Sisukord
29 suhted: Ants Viires, Anum, Arvi Ränk, Ämber (mõõtühik), Eesti etnograafia sõnaraamat, Eesti rahvakultuuri leksikon, Kangas, Katlaahel, Katlakook, Katlapuu, Katlavinn, Kolmjalg (etnograafia), Lõuna-Eesti, Malm, Pada (Viru-Nigula), Padu, Pajapink, Pajarõngas, Pliit, Poti, Pulmad, Raud, Reheahi, Saun, Talu, Toop, 17. sajand, 18. sajand, 19. sajand.
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Vaata Pada ja Ants Viires
Anum
Hispaania savianumad Anum ehk nõu on seest õõnes ese (väiksem mahuti), milles on võimalik hoida tahkes ja tavaliselt ka vedelas olekus aineid, õhukindlalt suletud anumas ka gaasilises olekus aineid.
Vaata Pada ja Anum
Arvi Ränk
Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.
Vaata Pada ja Arvi Ränk
Ämber (mõõtühik)
Ämber ehk pang on mahuühik, mis on võrdne 12,299 liitriga.
Vaata Pada ja Ämber (mõõtühik)
Eesti etnograafia sõnaraamat
"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.
Vaata Pada ja Eesti etnograafia sõnaraamat
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Vaata Pada ja Eesti rahvakultuuri leksikon
Kangas
Naine kudumas käsitsi kangaspuudel (India) Kangas on kangaspuudel või kudumismasinal kootud pikk riidetükk, millest saab teha rõivaid ja muid tekstiilesemeidEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.
Vaata Pada ja Kangas
Katlaahel
Katlaahel, ka pajaahel, oli raudvarvast ja hambulisest lehest koosnev konstruktsioon, mis riputati rehetoas või suveköögis lee kohaleEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Pada ja Katlaahel
Katlakook
Katlakook ehk pajakook oli puust vahend (kook) katla riputamiseks rehetoa või suveköögi lee kohaleArvi Ränk.
Vaata Pada ja Katlakook
Katlapuu
Katlapuu oli ahjukülje sisse tehtud aukudesse kinnitatud puu lee kohal.
Vaata Pada ja Katlapuu
Katlavinn
Katlavinn (Mihkli talumuuseum) Katlavinn on seade, mille abil saab kergesti liigutada katelt tule kohale ja kohalt.
Vaata Pada ja Katlavinn
Kolmjalg (etnograafia)
Kolmjalg ehk pajaraud on kolme jalaga raudrõngas, mille peal hoiti tulelõkke kohal padasid ja pannisid.
Vaata Pada ja Kolmjalg (etnograafia)
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Vaata Pada ja Lõuna-Eesti
Malm
Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku.
Vaata Pada ja Malm
Pada (Viru-Nigula)
Pada küla asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Padajõe ääres.
Vaata Pada ja Pada (Viru-Nigula)
Padu
Padu (varem ka Pada) on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Vaata Pada ja Padu
Pajapink
Pajapink oli neljakandiline puuklotsist jalgadega pingike, millel oli kaks avaust kumerapõhjalise paja toetamiseks, kui see asetati põrandaleArvi Ränk.
Vaata Pada ja Pajapink
Pajarõngas
Pajarõngas, ka pajakrants või katlaalus oli alus, millele asetati padaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Pada ja Pajarõngas
Pliit
Pliit on seade, mille kuumutataval horisontaalsel pinnal (pliidiplaadil, -raual või -rõngal) valmistatakse toitu või soojendatakse midagi.
Vaata Pada ja Pliit
Poti
pisi Poti ehk pada on kaardimast.
Vaata Pada ja Poti
Pulmad
Pulmad ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale (sh siirderiitusi).
Vaata Pada ja Pulmad
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Pada ja Raud
Reheahi
Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal Reheahi oli kuni 19.
Vaata Pada ja Reheahi
Saun
Vana palkseina ja uue rookatusega suitsusaun Hiiumaal 2014. aastal Saun Esna allikajärve ääres Suurupi ülemise tuletorni saun, ehitatud 1896 Palksauna keris ja lava. Kerise kohal on kuumaveepaak Eesti kõige põhjapoolsem saun Keri saarel Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 °C juures) võetakse leili ja pestakse.
Vaata Pada ja Saun
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Vaata Pada ja Talu
Toop
Toop on vana mahuühik.
Vaata Pada ja Toop
17. sajand
17.
Vaata Pada ja 17. sajand
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Pada ja 18. sajand
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Pada ja 19. sajand
Tuntud ka kui Katel.