Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Maolised ja Silm
Maolised ja Silm on 56 ühist asja (Unioonpeedia): Antikehad, Elund, Embrüo, Evolutsioon, Ganglion, Harderi nääre, Harilik rästik, Hüpotalamus, Infraselts, Inimene, Jacobsoni elund, Jaht, Kassmadu, Kõvakest, Kestumine, Klaaskeha, Klaaskehaneste, Lümf, Lõgismadulased, Lihas, Liik (bioloogia), Liikumine, Linnud, Loomad, Loomade elu, Maolised, Merimadulased, Nahk, Nastik, Nägemine, ..., Nägemisnärv, Näsakoonus, Nina-pisarajuha, Päikesekiirgus, Peaaju, Perekond (bioloogia), Pisarakanalike, Piugmadu, Rästik (perekond), Ripskeha, Roomajad, Saakloom, Sarvkest, Schlemmi kanal, Scolecophidia, Selgroogsed, Silmaava, Silmakilbis, Silmalaug, Silmalääts, Silmamuna, Suuõõs, Võrkkest, Veresoon, Vesivedelik, Vikerkest. Laienda indeks (26 rohkem) »
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Antikehad ja Maolised · Antikehad ja Silm ·
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Elund ja Maolised · Elund ja Silm ·
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Embrüo ja Maolised · Embrüo ja Silm ·
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Evolutsioon ja Maolised · Evolutsioon ja Silm ·
Ganglion
Ganglion ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum.
Ganglion ja Maolised · Ganglion ja Silm ·
Harderi nääre
Harderi nääre (inglise keeles Harderian gland, ka Harder's lacrimal gland) on paljudel selgroogsetel (roomajad, linnud, enamik imetajad) silmade piirkonnas paiknev eksokriinnääre, mis inimestel on taandarenenud.
Harderi nääre ja Maolised · Harderi nääre ja Silm ·
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Harilik rästik ja Maolised · Harilik rästik ja Silm ·
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Hüpotalamus ja Maolised · Hüpotalamus ja Silm ·
Infraselts
Infraselts (ladina infraordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.
Infraselts ja Maolised · Infraselts ja Silm ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Maolised · Inimene ja Silm ·
Jacobsoni elund
Jacobsoni elundi (H) paigutus roomajal Jacobsoni elund ehk sahkluu-ninaelund ehk sahkluu-nina elund ehk vomeronasaalelund ehk vomeronasaalne süsteem (ladina organum vomeronasale) on paljude loomade peas paiknev paariline lisahaistmiselund.
Jacobsoni elund ja Maolised · Jacobsoni elund ja Silm ·
Jaht
Jaht võib olla.
Jaht ja Maolised · Jaht ja Silm ·
Kassmadu
Kassmadu (Telescopus fallax) on nastiklaste sugukonda Telescopuse perekonda kuuluv maoliik.
Kassmadu ja Maolised · Kassmadu ja Silm ·
Kõvakest
Kõvakest ehk silma kõvakest ehk skleera ehk silmavalge (ladina keeles sclera) on inimeste ja paljude loomade silmamuna kest.
Kõvakest ja Maolised · Kõvakest ja Silm ·
Kestumine
tsikaadlase kestumine Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.
Kestumine ja Maolised · Kestumine ja Silm ·
Klaaskeha
Klaaskeha (nr 12) Klaaskeha (ladina keeles corpus vitreum) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna osa.
Klaaskeha ja Maolised · Klaaskeha ja Silm ·
Klaaskehaneste
Klaaskehanesteks (ladina humor vitreus, inglise vitreous humor) nimetatakse paljude loomade klaaskeha moodustavat orgaanilist kehavedelikku.
Klaaskehaneste ja Maolised · Klaaskehaneste ja Silm ·
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Lümf ja Maolised · Lümf ja Silm ·
Lõgismadulased
Lõgismadulased (Crotalinae) on madude alamsugukond.
Lõgismadulased ja Maolised · Lõgismadulased ja Silm ·
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Lihas ja Maolised · Lihas ja Silm ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Liik (bioloogia) ja Maolised · Liik (bioloogia) ja Silm ·
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Liikumine ja Maolised · Liikumine ja Silm ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Linnud ja Maolised · Linnud ja Silm ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Maolised · Loomad ja Silm ·
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Loomade elu ja Maolised · Loomade elu ja Silm ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Maolised · Maolised ja Silm ·
Merimadulased
Merimadulased (Hydrophiinae) on mürknastiklaste sugukonna alamsugukond.
Maolised ja Merimadulased · Merimadulased ja Silm ·
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Maolised ja Nahk · Nahk ja Silm ·
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Maolised ja Nastik · Nastik ja Silm ·
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Maolised ja Nägemine · Nägemine ja Silm ·
Nägemisnärv
Nägemisnärv ehk II peaajunärv ehk teine kraniaalnärv (ladina keeles nervus opticus) on paljude loomade silma võrkkestast algav sensoorne närv, mis ulatub silmamuna tagaseinast nägemisristmikuni (chiasma opticum).
Maolised ja Nägemisnärv · Nägemisnärv ja Silm ·
Näsakoonus
Näsakoonus (conus papillaris) on paljude roomajate silmades olev moodustis, mis saab alguse nägemisnärvikettast ja suundub klaaskehasse.
Maolised ja Näsakoonus · Näsakoonus ja Silm ·
Nina-pisarajuha
Nina-pisarajuha ehk nina-pisara juha (ladina keeles ductus nasolacrimalis, canalis nasolacrimalis) on paljude loomade peas silmapiirkonnas paiknev paariline juha, mis suundub pisarakotist ninaõõnde.
Maolised ja Nina-pisarajuha · Nina-pisarajuha ja Silm ·
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Maolised ja Päikesekiirgus · Päikesekiirgus ja Silm ·
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Maolised ja Peaaju · Peaaju ja Silm ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Maolised ja Perekond (bioloogia) · Perekond (bioloogia) ja Silm ·
Pisarakanalike
Pisarakanalike (ladina keeles canaliculus lacrimalis) on paljude loomade peas silmade juures paiknev paariline kanal.
Maolised ja Pisarakanalike · Pisarakanalike ja Silm ·
Piugmadu
Piugmadu (Dryophis) on maoperekond.
Maolised ja Piugmadu · Piugmadu ja Silm ·
Rästik (perekond)
Rästik (Vipera) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoperekond.
Maolised ja Rästik (perekond) · Rästik (perekond) ja Silm ·
Ripskeha
Ripskehaks ehk tsiliaarkehaks ehk tsiliaarkehakeseks (ladina keeles corpus ciliare) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna soonmiku jätkuks olevat soonkesta eesmist osa.
Maolised ja Ripskeha · Ripskeha ja Silm ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Maolised ja Roomajad · Roomajad ja Silm ·
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Maolised ja Saakloom · Saakloom ja Silm ·
Sarvkest
Sarvkest (ladina keeles cornea) on inimestel ja paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa.
Maolised ja Sarvkest · Sarvkest ja Silm ·
Schlemmi kanal
Schlemmi kanal ehk kõvakestavenoosurge (ladina keeles sinus venosus sclerae) on inimeste ja paljude loomade silma sarvkesta ja kõvakesta piiril kulgev tsirkulaarne kanal.
Maolised ja Schlemmi kanal · Schlemmi kanal ja Silm ·
Scolecophidia
Scolecophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, osade autorite järgi ka ülemsugukond.
Maolised ja Scolecophidia · Scolecophidia ja Silm ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Maolised ja Selgroogsed · Selgroogsed ja Silm ·
Silmaava
Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.
Maolised ja Silmaava · Silm ja Silmaava ·
Silmakilbis
Silmakilbis (ladina keeles scutum oculare, sün oculare, mitm scuta ocularia) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.
Maolised ja Silmakilbis · Silm ja Silmakilbis ·
Silmalaug
Silmalaug ehk laug (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund.
Maolised ja Silmalaug · Silm ja Silmalaug ·
Silmalääts
Silmalääts (ladina keeles lens chrystallina) on paljude loomade silmamunas paiknev kude.
Maolised ja Silmalääts · Silm ja Silmalääts ·
Silmamuna
Silmamuna (ladina keeles bulbus oculi) on paljude loomadel silma keskne osa, mis on kerakujuline.
Maolised ja Silmamuna · Silm ja Silmamuna ·
Suuõõs
Suuõõs (Ladina keeles cavitas oris, cavum oris) on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa.
Maolised ja Suuõõs · Silm ja Suuõõs ·
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Maolised ja Võrkkest · Silm ja Võrkkest ·
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Maolised ja Veresoon · Silm ja Veresoon ·
Vesivedelik
Vesivedelikuks ehk silma vesivedelikuks (ladina keeles humor aquosus) nimetatakse paljude loomade silmamuna ees- ja tagakambrit täitvat orgaanilist kehavedelikku.
Maolised ja Vesivedelik · Silm ja Vesivedelik ·
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Silm ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Silm
Võrdlus Maolised ja Silm
Maolised on 661 suhted, samas Silm 97. Kuna neil ühist 56, Jaccard indeks on 7.39% = 56 / (661 + 97).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Silm. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
