Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Poola ja Rzeczpospolita
Poola ja Rzeczpospolita on 44 ühist asja (Unioonpeedia): Absolutism, Danzigi vabalinn, Gdańsk, Gniezno, II Rzeczpospolita, Interventsioon, Iseseisvus, Katoliiklus, Kolmas Poola jagamine, Kongressi-Poola, Kraków, Läänemeri, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Lublin, Lublini unioon, Malbork, Oświęcim, Odra, Paavst, Personaalunioon, Poola jagamised, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poola Rahvavabariik, Poola zlott, Poznań, Preisi kuningriik, ..., Privileeg, Riik, Saksa-Rooma riik, Sakslased, Seim (Poola), Stanisław II, Teine Poola jagamine, Ukraina, Valgevene, Varssavi, Varssavi hertsogiriik, Venemaa Keisririik, Vojevoodkond, 15. sajand. Laienda indeks (14 rohkem) »
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Absolutism ja Poola · Absolutism ja Rzeczpospolita ·
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Danzigi vabalinn ja Poola · Danzigi vabalinn ja Rzeczpospolita ·
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Gdańsk ja Poola · Gdańsk ja Rzeczpospolita ·
Gniezno
Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.
Gniezno ja Poola · Gniezno ja Rzeczpospolita ·
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
II Rzeczpospolita ja Poola · II Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita ·
Interventsioon
Interventsioon ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse.
Interventsioon ja Poola · Interventsioon ja Rzeczpospolita ·
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Iseseisvus ja Poola · Iseseisvus ja Rzeczpospolita ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Poola · Katoliiklus ja Rzeczpospolita ·
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Kolmas Poola jagamine ja Poola · Kolmas Poola jagamine ja Rzeczpospolita ·
Kongressi-Poola
Kongressi-Poola, ametlikult Poola kuningriik, oli pärast Napoleoni sõdade lõppu võitjariikide Austria, Suurbritannia, taas Bourbonide valitsetava Prantsusmaa ja Venemaa keisririigi poolt Viini kongressil moodustatud riik.
Kongressi-Poola ja Poola · Kongressi-Poola ja Rzeczpospolita ·
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Kraków ja Poola · Kraków ja Rzeczpospolita ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Poola · Läänemeri ja Rzeczpospolita ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Leedu suurvürst ja Poola · Leedu suurvürst ja Rzeczpospolita ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Poola · Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Leedulased ja Poola · Leedulased ja Rzeczpospolita ·
Lublin
Lublin on suurim linn Ida-Poolas, Lublini vojevoodkonna halduskeskus.
Lublin ja Poola · Lublin ja Rzeczpospolita ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Lublini unioon ja Poola · Lublini unioon ja Rzeczpospolita ·
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Malbork ja Poola · Malbork ja Rzeczpospolita ·
Oświęcim
Oświęcim (saksa keeles Auschwitz, jidiši keeles אָשפּיצין ehk Oshpitzin, Poola mustlaskeeles Auszwica) on linn Väike-Poola vojevoodkonnas, Oświęcimi maakonna halduskeskus.
Oświęcim ja Poola · Oświęcim ja Rzeczpospolita ·
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Odra ja Poola · Odra ja Rzeczpospolita ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Poola · Paavst ja Rzeczpospolita ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Personaalunioon ja Poola · Personaalunioon ja Rzeczpospolita ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Poola ja Poola jagamised · Poola jagamised ja Rzeczpospolita ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Poola ja Poola keel · Poola keel ja Rzeczpospolita ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Poola ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Rzeczpospolita ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Poola ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Rzeczpospolita ·
Poola Rahvavabariik
Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija.
Poola ja Poola Rahvavabariik · Poola Rahvavabariik ja Rzeczpospolita ·
Poola zlott
Poola zlott (poola keeles złoty, 'kuldne'; lühendina zł) on Poola rahaühik.
Poola ja Poola zlott · Poola zlott ja Rzeczpospolita ·
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Poola ja Poznań · Poznań ja Rzeczpospolita ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Poola ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Rzeczpospolita ·
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Poola ja Privileeg · Privileeg ja Rzeczpospolita ·
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Poola ja Riik · Riik ja Rzeczpospolita ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Poola ja Saksa-Rooma riik · Rzeczpospolita ja Saksa-Rooma riik ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Poola ja Sakslased · Rzeczpospolita ja Sakslased ·
Seim (Poola)
Seimi logo Poola Vabariigi Seim (poola keeles ametliku nimega Sejm Rzeczypospolitej Polskiej) on Poola parlamendi alamkoda.
Poola ja Seim (Poola) · Rzeczpospolita ja Seim (Poola) ·
Stanisław II
Stanisław II Stanisław II August Poniatowski (17. jaanuar 1732 – 12. veebruar 1798) oli viimane Poola kuningas aastatel 1764–1795.
Poola ja Stanisław II · Rzeczpospolita ja Stanisław II ·
Teine Poola jagamine
Teise Poola jagamise tagajärjel Venemaala ja Preisimaale läinud alad (märgitud tumerohelise ja tumesinisega) Poola piirid pärast riigi teist jagamist (1793) 1793.
Poola ja Teine Poola jagamine · Rzeczpospolita ja Teine Poola jagamine ·
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Poola ja Ukraina · Rzeczpospolita ja Ukraina ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Poola ja Valgevene · Rzeczpospolita ja Valgevene ·
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Poola ja Varssavi · Rzeczpospolita ja Varssavi ·
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Poola ja Varssavi hertsogiriik · Rzeczpospolita ja Varssavi hertsogiriik ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Poola ja Venemaa Keisririik · Rzeczpospolita ja Venemaa Keisririik ·
Vojevoodkond
Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.
Poola ja Vojevoodkond · Rzeczpospolita ja Vojevoodkond ·
15. sajand
15.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Poola ja Rzeczpospolita ühist
- Millised on sarnasused Poola ja Rzeczpospolita
Võrdlus Poola ja Rzeczpospolita
Poola on 201 suhted, samas Rzeczpospolita 297. Kuna neil ühist 44, Jaccard indeks on 8.84% = 44 / (201 + 297).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Poola ja Rzeczpospolita. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
