, Stratigraafia, Stratigraafiline korrelatsioon, Stratigraafiline liigestamine, Stratopaus, Stratosfäär, Stratotüüp, Stromatoliit, Struktuurigeoloogia, Subduktsioon, Subfossiil, Subkontinent, Sudu, Sufosioon, Suhteline õhuniiskus, Suhteline kõrgus, Suhteline vanus, Suir, Sulailm, Sulak, Suldeniit, Suletiste printsiip, Sulfiidsed mineraalid, Sulglohk, Sulgpilved, Superpositsiooniprintsiip (geoloogia), Suspensioon, Suubumisjärv, Suue, Suunatud tekstuur, Suur magmaprovints, Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum, Suurvesi, Suusakujulised kiudpilved, Tahkis, Teadusharu, Temperatuur, Terasuurus, Tuul, Vahevöö, Väävel, Vesi. Laienda indeks (165 rohkem) »
Abüssaalisete
Abüssaalisete ehk süvameresete on meresete, mis lasub maailmamere üle 3000 m sügavuses põhjas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Abüssaalisete · Näe rohkem »
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Aluskord · Näe rohkem »
B-horisont
B-horisont on tähistatud tähega B B-horisont ehk sisseuhtehorisont ehk illuviaalhorisont on mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja B-horisont · Näe rohkem »
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Basalt · Näe rohkem »
Diagenees
Diagenees on kõikide setteid ja settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside (v.a murenemine ja moone) kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Diagenees · Näe rohkem »
Firn
Liustikust pärit firni näidis Firn ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Firn · Näe rohkem »
Fumarool
Solfataar Uus-Meremaal Sadestunud väävel aurava fumarooli juures. Vulcano saar, Liparisaared, Itaalia. Damavandi mäel 2014. aastal Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Fumarool · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Gaas · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Geoloogia · Näe rohkem »
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Intrusioon · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Isotoop · Näe rohkem »
Jütja
Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (rootsi ja inglise keeles gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Jütja · Näe rohkem »
Kõrgeim õhutemperatuur
Kõrgeim õhutemperatuur (ka kuumarekord) on kõrgeim mingis piirkonnas (nt Eestis) registreeritud õhutemperatuur.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Kõrgeim õhutemperatuur · Näe rohkem »
Kihilisus
Kihilisus on settekivimeile iseloomulik tekstuur, mis väljendub üksteisele järgnevais kihtides.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Kihilisus · Näe rohkem »
Kildaline tekstuur
kloriitkilda astmelises või plaatjas väljanägemises Kildaline tekstuur ehk kildalisus (inglise slaty cleavage) on madala astme moondekivimeile omane suunatud tekstuur.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Kildaline tekstuur · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Kivim · Näe rohkem »
Kivimkeha
Kivimkeha on geoloogiline struktuur, mis tekke, struktuuri, kivimilise koostise või millegi muu poolest erineb temaga piirnevaist kivimkehadest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Kivimkeha · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Kristall · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Lahustamine
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Lahustamine · Näe rohkem »
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Laine · Näe rohkem »
Lähtekivim (petroloogia)
Moondekivimi lähtekivim on kivim, mille moondumise tagajärjel vastav moondekivim tekkis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Lähtekivim (petroloogia) · Näe rohkem »
Läige
. Läige on viis, kuidas esemed nähtavat valgust peegeldavad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Läige · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Loodus · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Maa · Näe rohkem »
Maa-alune jõgi
Maa-alune jõgi ehk salajõgi on maapinnast allpool voolav vooluveekogu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Maa-alune jõgi · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Maakoor · Näe rohkem »
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Maateadus · Näe rohkem »
Maavärin
Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Maavärin · Näe rohkem »
Maavoole
thumb Maavoole ehk solifluktsioon on veega küllastunud maapinnase liikumine kallakal maapinnal (harilikult mööda igikülmunud pinda).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Maavoole · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Magneesium · Näe rohkem »
Mikromeeter
Mikromeeter (tähis µm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljondiku meetriga: Enne SI-süsteemi kehtestamist (1960. a) oli mikromeetri nimetus mikron (tähis µ).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Mikromeeter · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Mineraal · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Moondekivim · Näe rohkem »
Moone (geoloogia)
Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Moone (geoloogia) · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Muda · Näe rohkem »
Mudavulkaan
''Gryphon'''i tüüpi mudavulkaanid Aserbaidžaanis Gobustanis Mudavulkaan ehk sals on peeneteralisest setendist koosnev lame- või tüvikoonuseline kuhik, mille tipus avanevast lõõrist purskub suurenenud rõhust tulenevalt pidevalt või aeg-ajalt muda, gaasi ja naftasegust vett.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Mudavulkaan · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Murenemine · Näe rohkem »
Negatiivne pinnavorm
Negatiivne pinnavorm on pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Negatiivne pinnavorm · Näe rohkem »
Nurk
Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühise otspunktiga kiirt.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Nurk · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Ookean · Näe rohkem »
Ookeaniline maakoor
legend, mis selgitab, kui vanadele kivimitele mingi värvus vastab. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Ookeaniline maakoor · Näe rohkem »
Ookeanipõhja laienemine
Uut ookeanilist maakoort tekib ookeani keskahelikes pidevalt juurde. Punaka tooniga on tähistatud ookeanipõhja noorimat osa. Ookeanipõhja laienemine ehk spreeding on osa laamtektoonika teooriast.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Ookeanipõhja laienemine · Näe rohkem »
Platvorm (geoloogia)
Platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Platvorm (geoloogia) · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Raud · Näe rohkem »
Ränidioksiid
Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Ränidioksiid · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Rõhk · Näe rohkem »
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Riimvesi · Näe rohkem »
S-laine
S-laine (nimi tuleneb ingl.k. secondary) ehk seismiline nihkelaine on seismiline laine, mille levikul toimub aineosakeste siire risti laine levisuunale.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja S-laine · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Saar · Näe rohkem »
Saarestik
Saarestik ehk arhipelaag on mitme omavahel lähestikku paikneva saare kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Saarestik · Näe rohkem »
Saarkaar
Saarkaar ehk kaarsaarestik on vulkaaniline kaar, mis tekib ühe ookeanilise litosfääri ploki (laama) sukeldumisel (subdutseerumisel) teise ookeanilise litosfääriga laama alla.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Saarkaar · Näe rohkem »
Saarsilikaadid
Saarsilikaadid ehk nesosilikaadid ehk ortosilikaadid ehk singelsilikaadid on silikaatsed mineraalid, mis sisaldavad isoleeritud ränioksiidi tetraeedreid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Saarsilikaadid · Näe rohkem »
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sademed · Näe rohkem »
Sademete hulk
Sademete hulk ehk sademehulk on kliimanäitaja, mis näitab mingi ajavahemiku jooksul spetsiaalse seadmega (tavaliselt sadememõõturiga) mõõdetud veekihi paksust mingis kohas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sademete hulk · Näe rohkem »
Sakalaviit
Sakalaviit on endine vulkaanilise kivimi tüüp.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sakalaviit · Näe rohkem »
Salaspilsi lade
Salaspilsi lade on Ülem-Devoni ladestiku lade.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Salaspilsi lade · Näe rohkem »
Salm (geograafia)
Salm on enamasti väikese väina, harvem merekitsuse kohalik nimetus mõnedes Eesti rannikupiirkondades.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Salm (geograafia) · Näe rohkem »
Salpeetrid
Salpeetrid on leelis- ja leelismuldmetallide nitraadid või ammooniumnitraat.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Salpeetrid · Näe rohkem »
Saltatsioon
Saltatsioon on setteosakeste transpordiviis, mille puhul osakesed liiguvad tuulest või vooluveest kantuna hüplevalt edasi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Saltatsioon · Näe rohkem »
Samaarium
Samaarium (sümbol Sm) on keemiline element järjekorranumbriga 62, haruldane muldmetall.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Samaarium · Näe rohkem »
Samaariumi-neodüümi meetod
Samaariumi-neodüümi meetod on isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümi isotoobiks 143Nd.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Samaariumi-neodüümi meetod · Näe rohkem »
Samakõrgusjoon
Samakõrgusjooned topograafilisel kaardil Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Samakõrgusjoon · Näe rohkem »
Samarõhujoon
Meteoroloogilise olukorra pinnakaart. Kujutatud baarilisel väljal eristuvad selgelt kaks süsteemi: kõrg- ja madalrõhkkond Isobaar on meteoroloogias ühele tasapinnale, tavaliselt merepinna kõrgusele taandatud sama õhurõhuga, samal kokkuleppelisel mõõtmisajal mõõtepunkte ühendav kõverjoon ehk samarõhujoon geograafilisel kaardil.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Samarõhujoon · Näe rohkem »
Samasajujoon
Euroopa sademetekaart 2019. aasta juuni kohta Samasajujoon ehk isohüeet on samajoon, mis ühendab ühesuguse sademetehulgaga punkte.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Samasajujoon · Näe rohkem »
Samasügavusjoon
Samasügavusjoon ehk isobaat on joon kaardil, mis ühendab sama sügavusega punkte.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Samasügavusjoon · Näe rohkem »
Sammalloomad
Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sammalloomad · Näe rohkem »
Samuum
Samuum on kuiv kuum tuul Saharas ja Araabia poolsaarel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Samuum · Näe rohkem »
San Andrease murrang
Murrang on märgitud punase joonega. Nooltega on tähistatud laamade liikumine üksteise suhtes San Andrease murrang on Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laama eraldav murrang.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja San Andrease murrang · Näe rohkem »
Sanakiit
Sanakiit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sanakiit · Näe rohkem »
Sandby lade
Sularpi ojasäng Fågelsångsdaleni looduskaitsealal Sandby lade on ordoviitsiumi ladestu ülemordoviitsiumi ladestiku globaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sandby lade · Näe rohkem »
Sandur
Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sandur · Näe rohkem »
Sanidiin
Sanidiin on kivimit moodustav mineraal, mis kuulub päevakivide kaaliumpäevakivide rühma.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sanidiin · Näe rohkem »
Santoriniit
Santoriniit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Santoriniit · Näe rohkem »
Santoriniit (andesiit)
Santoriniit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Santoriniit (andesiit) · Näe rohkem »
Sanukiit
Sanukiit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sanukiit · Näe rohkem »
Sapropeliit
Sapropeliit on põlevmaavara, mis on tekkinud kunagi veekogu põhja settinud peamiselt madalamaist organismidest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sapropeliit · Näe rohkem »
Sarder
Sarder on kaltsedoni punakaspruun erim, mis sarnaneb karneooliga.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sarder · Näe rohkem »
Sarvkivi
Sarvkivi on peeneteraline moondekivim, mis koosneb eelistatud orientatsioonita peamiselt võrdteralistest kontaktmoonde läbi tekkinud mineraalidest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sarvkivi · Näe rohkem »
Savann
Savann Keenias Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Savann · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Savi · Näe rohkem »
Savikõrb
Savikõrb on kõrb, kus on tihe savikiht, raske lõimisega muld ja muutlik veerežiim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Savikõrb · Näe rohkem »
Savikilt
Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveeris). Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Savikilt · Näe rohkem »
Savikivimid
Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Savikivimid · Näe rohkem »
Savimineraalid
Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete Savimineraalid on mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Savimineraalid · Näe rohkem »
Savistumine
Savistumine on bioloogilisel või keemilisel murenemisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumine ja kuhjumine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Savistumine · Näe rohkem »
Sälkorg
Sügavale mäekülje sisse lõikunud sälkorg Šotimaal. Sälkorg Norras. Sälkorg on järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sälkorg · Näe rohkem »
Sängorg
Sängorg on jõeorg, mis koosneb ainult jõesängist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sängorg · Näe rohkem »
Söebassein
Söebassein (inglise coal basin) on bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Söebassein · Näe rohkem »
Söll
Söll on tavaliselt katlakujuline suletud lohk maapinnas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Söll · Näe rohkem »
Süeniit
Süeniit on QAPF-diagrammil keskel vasakul. Süeniit on süvakivim, mis koosneb peamiselt päevakividest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Süeniit · Näe rohkem »
Sülviin
Sülviin on mineraal kloriidide klassist, keemiliselt koostiselt kaaliumkloriid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sülviin · Näe rohkem »
Sünekliis
Sünekliis on suure ulatusega nõgus platvormse aluskorra struktuur.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sünekliis · Näe rohkem »
Süngoonia
Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Süngoonia · Näe rohkem »
Sünklinaal
Sünklinaal Rainbow Basinis Californias Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sünklinaal · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinikuringe
Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Süsinikuringe · Näe rohkem »
Süvakivim
Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Süvakivim · Näe rohkem »
Süvik
Süvikud tekivad sinna, kus üks laam sukeldub teise alla Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Süvik · Näe rohkem »
Sedimentatsioon (geoloogia)
Sedimentatsioon on protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sedimentatsioon (geoloogia) · Näe rohkem »
Sedimentoloogia
Sedimentoloogia on teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sedimentoloogia · Näe rohkem »
Seismilised lained
Keha- ja pinnalained Seismiline laine on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Seismilised lained · Näe rohkem »
Seismilised pinnalained
Pinnalained on seismilised lained, mis levivad piki maapinda või piki maasisest geoloogilisi struktuure eraldavat pinda.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Seismilised pinnalained · Näe rohkem »
Seismogramm
Näide kolmes põhisuunas lainekiirusi näitavast seismogrammist Seismogramm on ühe või mitme seismograafi abil saadav maavärina (ka tuumaplahvatuse, lõhkamise vms) skeem (harilikult Descartesi koordinaadistikus), kus on graafiliselt kujutatud seismilisi laineid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Seismogramm · Näe rohkem »
Seismoloogia
Seismoloogia on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Seismoloogia · Näe rohkem »
Seismomeeter
Ajutise seismojaama konstruktsioon. Põhja-Islandi kõrgustik. Güralp CMG-3ESP seismomeeter. Pilt: Heidi Soosalu Seismomeeter on seade, millega mõõdetakse seismilisi laineid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Seismomeeter · Näe rohkem »
Seisuveekogu
Seisuveekogu on mandriveekogu, milles vesi seisab (ei voola) ja veevahetus on aeglane.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Seisuveekogu · Näe rohkem »
Sekretsioon (geoloogia)
Sekretsioonid tekivad kui enam-vähem ümarate piirjoontega tühik täitub seintest keskkoha suunas kolloidse või kristalse ainega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sekretsioon (geoloogia) · Näe rohkem »
Sekundaarne mineraal
vesikulaarne andesiit, mille vesiikulid on peale kivimi moodustumist täitunud sekundaarsete tseoliitidega (valged kogumid) Sekundaarne mineraal on mineraal, mis on tekkinud teda ümbritsevast kivimist hiljem.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sekundaarne mineraal · Näe rohkem »
Seleniit
Seleniit on plaatjas läbipaistev kipsi erim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Seleniit · Näe rohkem »
Selenograafia
Selenograafia on teadus, mis uurib Kuu pinda ja pinnavorme.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Selenograafia · Näe rohkem »
Seli
Seli on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Seli · Näe rohkem »
Seljak
Seljak (ka seljandik) on geograafias suhteliselt kitsas järsunõlvaline piklik kõrgendik (vaadatud 27.08.2016).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Seljak · Näe rohkem »
Septembri keskmine õhutemperatuur
Septembri keskmine õhutemperatuur on kliimanäitaja, mis arvestatakse mingis kohas tehtud mitmeaastaste vaatluste alusel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Septembri keskmine õhutemperatuur · Näe rohkem »
Serpentiin (mineraal)
Serpentiin on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Serpentiin (mineraal) · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sete · Näe rohkem »
Setend
Setend on ühisnimetus nii settetele kui ka settekivimitele.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Setend · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Settekivim · Näe rohkem »
Settelünk
Settelünk (ka hiaatus, inglise hiatus) on katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Settelünk · Näe rohkem »
Settetransport
Settetransport on setteosakeste ümberpaigutamine tuule, voolava vee vms loodusliku teguri mõjul.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Settetransport · Näe rohkem »
Settimine
Settimine ehk kuhjumine ehk kogunemine (vanemas kirjanduses ka: sedimentatsioon) on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Settimine · Näe rohkem »
Sialliitne murenemine
Sialliitne murenemine on murenemine, mis toimub paraskliimas keskmise sademetehulga juures.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sialliitne murenemine · Näe rohkem »
Sideriit
Sideriit ehk rauapagu on mineraal, keemiliselt koostiselt raud(II)karbonaat.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sideriit · Näe rohkem »
Signori-Lippsi efekt
Signori-Lippsi efekt selgitab, miks äkilist väljasuremist võidakse kujutada pikaajalise protsessina.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Signori-Lippsi efekt · Näe rohkem »
Siirdeveed
Siirdeveed ehk üleminekuveekogud on mere või ookeani läheduse tõttu madala soolsusega jõesuulähedased pinnaveekogud, mis on tugevasti mõjutatud mageveevoolust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Siirdeveed · Näe rohkem »
Silekalju
Silekaljud Laadoga skääridel Silekalju ehk oinapea on piklik, jää lihvitud kaljurünk või kaljuküngas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Silekalju · Näe rohkem »
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Sill
Sill Edinburghis Šotimaal Sill on plaatjas tardunud intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sill · Näe rohkem »
Silm (geograafia)
Silm on kitsas karide- või madalikevaheline laevatatav veeala mõnedes Eesti rannikupiirkondade kohalikus keeles.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Silm (geograafia) · Näe rohkem »
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Silur · Näe rohkem »
Sinikilt
Sinikilt Türgist. Sinikilt on kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimustes basaltse lähtekivimi moondumisel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sinikilt · Näe rohkem »
Sinisavi
Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sinisavi · Näe rohkem »
Siroko
Siroko ehk široko (itaalia sõnast scirocco ja prantsuse sõnast sirocco) on tugev soe tuul Vahemere keskosas ja Aadria merel, puhub peamiselt kagust ehk Liibüa ja Egiptuse kohalt, tugevaim sügisel ja talvel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Siroko · Näe rohkem »
Sise-Eesti kliimavaldkond
Sise-Eesti kliimavaldkond (ka Sise-Eesti mandrilise kliima piirkond) on üks kahest Eesti kliimavaldkonnast (teine on Läänemere kliimavaldkond).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sise-Eesti kliimavaldkond · Näe rohkem »
Sisetuum
Maa siseehitus. Sisetuum on märgitud numbriga 6 Sisetuum on Maa tuuma keskosa, tuuma kõige kuumem osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sisetuum · Näe rohkem »
Siseveed
Siseveed on maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Siseveed · Näe rohkem »
Siseveekogu
Siseveekogu on maailmamerest eraldatud veekogu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Siseveekogu · Näe rohkem »
Skaneeriv elektronmikroskoop
Mikroskoopiline struktuur on valmistatud alumiiniumist alusele fokuseeritud ioonkiirega ning "fotografeeritud" skaneeriva elektronmikroskoobiga, kasutades sekundaarseid elektrone. Nagu skaalalt näha, on valmistatud struktuur nii pisike, et see võiks mahtuda juuksekarvale. Pilt valmis Tartu Ülikooli füüsika instituudis läbi viidud praktikumi raames, kus tipptehnoloogia demonstreerimise teemaks oli "Eesti Vabariik 100" Neid õietolmuterasid on skaneeritud elektronmikroskoobiga näitamaks mikrograafi teravussügavust Tihti värvitakse saadud pilte eesmärgiga lihtsustada struktuuride mõistmist. Sageli tehakse seda ka esteetilistel kaalutlustel. Pildil on üheidulehelise taime ''Tradescantia'' tolmukakarvad ja õietolm. Autor: Heiti Paves, TTÜ Skaneeriv elektronmikroskoop (lühend SEM) on mikroskoop, mis loob kujutise uuritavat proovi suure energiaga elektronikiire abil skaneerides.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Skaneeriv elektronmikroskoop · Näe rohkem »
Skäär
300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Skäär · Näe rohkem »
Skäärrannik
Skäärrannik Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Skäärrannik · Näe rohkem »
Skolekodondid
lõuaaparaat, mille üksikuid elemente nimetatakse skolekodontideks. Ordoviitsiumi ajastu, Põhja-Eesti Skolekodondid on hulkharjasusside ehk polüheetide lõuaaparaadi elemendid, mis koosnevad kollakast kuni mustjast orgaanilisest ainesest ning on enamasti 0,2–1 mm, harva üle 5 mm pikkused.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Skolekodondid · Näe rohkem »
Smaragd
Smaragd Smaragd on heksagonaalne, erk rohelise värvusega (smaragdroheline) mineraal, berülli (Be3Al2(SiO3)6) erim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Smaragd · Näe rohkem »
Smithi reegel
Smithi reegel (ehk Smithi seadus ehk faunade järgnevuse reegel) on stratigraafiline seaduspära, mille kohaselt erinevad fossiilid või nende kooslused järgnevad üksteisele erinevais paigus samas stratigraafilises järjestuses.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Smithi reegel · Näe rohkem »
Snetnaya Gora alamlade
Velikaja jõe poolt Snetnaya Gora alamlade on lokaalne kronostratigraafiline üksus, Pļaviņase lademe kõige alumisem alamlade.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Snetnaya Gora alamlade · Näe rohkem »
Soe front
Soe front Sooja frondi märk ilmakaardil Soe front on atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soe front · Näe rohkem »
Solaarkonstant
Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Solaarkonstant · Näe rohkem »
Solfataar
Solfataar Uus-Meremaal, mille ümbrus on kaetud väävliga Solfataar ehk väävliallikas on väävlirikkaid gaase eraldav fumarool.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Solfataar · Näe rohkem »
Solonets
Taimestik solonetsil Austrias Podersdorfis Solonetsi profiil Solonets on mullatüüp, mille pealmine horisont sisaldab rohkesti naatriumi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Solonets · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soo · Näe rohkem »
Soogaas
Soogaas on soode ja seisva veega veekogude sügavamais kihtides taimejäänuste bakteriaalsel lagunemisel tekkiv gaasisegu, mis sisaldab harilikult peamiselt metaani (65–95%) ja süsinikdioksiidi (5–35%).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soogaas · Näe rohkem »
Soojusvöö
pisi Soojusvöö ehk soojusvöönd on kõige soojema kuu keskmise õhutemperatuuri alusel eristatud piirkonnad Maal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soojusvöö · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soolad · Näe rohkem »
Soolajärv
Suur Soolajärv on läänepoolkera suurim soolajärv Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soolajärv · Näe rohkem »
Soolak
Soolak on soolalembeste taimedega maa-ala, mille mullas on palju kergesti lahustuvaid sooli.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soolak · Näe rohkem »
Sooldumine
Sooldumine Colorado osariigis Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sooldumine · Näe rohkem »
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soolsus · Näe rohkem »
Soomets
Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad).
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soomets · Näe rohkem »
Soomuld
Soomulla profill Soomuld on muld, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm ja kuivendatult vähemalt 20 cm tüsedune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soomuld · Näe rohkem »
Soonkivim
Soonkivim ehk subvulkaaniline kivim on struktuurilt vulkaanilise kivimi ning süvakivimi vahepealne tardkivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soonkivim · Näe rohkem »
Sooraud
Sooraud Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide harilikult mullataoline, terajas või muguljas kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sooraud · Näe rohkem »
Soostik
Soostik on lähestikku asuvate soode kogum.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soostik · Näe rohkem »
Soostumine
Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soostumine · Näe rohkem »
Soostunud metsad
Soostunud metsad ehk soovikumetsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soostunud metsad · Näe rohkem »
Soot
Songhua jõesäng loogete ja sootidega. Satelliidifoto Soot ehk koold ehk jõekoold (argikeeles ka vanajõgi, Ida-Eestis ka struuga) on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Soot · Näe rohkem »
Sopka
Sopka Kamtšatkal Sopka (vene sõnast сопка) on küngas või üksik ümara tipuga mägi või metsatu mäetipp Venemaal, Siberis ja Kaug-Idas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sopka · Näe rohkem »
Speleoloogia
Nahkhiireuurija Oliver Kalda siseneb nahkhiirte elukohaks olevasse koopasse Speleoloogia ehk koopateadus (kreeka keeles σπήλαιον 'koobas') on geoloogia haru, mis uurib koopaid, nende tekkimist, arenemist, ehitust, otsimist ja elustikku.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Speleoloogia · Näe rohkem »
Speleoteem
Speleoteemid on koobastes tekkinud sekundaarsetest mineraalidest koosnevad moodustised.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Speleoteem · Näe rohkem »
Spodumeen
Spodumeen on pürokseenide hulka kuuluv mineraal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Spodumeen · Näe rohkem »
Stalagmiit
Stalagmiidid ühes koopas Prantsusmaal Hérault' departemangus Stalagmiit on koopa põrandalt üles ulatuv tilkekivi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Stalagmiit · Näe rohkem »
Stalaktiit
Treak Cliffi koopas Inglismaal Stalaktiit on koopa laes rippuv tilkekivi.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Stalaktiit · Näe rohkem »
Stegosaurus
Stegosaurus (Stegosaurus; kreeka steganos, "kaetud" + sauros, "sisalik", "kaetud sisalik", mis viitab tema seljal asunud luuplaatidele) on väljasurnud perekond dinosauruste ülemseltsi lindvaagnaliste seltsist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Stegosaurus · Näe rohkem »
Steno seadus
Steno seadus võib tähendada mitut erinevat fundamentaalset geoloogilist seaduspärasust, mis panevad aluse kristallograafiale ja stratigraafiale.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Steno seadus · Näe rohkem »
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Stepp · Näe rohkem »
Stratigraafia
See artikkel annab lühiülevaate stratigraafiast; stratigraafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Stratigraafia mõisteid. ---- kihid Salta provintsis ArgentinasStratigraafia on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Stratigraafia · Näe rohkem »
Stratigraafiline korrelatsioon
Stratigraafiline korrelatsioon on läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Stratigraafiline korrelatsioon · Näe rohkem »
Stratigraafiline liigestamine
Stratigraafiline liigestamine on sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Stratigraafiline liigestamine · Näe rohkem »
Stratopaus
Stratopaus on atmosfäärikiht stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Stratopaus · Näe rohkem »
Stratosfäär
Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Stratosfäär · Näe rohkem »
Stratotüüp
Stratotüüp (ka tüüpläbilõige) on kivimite kindel kihiline järjestus stratigraafilise üksuse või selle piiride määratlemiseks ja iseloomustamiseks.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Stratotüüp · Näe rohkem »
Stromatoliit
Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Stromatoliit · Näe rohkem »
Struktuurigeoloogia
Struktuurigeoloogia on teadusharu, mis tegeleb kivimite ja kivimkehade koosseisu, kuju, paigutuse, deformeerituse, mõõtmete jms ehk lühidalt geoloogiliste struktuuridega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Struktuurigeoloogia · Näe rohkem »
Subduktsioon
Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Subduktsioon · Näe rohkem »
Subfossiil
Subfossiil on geoloogilises mõttes suhteliselt hiljuti mattunud taime- või loomajäänus, mis pole veel jõudnud muutuda kivistiseks ehk fossiilistuda.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Subfossiil · Näe rohkem »
Subkontinent
Subkontinent ehk alakontinent on suur mandri ehk kontinendi suur osa.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Subkontinent · Näe rohkem »
Sudu
Sudu Londonis Sudu (inglise keeles smog) on teatud tüüpi õhusaaste.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sudu · Näe rohkem »
Sufosioon
Sufosioon on geoloogiline protsess, mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sufosioon · Näe rohkem »
Suhteline õhuniiskus
Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus näitab, kui kaugel on õhuhulk selles leiduva veeauruga küllastatusest.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Suhteline õhuniiskus · Näe rohkem »
Suhteline kõrgus
Suhteline kõrgus ehk relatiivne kõrgus on maapinna punkti (näiteks künka tipu) kõrgus pinnavormi jalamist.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Suhteline kõrgus · Näe rohkem »
Suhteline vanus
Kivimite suhtelist vanust võib määrata geoloogiliste, stratigraafiliste ja paleontoloogiliste meetoditega.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Suhteline vanus · Näe rohkem »
Suir
Suir Suir on mesilaspere poolt kogutud õietolmust valmistatud mesilaste söödavaru.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Suir · Näe rohkem »
Sulailm
Lume sulamine tiigil Kõrvemaal 2023. aasta talv SulailmSulailm ehk sula on ilma soojenemine talvel ja varakevadel, nii et õhutemperatuur tõuseb üle 0 °C.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sulailm · Näe rohkem »
Sulak
Sulak ehk lumepaljand on koht või laik, kust lumi ja/või jää on ära sulanud ja maapind on paljas.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sulak · Näe rohkem »
Suldeniit
Suldeniit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Suldeniit · Näe rohkem »
Suletiste printsiip
Suletiste printsiip on geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Suletiste printsiip · Näe rohkem »
Sulfiidsed mineraalid
Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »
Sulglohk
Sulglohk ehk söll on sulgvorm, milleks loetakse kõrgema alaga ümbritsetud maapinna lohku.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sulglohk · Näe rohkem »
Sulgpilved
''Cirrus vertebratus'' ''Cirrus vertebratus'' Sulgpilved ehk Cirrus vertebratus (Ci vertebratus ehk Ci vert) on kiudpilvede vorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Sulgpilved · Näe rohkem »
Superpositsiooniprintsiip (geoloogia)
Superpositsiooniprintsiip on geoloogiline printsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanemaks kihiks lamav ehk alumine ja nooremaks lasuv ehk ülemine kiht.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Superpositsiooniprintsiip (geoloogia) · Näe rohkem »
Suspensioon
Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Suspensioon · Näe rohkem »
Suubumisjärv
Suubumisjärv on järv, millel puudub pindmine ja maa-alune väljavool.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Suubumisjärv · Näe rohkem »
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Suue · Näe rohkem »
Suunatud tekstuur
Suunatud tekstuur on mitmetele moonde- ja tardkivimeile omane tekstuur, mis väljendub kivimi koostiselises kihistumises, plaatjate või tulpjate mineraalide eelistatud orientatsioonis, vesiikulite väljavenitatuses jne.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Suunatud tekstuur · Näe rohkem »
Suur magmaprovints
Suured magmaprovintsid on ulatuslikud piirkonnad, kus levivad massiivsed aluseliste vulkaaniliste kivimite kihid.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Suur magmaprovints · Näe rohkem »
Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum
Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum oli külm periood Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas umbes 450–900 pKr.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum · Näe rohkem »
Suurvesi
Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010) Suurvesi Soomaal (2010) Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Suurvesi · Näe rohkem »
Suusakujulised kiudpilved
''Cirrus uncinus'' Suusakujulised kiudpilved (nn kassiküünepilved ehk kassiküüned, Eesti Loodus, 1999, nr 4) ehk Cirrus uncinus (Ci uncinus ehk Ci unc) on kiudpilvede vorm.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Suusakujulised kiudpilved · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Tahkis · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Teadusharu · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Temperatuur · Näe rohkem »
Terasuurus
Terasuurus on purdosakese keskmine läbimõõt.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Terasuurus · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Tuul · Näe rohkem »
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Vahevöö · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Väävel · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Maateaduste mõisteid (S) ja Vesi · Näe rohkem »
