Kiiremini kui brauser!
137 suhted: Aafrika korpus, Absolutism, Ajateenistus, Aktsiis, Alfred von Schlieffen, Alsace, Aristokraatia, Armee, Austria keisririik, Austria-Preisi sõda, Čechy, Barokk, Baseli rahu, Blitzkrieg, Brandenburg, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Brigaad, Bundeswehr, Carl Gustaf Wrangel, Carl von Clausewitz, Dybbøli lahing, Elisabet, Esimene maailmasõda, Esimese koalitsiooni sõda, Eskadron, Frangimaa, Friedrich I (Preisimaa), Friedrich Suur, Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst), Friedrich Wilhelm I, Friedrich Wilhelm II, Friedrich Wilhelm III, Friedrich Wilhelm IV, Garnison, Gebhard Leberecht von Blücher, Gerhard von Scharnhorst, Habsburgide monarhia, Hans von Seeckt, Helmuth Johannes Ludwig von Moltke, Helmuth Karl Bernhard von Moltke, Hispaania pärilussõda, Hohenzollernid, Hollandi Vabariik, Holstein, Husaar, Idarinne (Esimene maailmasõda), Idarinne (Teine maailmasõda), Ihunuhtlus, Itaalia teine iseseisvussõda, ..., Jena ja Auerstedti lahing, Junkur, Kadalipp, Kaevikusõda, Karl Wilhelm Ferdinand, Kürassiir, Keskklass, Kleve hertsogkond, Kołobrzeg, Kolmekümneaastane sõda, Kuuenda koalitsiooni sõda, Kuulipilduja, Läänerinne (Esimene maailmasõda), Leipzigi lahing, Liberalism, Logistika, Louis XIV, Luure, Marki krahvkond, Marne'i lahing, Marss (muusika), Moraal, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Neljanda koalitsiooni sõda, Ohvitser, Oliwa rahu, Otto von Bismarck, Palgasõdur, Parlament, Pataljon, Patriotism, Pärisorjus, Põhjasõjad, Pickelhaube, Poomine, Potsdami hiiglased, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse revolutsioon, Prantsuse teine keisririik, Prantsuse-Preisi sõda, Preisi kuningriik, Preisimaa hertsogiriik, Pretoriaanid, Ratsavägi, Raudrist, Raudteetransport, Rügement, Reichswehr, Reinimaa, Rootsi suurvõimu ajastu, Rzeczpospolita, Saksa armee (Saksa Keisririik), Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksa Riik, Saksa-Rooma riik, Saksamaa ühendamine, Sakslased, Sõdadevaheline periood, Schleswigi hertsogkond, Schlieffeni plaan, Seitsmeaastane sõda, Sileesia sõjad, Staap, Stralsund, Strateegia, Taaler, Taani, Tannenbergi lahing, Tääk, Thomas Carlyle, Tilsiti rahu, Tragun, Vastuluure, Venemaa Keisririik, Versailles' loss, Versailles' rahu, Vestfaali rahu, Viienda koalitsiooni sõda, Waterloo lahing, Wehrmacht, Weimari vabariik, Wilhelm I, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides. Laienda indeks (87 rohkem) »
Aafrika korpus
Aafrika korpus või Saksa Aafrika korpus (saksa keeles: Deutsches Afrikakorps, DAK) oli teises maailmasõjas Põhja-Aafrika kampaania ajal Saksamaa ekspeditsioonivägi.
Uus!!: Preisi armee ja Aafrika korpus · Näe rohkem »
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Uus!!: Preisi armee ja Absolutism · Näe rohkem »
Ajateenistus
'''Ajateenistus maailma riikides''' Roheline – relvajõude ei ole Punane – ajateenistus Sinine – täiskutseline sõjavägi ja/või vabatahtlik ajateenistus Lilla – väeteenistusse sunnitakse astuma alla 20% kogu eagrupist või alla 40% vastava eagrupi meestest (kui ajateenistuskohustus kehtib vaid meestele) Oranž – plaanid ajateenistusest loobumiseks lähima kolme aasta jooksul Hall – info puudub Ajateenistus (ajateenistuskohustus, kohustuslik riigikaitseteenistus, varem ka sundaeg) on piiratud kestusega riigikaitseline või sisekaitseline tegevteenistus kindlaks määratud ja nõuetele vastavale inimrühmale kindlas vanusegrupis.
Uus!!: Preisi armee ja Ajateenistus · Näe rohkem »
Aktsiis
Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele.
Uus!!: Preisi armee ja Aktsiis · Näe rohkem »
Alfred von Schlieffen
Krahv Alfred von Schlieffen (28. veebruar 1833 Berliin – 4. jaanuar 1913 Berliin) oli Preisimaa ja Saksa sõjaväelane (kindralfeldmarssal), kes on tuntud peamiselt Schlieffeni plaani koostajana.
Uus!!: Preisi armee ja Alfred von Schlieffen · Näe rohkem »
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Preisi armee ja Alsace · Näe rohkem »
Aristokraatia
Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.
Uus!!: Preisi armee ja Aristokraatia · Näe rohkem »
Armee
Armee on mitme väeliigi väekoondistest, näiteks diviisidest ja korpustest, ning erivägede osadest koosnev operatiivkoondis.
Uus!!: Preisi armee ja Armee · Näe rohkem »
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Uus!!: Preisi armee ja Austria keisririik · Näe rohkem »
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Uus!!: Preisi armee ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Uus!!: Preisi armee ja Čechy · Näe rohkem »
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Uus!!: Preisi armee ja Barokk · Näe rohkem »
Baseli rahu
1795.
Uus!!: Preisi armee ja Baseli rahu · Näe rohkem »
Blitzkrieg
Blitzkrieg, Jalometalli 2008, Oulu Blitzkrieg on Briti heavy metal'i ansambel, mille asutasid 1980.
Uus!!: Preisi armee ja Blitzkrieg · Näe rohkem »
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Preisi armee ja Brandenburg · Näe rohkem »
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Uus!!: Preisi armee ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Preisi armee ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Brigaad
Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest.
Uus!!: Preisi armee ja Brigaad · Näe rohkem »
Bundeswehr
Bundeswehr on Saksamaa Liitvabariigi relvajõud.
Uus!!: Preisi armee ja Bundeswehr · Näe rohkem »
Carl Gustaf Wrangel
'''Carl Gustaf Wrangel''', Matthäus Meriani maal, 1662 '''Carl Gustaf Wrangel''', David Klöcker Ehrenstrahli maal, 1652 Krahv Carl Gustaf Wrangel af Salmis (23. detsember 1613 Uppsala lähedal – 25. juuni 1676 Rügen) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.
Uus!!: Preisi armee ja Carl Gustaf Wrangel · Näe rohkem »
Carl von Clausewitz
Carl Philipp Gottlieb von Clausewitz (1. juuli 1780 Burg bei Magdeburgi lähedal – 16. november 1831) oli Preisimaa sõjaväelane (kindralmajor), sõjandusloolane ja -teoreetik.
Uus!!: Preisi armee ja Carl von Clausewitz · Näe rohkem »
Dybbøli lahing
Taani 8. brigaad rünnakul 1864. aastal. Dybbøli lahing (taani: Slaget ved Dybbøl; saksa: Erstürmung der Düppeler Schanzen) oli teise Schleswigi sõja võtmelahing, mis toimus Taani ja Preisimaa vahel.
Uus!!: Preisi armee ja Dybbøli lahing · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Preisi armee ja Elisabet · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Preisi armee ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Esimese koalitsiooni sõda
Esimese koalitsiooni sõda (1792–1797) oli Euroopa monarhiate esimene katse alistada revolutsiooniline Prantsusmaa.
Uus!!: Preisi armee ja Esimese koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Eskadron
Eskadron (prantsuse sõnast escadron) on endisaegne ratsaväeüksus.
Uus!!: Preisi armee ja Eskadron · Näe rohkem »
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Uus!!: Preisi armee ja Frangimaa · Näe rohkem »
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Uus!!: Preisi armee ja Friedrich I (Preisimaa) · Näe rohkem »
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Uus!!: Preisi armee ja Friedrich Suur · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
Friedrich Wilhelm I Friedrich Wilhelm I ehk Suur Kuurvürst (16. veebruar 1620 Berliin – 29. aprill 1688) oli Hohenzollernite dünastiasse kuuluv Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog alates 1640 kuni surmani.
Uus!!: Preisi armee ja Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst) · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm I
Friedrich Wilhelm I. Antoine Pesne'i maal (1733) Friedrich Wilhelm I (14. august 1688 Berliin – 31. mai 1740 Potsdam) oli Preisi kuningriigi Preisimaa kuningas 1713.
Uus!!: Preisi armee ja Friedrich Wilhelm I · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm II
Friedrich Wilhelm II Friedrich Wilhelm II (25. september 1744 Berliin – 16. november 1797 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1786.
Uus!!: Preisi armee ja Friedrich Wilhelm II · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm III
Friedrich Wilhelm III Friedrich Wilhelm III (3. august 1770 Potsdam – 7. juuni 1840 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1797.
Uus!!: Preisi armee ja Friedrich Wilhelm III · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm IV
Friedrich Wilhelm IV (1847) Friedrich Wilhelm IV (15. oktoober 1795 Berliin – 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840.
Uus!!: Preisi armee ja Friedrich Wilhelm IV · Näe rohkem »
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Uus!!: Preisi armee ja Garnison · Näe rohkem »
Gebhard Leberecht von Blücher
Gebhard Leberecht von Blücher, Wahlstatti vürst (16. detsember 1742 – 12. september 1819) oli Preisi välimarssal, kes on tuntud oma võitude poolest Napoleon I vägede vastu Leipzigi all peetud Rahvastelahingus 1813.
Uus!!: Preisi armee ja Gebhard Leberecht von Blücher · Näe rohkem »
Gerhard von Scharnhorst
rahmenlos Gerhard Johann David von Scharnhorst (12. november 1755 Bordenau – 28. juuni 1813 Praha) oli Preisi sõjaväelane (kindralleitnant).
Uus!!: Preisi armee ja Gerhard von Scharnhorst · Näe rohkem »
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Uus!!: Preisi armee ja Habsburgide monarhia · Näe rohkem »
Hans von Seeckt
Hans von Seeckt (vasakul) koos Otto Geßleriga Johannes Friedrich Leopold von Seeckt (22. aprill 1866 – 27. detsember 1936) oli Saksamaa sõjaväelane; Weimari vabariigi sõjavägede staabi ülem aastatel 1919–1926.
Uus!!: Preisi armee ja Hans von Seeckt · Näe rohkem »
Helmuth Johannes Ludwig von Moltke
Helmuth Johannes Ludwig von Moltke Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ehk Helmuth Moltke noorem (25. mai 1848 Biendorf – 18. juuni 1916) oli Saksamaa sõjaväelane ja Saksamaa keisririigi kindralstaabi ülem (1906–1914).
Uus!!: Preisi armee ja Helmuth Johannes Ludwig von Moltke · Näe rohkem »
Helmuth Karl Bernhard von Moltke
Helmuth Karl Bernhard von Moltke Helmuth Karl Bernhard von Moltke Krahv Helmuth Karl Bernhard von Moltke ehk Helmuth Moltke vanem (26. oktoober 1800 Mecklenburg-Schwerinis Parchimis – 24. aprill 1891 Berliinis) oli Preisimaa sõjaväelane, kindralfeldmarssal (1871).
Uus!!: Preisi armee ja Helmuth Karl Bernhard von Moltke · Näe rohkem »
Hispaania pärilussõda
Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.
Uus!!: Preisi armee ja Hispaania pärilussõda · Näe rohkem »
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Uus!!: Preisi armee ja Hohenzollernid · Näe rohkem »
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Uus!!: Preisi armee ja Hollandi Vabariik · Näe rohkem »
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Uus!!: Preisi armee ja Holstein · Näe rohkem »
Husaar
Husaar on nimetus, mida kasutati mitut tüüpi kergeratsaväelaste kohta.
Uus!!: Preisi armee ja Husaar · Näe rohkem »
Idarinne (Esimene maailmasõda)
Idarinne oli Esimese maailmasõja sõjatanner, millel olid vastamisi Vene Keisririik ja Rumeenia ning Austria-Ungari, Bulgaaria, Osmanite riik ja Saksa keisririik.
Uus!!: Preisi armee ja Idarinne (Esimene maailmasõda) · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: Preisi armee ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
Ihunuhtlus
Ihunuhtlus on kehavigastust või valu tekitav karistus.
Uus!!: Preisi armee ja Ihunuhtlus · Näe rohkem »
Itaalia teine iseseisvussõda
"Napoleon III Solferino lahingus", Jean-Louis-Ernest_Meissonier' maal (1863). Itaalia teine iseseisvussõda (ka Prantsuse-Austria sõda, Austria-Sardiinia sõda, Austria-Piemonte sõda; Prantsusmaal tuntud Itaalia kampaania nime all – Campagne d'Italie) oli Prantsuse keisririigi ja Piemonte-Sardiinia kuningriigi sõda Austria keisririigi vastu 29. aprillist 12. juulini 1859.
Uus!!: Preisi armee ja Itaalia teine iseseisvussõda · Näe rohkem »
Jena ja Auerstedti lahing
Jena ja Auerstedti lahing Jena ja Auerstedti (vana nimi: Auerstädt) kaksiklahing peeti 14.
Uus!!: Preisi armee ja Jena ja Auerstedti lahing · Näe rohkem »
Junkur
Junkur (alamsaksa junker, juncherre "Eesti keele seletav sõnaraamat", "Õigekeelsussõnaraamat" Viimasega on seotud ka Vene õukonna madalaim tiitel kammerjunkur. Kõnekeeles on junkruks sõna saksakeelse algtähenduse "noorhärra" mõjul nimetatud ka üldiselt noormehi või kavalere.
Uus!!: Preisi armee ja Junkur · Näe rohkem »
Kadalipp
Kadalipp (rts gatlopp 'tänavajooks') oli ihunuhtluse liik, kus karistatav aeti läbi kahte vastamisi ritta seatud sõdurite vahelt, kes igaüks andis karistatavale hoobi pika vitsa või kepiga.
Uus!!: Preisi armee ja Kadalipp · Näe rohkem »
Kaevikusõda
Esimeses maailmasõjas Kaevikusõda on sõja vorm, kus vastased on hõivanud kaitsepositsioonid, peamiselt kaevikud, kus sõdurid on kaitstud käsitulirelvade ja suurel määral ka kaudtule eest.
Uus!!: Preisi armee ja Kaevikusõda · Näe rohkem »
Karl Wilhelm Ferdinand
Portree autor Pompeo Batoni (1767) Karl Wilhelm Ferdinand (9. oktoober 1735 – 10. november 1806) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1780 kuni oma surmani.
Uus!!: Preisi armee ja Karl Wilhelm Ferdinand · Näe rohkem »
Kürassiir
Kürassiir on raskeratsaväelane, kes kannab kürassi.
Uus!!: Preisi armee ja Kürassiir · Näe rohkem »
Keskklass
Keskklass on kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja külladase sissetulekuga inimeste kategooria.
Uus!!: Preisi armee ja Keskklass · Näe rohkem »
Kleve hertsogkond
Kleve hertsogkond (saksa Herzogtum Kleve; hollandi Hertogdom Kleef) oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Preisi armee ja Kleve hertsogkond · Näe rohkem »
Kołobrzeg
Kołobrzeg (saksa keeles Kolberg) on linn Poola loodeosas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Kołobrzegi maakonna keskus.
Uus!!: Preisi armee ja Kołobrzeg · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Preisi armee ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Kuuenda koalitsiooni sõda
Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.
Uus!!: Preisi armee ja Kuuenda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Kuulipilduja
NSV Liidu raskekuulipilduja DŠK Iisraeli kuulipilduja Negev Kuulipilduja FN MAG Rootsis toodetud variant KSP 58 koos varuvintraua vutlari (ülal), hoolduskomplekti (vasakul), lindikasti ja laetud lindi (all) ning relvale kinnitatud lindi ja seda hoidva linditaskuga Kuulipilduja on parandatud stabiilsusega täisautomaatne padrunlaskemoonaga tulistav tulirelv kaliibriga alla 20 mm, mis on mõeldud otsetuletoetuseks.
Uus!!: Preisi armee ja Kuulipilduja · Näe rohkem »
Läänerinne (Esimene maailmasõda)
Läänerinne oli Esimese maailmasõja peamine sõjatanner, mille avas pärast sõja algust 1914.
Uus!!: Preisi armee ja Läänerinne (Esimene maailmasõda) · Näe rohkem »
Leipzigi lahing
Leipzigi lahing (tuntud ka kui rahvastelahing) toimus 16.–19. oktoobrini 1813 Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.
Uus!!: Preisi armee ja Leipzigi lahing · Näe rohkem »
Liberalism
Liberalism (ladina sõnast liberalis) on isikuvabadusi pooldav hoiak ja poliitiline filosoofia (mitte elufilosoofia), mille eesmärk on kindlustada isikuvabaduse teostamiseks tarvilikud poliitilised tingimused.
Uus!!: Preisi armee ja Liberalism · Näe rohkem »
Logistika
Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine.
Uus!!: Preisi armee ja Logistika · Näe rohkem »
Louis XIV
Louis XIV või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21.
Uus!!: Preisi armee ja Louis XIV · Näe rohkem »
Luure
Luure on salajase või raskesti kättesaadava teabe kogumine ja edastamine, laiemas tähenduses ka lihtsalt varjatult informatsiooni kogumine teabehankeprotsessis.
Uus!!: Preisi armee ja Luure · Näe rohkem »
Marki krahvkond
Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Uus!!: Preisi armee ja Marki krahvkond · Näe rohkem »
Marne'i lahing
Lahingu kaart Marne'i lahing, tuntud ka kui Esimene Marne'i lahing, oli Esimese maailmasõja lahing 5.–12.
Uus!!: Preisi armee ja Marne'i lahing · Näe rohkem »
Marss (muusika)
Marss on valdavalt instrumentaalmuusika žanr.
Uus!!: Preisi armee ja Marss (muusika) · Näe rohkem »
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Uus!!: Preisi armee ja Moraal · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Preisi armee ja Napoleon I · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Preisi armee ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Neljanda koalitsiooni sõda
Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.
Uus!!: Preisi armee ja Neljanda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Uus!!: Preisi armee ja Ohvitser · Näe rohkem »
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Uus!!: Preisi armee ja Oliwa rahu · Näe rohkem »
Otto von Bismarck
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Preisimaa ja Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.
Uus!!: Preisi armee ja Otto von Bismarck · Näe rohkem »
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Uus!!: Preisi armee ja Palgasõdur · Näe rohkem »
Parlament
Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.
Uus!!: Preisi armee ja Parlament · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: Preisi armee ja Pataljon · Näe rohkem »
Patriotism
Patriotism ehk isamaa-armastus ehk isamaalus (ka isamaalisus) on üksikisiku või grupi inimeste positiivne ja toetav hoiak isamaa või mingi regiooni või linna vastu.
Uus!!: Preisi armee ja Patriotism · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Preisi armee ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Põhjasõjad
Põhjasõdadeks nimetatakse mitut sõda Kirde-Euroopas aastatel 1558–1721 alates Esimesest Põhjasõjast ehk Põhjamaade seitsmeaastasest sõjast kuni Suure Põhjasõja ehk Põhjasõjani.
Uus!!: Preisi armee ja Põhjasõjad · Näe rohkem »
Pickelhaube
Baieri sõjaväe ''Pickelhaube'' Pickelhaube, ka Pickelhelm, oli kiiver, mis oli 19.
Uus!!: Preisi armee ja Pickelhaube · Näe rohkem »
Poomine
Poomine on surmanuhtlusena kasutatav hukkamisviis või vabasurma minemisel kasutatav tapmisviis, mille käigus riputatakse inimene tavaliselt kaelapidi köie kinnijooksvasse silmusesse ja oodatakse, kuni ta sureb.
Uus!!: Preisi armee ja Poomine · Näe rohkem »
Potsdami hiiglased
Inglismaalt röövitud ja rügementi toodud iirlane James Kirkland 1718. aastal Potsdami hiiglasteks kutsuti 6.
Uus!!: Preisi armee ja Potsdami hiiglased · Näe rohkem »
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Uus!!: Preisi armee ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Uus!!: Preisi armee ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »
Prantsuse teine keisririik
Prantsuse teine keisririik (prantsuse keeles Second Empire) oli Napoléon III.
Uus!!: Preisi armee ja Prantsuse teine keisririik · Näe rohkem »
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Uus!!: Preisi armee ja Prantsuse-Preisi sõda · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Preisi armee ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Uus!!: Preisi armee ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Pretoriaanid
Pretoriaanid (ladina keeles Praetoriani) olid Rooma keisri ihukaitseväelased.
Uus!!: Preisi armee ja Pretoriaanid · Näe rohkem »
Ratsavägi
Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l Tartu (märts 1918) Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa.
Uus!!: Preisi armee ja Ratsavägi · Näe rohkem »
Raudrist
Raudrist, II. klass (1914) Raudrist (saksa keeles Eisernes Kreuz, lühend EK) oli Preisimaa ja alates 1939.
Uus!!: Preisi armee ja Raudrist · Näe rohkem »
Raudteetransport
Elektriveduriga kaubarong, Norra Raudteede ristumine Magnethõljukrong Raudteetransport on raudteeveeremi abil teostatav reisijate ja kaubavedu raudteedel.
Uus!!: Preisi armee ja Raudteetransport · Näe rohkem »
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Uus!!: Preisi armee ja Rügement · Näe rohkem »
Reichswehr
Weimari vabariigi Reichwehri lipp Saksa Riigi Reichwehri lipp Reichswehr oli Saksamaa relvajõudude nimi aastatel 1919–1935.
Uus!!: Preisi armee ja Reichswehr · Näe rohkem »
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Uus!!: Preisi armee ja Reinimaa · Näe rohkem »
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Uus!!: Preisi armee ja Rootsi suurvõimu ajastu · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Preisi armee ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa armee (Saksa Keisririik)
''Kaiserstandarte'' Keiserlik Saksa armee (saksa keeles Deutsches Heer) oli Saksa Keisririigi ühendatud maa- ja õhuvägi (v.a mereõhuväe üksused, mis kuulusid mereväe alla).
Uus!!: Preisi armee ja Saksa armee (Saksa Keisririik) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisi armee ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Preisi armee ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Preisi armee ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisi armee ja Saksa Riik · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisi armee ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa ühendamine
Saksamaa ühendamise all mõistetakse tavaliselt Saksa rahvusriigi loomist Otto von Bismarcki poolt 1866.
Uus!!: Preisi armee ja Saksamaa ühendamine · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Preisi armee ja Sakslased · Näe rohkem »
Sõdadevaheline periood
Euroopat kujutav kaart aastast 1923 Sõdadevaheline periood (ladina interbellum) on Euroopa ajaloo käsitluses levinud termin, mis käsitleb perioodi esimese maailmasõja lõpust teise maailmasõja alguseni.
Uus!!: Preisi armee ja Sõdadevaheline periood · Näe rohkem »
Schleswigi hertsogkond
Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.
Uus!!: Preisi armee ja Schleswigi hertsogkond · Näe rohkem »
Schlieffeni plaan
Schlieffeni plaan oli Saksamaa armee peastaabis Alfred von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud sõjaline plaan Prantsusmaa ja Venemaa purustamiseks.
Uus!!: Preisi armee ja Schlieffeni plaan · Näe rohkem »
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Uus!!: Preisi armee ja Seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »
Sileesia sõjad
Sileesia sõjad (saksa Schlesische Kriege) viitavad kolmele konfliktile Preisi kuningriigi ja Austria Habsburgide monarhia vahel Sileesia ja Kladsko krahvkonna kontrolli pärast aastatel 1740–1763.
Uus!!: Preisi armee ja Sileesia sõjad · Näe rohkem »
Staap
Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.
Uus!!: Preisi armee ja Staap · Näe rohkem »
Stralsund
Stralsund on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Uus!!: Preisi armee ja Stralsund · Näe rohkem »
Strateegia
Strateegia on kaugeima eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava (ÕS 2006).
Uus!!: Preisi armee ja Strateegia · Näe rohkem »
Taaler
Saksa ja Austria taalrid. All keskel on võrdluseks Ameerika Ühendriikide 25-sendine (läbimõõt 24 mm) Taaler oli suur hõbemünt, mida kasutati Euroopas peaaegu 400 aastat.
Uus!!: Preisi armee ja Taaler · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Preisi armee ja Taani · Näe rohkem »
Tannenbergi lahing
Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel (23.–30. august 1914) Ida-Preisimaal. Tannenbergi lahingus võitlesid Venemaa 1. armee ja 2. armee ning Saksamaa 8. armee (Saksamaa Keisririik). Lahingu käigus piirati Vene 2. armee ümber. Lahing lõppes armee peaaegu täieliku hävitamise ja selle ülemjuhataja Aleksandr Samsonovi enesetapuga. Alates 1. augustist oli Saksamaa sõjas kahel rindel: idas Venemaa ja läänes Prantsusmaaga. Saksa väejuhatus oli selle olukorra vastu ette valmistanud välksõja kava, mis kasutas ära asjaolu, et Venemaa polnud suuteline mobilisatsiooni nii kiiresti korraldama kui Prantsusmaa, aga Saksamaa oli selles neist mõlemast kiirem. Kava nägi ette 80% vägedest suunata Prantsusmaa vastu ja ta kiiresti purustada, enne kui ta jõuab mobilisatsiooni lõpetada, ning seejärel suunata väed itta ja hävitada ka Venemaa. Vastavalt kavale oli Preisimaal vägesid suhteliselt vähe, ainult 8. armee. Preisimaa piirnes kahe Vene armeega. 1. armeed juhtis Paul von Rennenkampff ning see asus Preisimaast idas ja kirdes. 2. armeed juhtis Aleksandr Samsonov ning see asus Preisimaast lõunas. Mõlema armee üheaegse rünnaku korral oleks Preisimaal asuvad väeüksused jäänud omakorda kahe tule vahele. Need kaks armeed moodustasid Looderinde, mida juhatas Jakov Žilinski. 1. armee ületas piiri 17. augustil. Niisugune kiirus üllatas Saksamaad, kes polnud selleks valmis. See tuleneb asjaolust, et Venemaa kuulutas üldmobilisatsiooni välja 30. juulil, aga tegelikult alustas seda juba 25. juulil. Von Rennenkampff saavutas alguses pisut edu, võites Gumbinneni lahingu. Seejärel 1. armee peatus, läks üle kaitsele ja hakkas ootama varude järelejõudmist. Gumbinneni lahing näitas 8. armee juhataja Maximilian von Prittwitz und Gaffroni ebakomptentsust ning 21. augustil ta tagandati ametist ja saadeti erru pärast seda, kui oli soovitanud kogu Ida-Preisimaa maha jätta ja tõmbuda teisele poole Visla jõge. Tema asemele määrati Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff. Nemad otsustasid otsekohe rünnata Samsonovit, kes erinevalt von Rennenkampffist edasi tungis. Tannenbergi lahingu skeem 27.–30. augustil Saksamaa kasutas ära oma vägede palju suuremat mobiilsust. Preisimaal oli hea raudteevõrk, Venemaal oli see hõre. Peale selle oli Vene ja Saksa raudteede rööpmelaius erinev, mistõttu Venemaa ei saanud okupeeritud Saksa aladel oma rongidega sõita. Sakslased said oma armeed varustada rongidega, venelased vankritega. Venemaa polnud ka sõjaks väga valmis: Samsonovil polnud raadioteadete koodiraamatut, mis oli ainult Žilinskil ja von Rennenkampffil, mistõttu 2. armee staabiga tuli rääkida ilma koodi kasutamata. Sakslased püüdsid suure osa suhtlusest kinni ja teadsid Samsonovi kavatsusi. Samsonov palus 1. armee toetust, kuid oli juba hilja: 1. armee oli liiga kaugel ega jõudnud appi. Saksa 8. armee piiras Venemaa 2. armee ümber ja hävitas selle. Vene armees langes tapetute ja haavatutena 78 tuhat inimest, 92 tuhat andis end vangi. Sakslaste kaotused olid üle 10 korra väiksemad, jäädes alla 14 tuhande mehe. Samsonov taipas, et keiser teeb ta kaotuse eest vastutavaks, ja laskis end maha. Tema surnukeha avastati alles järgmisel aastal. Kuigi lahing leidis aset Allensteini lähedal, nimetasid sakslased selle Tannenbergi lahinguks, et tähistada revanši keskajal Tannenbergi lahingus saadud kaotuse eest.
Uus!!: Preisi armee ja Tannenbergi lahing · Näe rohkem »
Tääk
19. sajandist pärit tääk Tääk ehk püssitikk ehk bajonett on tulirelva toru otsa lisatav ja lähivõitluses kasutatav torkerelv.
Uus!!: Preisi armee ja Tääk · Näe rohkem »
Thomas Carlyle
Thomas Carlyle (4. detsember 1795 – 5. veebruar 1881) oli šoti filosoof, satiirik, esseist, tõlkija, matemaatik ja õpetaja.
Uus!!: Preisi armee ja Thomas Carlyle · Näe rohkem »
Tilsiti rahu
Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.
Uus!!: Preisi armee ja Tilsiti rahu · Näe rohkem »
Tragun
Tragun (prantsuse sõnast dragon) on ratsaväeüksuse liige.
Uus!!: Preisi armee ja Tragun · Näe rohkem »
Vastuluure
Vastuluure (siseluure) ülesanne on riigi poolt riigisaladuseks kuulutatud teabe kaitsmine ja kaitstavale teabele ebaseadusliku ligipääsu (inim- ja tehnilise luure) takistamine.
Uus!!: Preisi armee ja Vastuluure · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Preisi armee ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Versailles' loss
Versailles' loss (prantsuse keeles Château de Versailles) on Pariisist ligikaudu 20 km läänes Versailles's asuv kunagine kuningaloss, kus resideerisid nii Louis XIII, Louis XIV, Louis XV kui ka Louis XVI.
Uus!!: Preisi armee ja Versailles' loss · Näe rohkem »
Versailles' rahu
Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.
Uus!!: Preisi armee ja Versailles' rahu · Näe rohkem »
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Uus!!: Preisi armee ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »
Viienda koalitsiooni sõda
Viienda koalitsiooni sõda, võideldud aastal 1809, kus Austria ja Ühendkuningriigi koalitsioon katsus jõudu Napoleoni Prantsuse keisririigi ja Baieri vastu.
Uus!!: Preisi armee ja Viienda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Waterloo lahing
Lahingusse liikumise skeem Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed.
Uus!!: Preisi armee ja Waterloo lahing · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Preisi armee ja Wehrmacht · Näe rohkem »
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Uus!!: Preisi armee ja Weimari vabariik · Näe rohkem »
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Uus!!: Preisi armee ja Wilhelm I · Näe rohkem »
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Uus!!: Preisi armee ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides
Germania", Philipp Veit, 1848 Saksamaa lipu päritolu: rõõmustavad revolutsionäärid Berliinis, 19. märts 1848 1848.–49.
Uus!!: Preisi armee ja 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides · Näe rohkem »
