Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Neumark ja Poola Piastide ajal
Neumark ja Poola Piastide ajal on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Bolesław I Chrobry, Brandenburgi mark, Jogaila, Klooster, Ladina keel, Lääneslaavlased, Luksemburgi dünastia, Magdeburgi peapiiskopkond, Markkrahv, Mieszko I, Odra, Ostsiedlung, Piastide dünastia, Pommeri, Poznań, Preisimaa hertsogiriik, Saksa ordu, Saksa-Rooma riik, Suur-Poola, Szczecin, Teine maailmasõda.
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Bolesław I Chrobry ja Neumark · Bolesław I Chrobry ja Poola Piastide ajal ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Neumark · Brandenburgi mark ja Poola Piastide ajal ·
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Jogaila ja Neumark · Jogaila ja Poola Piastide ajal ·
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Klooster ja Neumark · Klooster ja Poola Piastide ajal ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Neumark · Ladina keel ja Poola Piastide ajal ·
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Lääneslaavlased ja Neumark · Lääneslaavlased ja Poola Piastide ajal ·
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Luksemburgi dünastia ja Neumark · Luksemburgi dünastia ja Poola Piastide ajal ·
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Magdeburgi peapiiskopkond ja Neumark · Magdeburgi peapiiskopkond ja Poola Piastide ajal ·
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Markkrahv ja Neumark · Markkrahv ja Poola Piastide ajal ·
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Mieszko I ja Neumark · Mieszko I ja Poola Piastide ajal ·
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Neumark ja Odra · Odra ja Poola Piastide ajal ·
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Neumark ja Ostsiedlung · Ostsiedlung ja Poola Piastide ajal ·
Piastide dünastia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.
Neumark ja Piastide dünastia · Piastide dünastia ja Poola Piastide ajal ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Neumark ja Pommeri · Pommeri ja Poola Piastide ajal ·
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Neumark ja Poznań · Poola Piastide ajal ja Poznań ·
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Neumark ja Preisimaa hertsogiriik · Poola Piastide ajal ja Preisimaa hertsogiriik ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Neumark ja Saksa ordu · Poola Piastide ajal ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Neumark ja Saksa-Rooma riik · Poola Piastide ajal ja Saksa-Rooma riik ·
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Neumark ja Suur-Poola · Poola Piastide ajal ja Suur-Poola ·
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Neumark ja Szczecin · Poola Piastide ajal ja Szczecin ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Neumark ja Teine maailmasõda · Poola Piastide ajal ja Teine maailmasõda ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Neumark ja Poola Piastide ajal ühist
- Millised on sarnasused Neumark ja Poola Piastide ajal
Võrdlus Neumark ja Poola Piastide ajal
Neumark on 118 suhted, samas Poola Piastide ajal 126. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 8.61% = 21 / (118 + 126).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Neumark ja Poola Piastide ajal. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
