Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Otto II (Brandenburg)

Index Otto II (Brandenburg)

Otto II (pärast 1147 – 4. juuli 1205), hüüdnimega Helde (der Freigiebige), oli kolmas Brandenburgi markkrahv 1184.

15 suhted: Albrecht II (Brandenburg), Askania dünastia, Brandenburgi mark, Hamburg, Hohenstaufenid, Knud VI, Otto I (Brandenburg), Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Philipp (Saksa kuningas), Piastide dünastia, Pommeri hertsogkond, Rügen, Saksa-Rooma keiser, Slaavlased, Welfid.

Albrecht II (Brandenburg)

Monument Siegesalleel Berliinis, 1898 Albrecht II (u. 1177 – 25. veebruar 1220) oli Askania dünastia liige.

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Albrecht II (Brandenburg) · Näe rohkem »

Askania dünastia

Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Askania dünastia · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Hamburg

Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Hamburg · Näe rohkem »

Hohenstaufenid

Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »

Knud VI

Taani vapist. Ainus teadaolev koopia sellest sümboolikast avastati Schwerinis Saksamaal 1879. aastal. Kuninga suletud kroon erineb avatud kroonidest tema järglaste pitseritel. Knud VI (taani: Knud Valdemarsøn; u 1163 – 12. november 1202) oli Taani kuningas (1182–1202).

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Knud VI · Näe rohkem »

Otto I (Brandenburg)

Otto I monument Berliinis Otto I (u. 1128 – 8. juuli 1184) oli teine Brandenburgi markkrahv, aastast 1170 kuni oma surmani.

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Otto I (Brandenburg) · Näe rohkem »

Otto IV (Saksa-Rooma keiser)

Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Philipp (Saksa kuningas)

Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Philipp (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Piastide dünastia

Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Piastide dünastia · Näe rohkem »

Pommeri hertsogkond

Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Pommeri hertsogkond · Näe rohkem »

Rügen

Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Rügen · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Slaavlased · Näe rohkem »

Welfid

Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.

Uus!!: Otto II (Brandenburg) ja Welfid · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »