Kiiremini kui brauser!
76 suhted: Alemannid, Alpid, Ambrosius, Arianism, Attila, Augustinus, Augustus, Aurelianus, Baptisteerium, Basiilika, Capua, Colosseum, Constantinus II, Constantinus Suur, Decius, Diocletianus, Gallia, Gallia Cisalpina, Gallid, Gallienus, Goodid, Gooti sõda, Hadrianus, Hilisantiikaeg, Honorius, Horreum, Insuberid, Julius Caesar, Keldid, Kristlus, Ladina keel, Langobardid, Langobardide kuningriik, Latinisatsioon, Lääne-Rooma keisririik, Licinius, Liguuria, Lucius Tarquinius Priscus, Mausoleum, Maximianus, Mediolanumi lahing, Milano, Milano amfiteater, Milano edikt, Milano linnamüür, Milano toomkirik, Munitsiipium, Nikomeedia, Pavia, Polybios, ..., Prefekt (Vana-Rooma), Ravenna, Rooma kuningas, Solidus, Stilicho, Termid, Theodosius I, Ticinum, Titus Livius, Tsirkus, Varakeskaeg, 194 eKr, 222 eKr, 258, 259, 286, 3. sajand, 313, 374, 4. sajand, 402, 452, 538, 569, 600 eKr, 89 eKr. Laienda indeks (26 rohkem) »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Uus!!: Mediolanum ja Alemannid · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Mediolanum ja Alpid · Näe rohkem »
Ambrosius
Püha Ambrosius Francisco de Zurbaráni maalil Püha Ambrosius (umbes 338 – 4. aprill 397) oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks.
Uus!!: Mediolanum ja Ambrosius · Näe rohkem »
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: Mediolanum ja Arianism · Näe rohkem »
Attila
Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).
Uus!!: Mediolanum ja Attila · Näe rohkem »
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Uus!!: Mediolanum ja Augustinus · Näe rohkem »
Augustus
Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.
Uus!!: Mediolanum ja Augustus · Näe rohkem »
Aurelianus
Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274). Tapeti oma sekretäri poolt. Aurelianus sündis Möösias, oli rahvuselt illüür ja arvatavasti kolooni poeg. Ta oli elukutseline sõjaväelane ja sai Claudius II ajal ratsaväe ülemaks. Pärast Claudiuse surma kuulutas ta end Sirmiumis keisriks. Võitudega jüütide, sarmaatide, vandaalide ja gootide üle taastas ta Rooma piiri Doonaul, kuid pidi teisel pool jõge oleva Daakia 271 gootidele loovutama. 271 peatas ta Pavia lähedal alamannide sissetungi Itaaliasse. Ta laskis ümbritseda Rooma Aurelianuse müüriga, millest 18,8 km on säilinud. 272 võitis ta Palmyra kuningriigi valitsejanna Zenobia ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta Gallia usurpaatori Tetricus I ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades Rooma keisririigi ühtsuse. Siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis ('maailma taastaja'). Ta uskus, et riiki on võimalik ühendada ühtse usuga. Seega kehtestas ta riigis päikese usu. Lisaks käskis ta end nimetada jumalaks.
Uus!!: Mediolanum ja Aurelianus · Näe rohkem »
Baptisteerium
Lateraani baptisteerium Roomas San Giovanni baptisteerium Firenzes Baptisteerium oli sakraalehitiste, katedraali juurde kuuluv ristimiskirik või -kabel, tavaliselt ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga.
Uus!!: Mediolanum ja Baptisteerium · Näe rohkem »
Basiilika
Salzburgi toomkirik järgib algse basiilika konstruktsioone Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika Basiilika põhiplaan Basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. saj Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku.
Uus!!: Mediolanum ja Basiilika · Näe rohkem »
Capua
Õhtune vaade linnale (juuni 2006) Capua on linn Lõuna-Itaalias Campania maakonnas Caserta provintsis.
Uus!!: Mediolanum ja Capua · Näe rohkem »
Colosseum
Colosseum päeval Colosseumi sisevaade Colosseum öösel Colosseum on suurim amfiteater Roomas.
Uus!!: Mediolanum ja Colosseum · Näe rohkem »
Constantinus II
Constantinus II (täisnimega Flavius Claudius Constantinus; 316 Arles – 340 Aquileia) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–340.
Uus!!: Mediolanum ja Constantinus II · Näe rohkem »
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.
Uus!!: Mediolanum ja Constantinus Suur · Näe rohkem »
Decius
Decius (Imperator Caesar Caius Messius Quintus Traianus Decius Augustus; sünninimi Caius Messius Quintus Decius Valerianus; 195 – 1. juuli 251) oli Vana-Rooma keiser septembrist 249 kuni surmani.
Uus!!: Mediolanum ja Decius · Näe rohkem »
Diocletianus
Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.
Uus!!: Mediolanum ja Diocletianus · Näe rohkem »
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Uus!!: Mediolanum ja Gallia · Näe rohkem »
Gallia Cisalpina
Alpideesine Gallia (ladina: Gallia Cisalpina, 'Gallia siinpool Alpe', ka Gallia Citerior või Gallia Togata) oli Itaalia osa, mida 4.
Uus!!: Mediolanum ja Gallia Cisalpina · Näe rohkem »
Gallid
Gallid ehk gallialased olid keldi rahvas, kes elas Gallias rauaajal ja Rooma ajal, ligikaudu 5. sajandist eKr kuni 3. sajandini pKr.
Uus!!: Mediolanum ja Gallid · Näe rohkem »
Gallienus
Gallienus (Imperator Caesar Divi Valeriani Publius Licinius Egnatius Gallienus Augustus); sünninimi Publius Licinius Egnatius Gallienus; umbes 218 – september/oktoober 268) oli Vana-Rooma keiser oktoobrist 253 kuni surmani. Lisanimed: Germanicus maximus (254), Dacicus maximus (257). Tapeti sõdurite poolt. Kategooria:Vana-Rooma keisrid Kategooria:Sündinud 218 Kategooria:Surnud 268.
Uus!!: Mediolanum ja Gallienus · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Mediolanum ja Goodid · Näe rohkem »
Gooti sõda
Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.
Uus!!: Mediolanum ja Gooti sõda · Näe rohkem »
Hadrianus
Hadrianus (Imperator Caesar Divi Traiani Parthici Divi Nervae Traianus Hadrianus Augustus; sünninimi Publius Aelius Hadrianus; 24. jaanuar 76 Italica – 10. juuli 138) oli Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani.
Uus!!: Mediolanum ja Hadrianus · Näe rohkem »
Hilisantiikaeg
Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).
Uus!!: Mediolanum ja Hilisantiikaeg · Näe rohkem »
Honorius
Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.
Uus!!: Mediolanum ja Honorius · Näe rohkem »
Horreum
Taastatud ''horreum'' Saalburgi kindluses Saksamaal Horreum (ladina keeles mitmuses: horrea) oli teatud tüüpi ühiskondlik ladu, mida kasutati Vana-Rooma ajal.
Uus!!: Mediolanum ja Horreum · Näe rohkem »
Insuberid
Insuberid olid Põhja-Itaalias (Gallia transpadana) elanud keldi hõim.
Uus!!: Mediolanum ja Insuberid · Näe rohkem »
Julius Caesar
Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Uus!!: Mediolanum ja Julius Caesar · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Mediolanum ja Keldid · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Mediolanum ja Kristlus · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Mediolanum ja Ladina keel · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Mediolanum ja Langobardid · Näe rohkem »
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Uus!!: Mediolanum ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »
Latinisatsioon
Eri viisid mandariini keele sõna latiniseerimiseks Latinisatsioon on algselt mingis muus kirjasüsteemis kirjutatud sõnade ja nimede kirjutamine ladina kirjas.
Uus!!: Mediolanum ja Latinisatsioon · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Mediolanum ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Licinius
Licinius (Imperator Caesar Valerius Licinianus Licinius Augustus); sünninimi teadmata; (265 – kevad 325) oli Vana-Rooma keiser 11. november 308 kuni 19. september 324, astus tagasi.
Uus!!: Mediolanum ja Licinius · Näe rohkem »
Liguuria
Liguuria (itaalia keeles Liguria) on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Mediolanum ja Liguuria · Näe rohkem »
Lucius Tarquinius Priscus
Lucius Tarquinius Priscus oli legendaarne viies Rooma kuningas.
Uus!!: Mediolanum ja Lucius Tarquinius Priscus · Näe rohkem »
Mausoleum
Mausoleum Saint Louises Mausoleum on monumentaalne haudehitis.
Uus!!: Mediolanum ja Mausoleum · Näe rohkem »
Maximianus
Maximianus (Imperator Caesar Marcus Aurelius Valerius Maximianus Augustus; sünninimi teadmata; 21. juuli 250 – juuli 310) oli 1. aprillist 286 kuni 1. maini 305 (astus tagasi) koos Diocletianusega Vana-Rooma keiser.
Uus!!: Mediolanum ja Maximianus · Näe rohkem »
Mediolanumi lahing
Mediolanumi lahing leidis aset aastal 259 germaanlastest alemannide ja keiser Gallienuse juhatuse all võidelnud Rooma leegionite vahel.
Uus!!: Mediolanum ja Mediolanumi lahing · Näe rohkem »
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Uus!!: Mediolanum ja Milano · Näe rohkem »
Milano amfiteater
Milano amfiteatri säilinud osad Milano amfiteater oli Vana-Rooma aegne Mediolanumi (tänapäeva Milano Itaalia põhjaosas) linnas asunud amfiteater.
Uus!!: Mediolanum ja Milano amfiteater · Näe rohkem »
Milano edikt
Milano edikt (313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks.
Uus!!: Mediolanum ja Milano edikt · Näe rohkem »
Milano linnamüür
Milano linnamüür (itaalia keeles Mura di Milano) on väljend, mis hõlmab kolme Itaalia põhjaosas asuva Milano linna kaitsemüüride süsteemi.
Uus!!: Mediolanum ja Milano linnamüür · Näe rohkem »
Milano toomkirik
Milano toomkirik Milano toomkirik (Duomo di Milano, Duomo di Santa Maria Nascente) on üks kuulsamaid gooti stiilis ehitisi Euroopas.
Uus!!: Mediolanum ja Milano toomkirik · Näe rohkem »
Munitsiipium
Munitsiipium (ladina keeles mūnǐcǐpǐum) oli omavalitsusõigusega linn Vana-Rooma riigis.
Uus!!: Mediolanum ja Munitsiipium · Näe rohkem »
Nikomeedia
Nikomeedia ehk Nikomedeia (kreeka keeles Νικομήδεια) oli ajalooline linn Väike-Aasias, tänapäeval tuntud kui Türgi linn İzmit.
Uus!!: Mediolanum ja Nikomeedia · Näe rohkem »
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Mediolanum ja Pavia · Näe rohkem »
Polybios
Polybios (kreeka keeles Πολύβιος, Polýbios; umbes 201 eKr Megalopolis Peloponnesosel – umbes 120 eKr) oli Vana-Kreeka ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Mediolanum ja Polybios · Näe rohkem »
Prefekt (Vana-Rooma)
Prefekt oli Rooma ametnik, kelle määrasid ametisse magistraadid või keiser.
Uus!!: Mediolanum ja Prefekt (Vana-Rooma) · Näe rohkem »
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Uus!!: Mediolanum ja Ravenna · Näe rohkem »
Rooma kuningas
Rooma kuningas (ladina keeles Rex Romae) oli Rooma kuningriigi peamagistraat.
Uus!!: Mediolanum ja Rooma kuningas · Näe rohkem »
Solidus
Solidus oli Rooma keisririigi hilisema perioodi kuldmünt.
Uus!!: Mediolanum ja Solidus · Näe rohkem »
Stilicho
Stilicho (paremal) oma naise Serena ja poja Eucheriusega, u. 395. aasta. Monza katedraal. Flavius Stilicho (Stilico) (u. 359–408) oli Vana-Rooma armee väejuht (magister militum), kellest sai mõjukas Lääne-Rooma keisririik sõjaväelane.
Uus!!: Mediolanum ja Stilicho · Näe rohkem »
Termid
(kreeka k. θερμός thermos, "kuum") ja balneae (kreeka k. βαλανεῖον balaneion) olid kümblusasutused peamiselt Vana-Roomas.
Uus!!: Mediolanum ja Termid · Näe rohkem »
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Uus!!: Mediolanum ja Theodosius I · Näe rohkem »
Ticinum
Ticinumis vermitud keiser Constantinus Suure kuldmünt (313) Ticinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).
Uus!!: Mediolanum ja Ticinum · Näe rohkem »
Titus Livius
Titus Livius Titus Livius Patavinus, üldtuntud kui Titus Livius, (59 eKr Patavium – 17 pKr) oli vanarooma ajaloolane.
Uus!!: Mediolanum ja Titus Livius · Näe rohkem »
Tsirkus
Billy Smart'si tsirkus külastamas Cambridge'i (2004) Akrobaadid Tsirkusehobused Tsirkus on lõbustusasutus, kus etendatakse jõudu, julgust ja osavust nõudvaid ning koomilisi vaatemänge, mustkunsti ja akrobaatilisi trikke ning näidatakse dresseeritud loomi.
Uus!!: Mediolanum ja Tsirkus · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Mediolanum ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
194 eKr
194.
Uus!!: Mediolanum ja 194 eKr · Näe rohkem »
222 eKr
222.
Uus!!: Mediolanum ja 222 eKr · Näe rohkem »
258
258.
Uus!!: Mediolanum ja 258 · Näe rohkem »
259
259.
Uus!!: Mediolanum ja 259 · Näe rohkem »
286
286.
Uus!!: Mediolanum ja 286 · Näe rohkem »
3. sajand
3.
Uus!!: Mediolanum ja 3. sajand · Näe rohkem »
313
313.
Uus!!: Mediolanum ja 313 · Näe rohkem »
374
374.
Uus!!: Mediolanum ja 374 · Näe rohkem »
4. sajand
4.
Uus!!: Mediolanum ja 4. sajand · Näe rohkem »
402
402.
Uus!!: Mediolanum ja 402 · Näe rohkem »
452
452.
Uus!!: Mediolanum ja 452 · Näe rohkem »
538
538.
Uus!!: Mediolanum ja 538 · Näe rohkem »
569
569.
Uus!!: Mediolanum ja 569 · Näe rohkem »
600 eKr
Aasta 600 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Mediolanum ja 600 eKr · Näe rohkem »
89 eKr
89.
Uus!!: Mediolanum ja 89 eKr · Näe rohkem »
