Kiiremini kui brauser!
141 suhted: Agregaatolek, Akretsioon (astronoomia), Albert Einstein, Alumiinium, Ameerika Ühendriigid, Andromeeda galaktika, Arizona, Asteroid, Asteroidide vöö, Astronoomia, Öpiku-Oorti pilv, Boris Kabur, Cassini-Huygens, Charon (kuu), Deimos, Diameeter, Eksoplaneet, Elliptiline galaktika, Elu teke, Emanuel Swedenborg, Erosioon, Europa, Füüsika, Ganymedes (kuu), Geoloogia, Gravitatsioon, Gravitatsiooniline kollaps, Grigori Kusmin, Heelium, Heliotsentriline maailmasüsteem, Hiidplaneet, Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees, Hubble'i kosmoseteleskoop, Immanuel Kant, Impaktstruktuur, Impulsimomendi jäävuse seadus, Impulsimoment, Interaktsioon, Io (kuu), Isotoop, Jupiter, Kaoseteooria, Kasvuhooneefekt, Kasvuhoonegaasid, Keemiline ühend, Keemiline element, Kiirgus, Kineetiline energia, Kohalik Galaktikarühm, Komeet, ..., Kosmoloogia, Kristallstruktuur, Kuiperi vöö, Kuu, Kvadriljon, Laamtektoonika, Lagrange'i punktid, Lööklaine, Lenduvus, Liitium, Linnutee, Looded, Maa, Maa tüüpi planeedid, Marss, Merkuur, Metaan, Metallid, Meteoriit, Michael E. Brown, Molekulipilv, Must auk, Must kääbus, Neptuun, New Scientist, Nikkel, Nukleosüntees, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbiidi kalle, Orioni udu, Panspermia, Päike, Päikesesüsteem, Päikesetuul, Peajada, Pedagoogiline Kirjandus, Phobos, Pierre-Simon Laplace, Planeedi kaaslane, Planeet, Planetaarudu, Planetoloogia, Pluuto (astroloogia), Protoplaneet, Prototäht, Punane hiid, Radiomeetria, Raud, Regoliit, Relatiivsusteooria, Saturn, Saturni rõngad, Süsihappegaas, Süsinik, Sõnn (tähtkuju), Shoemaker–Levy 9, Silikaadid, Soojusenergia, Stardust, Sulamistemperatuur, Supernoova, Suur Pauk, Taevakeha, Tallinn, Tartu, Tšeljabinski meteooriplahvatus, Täheareng, Täheparv, Tähetuul, Tähtedevaheline keskkond, Tähtkuju, Teaduslik Kirjandus, Texas, Tiirlemisperiood, Titan, Triton (kuu), Tunguusi katastroof, Tuumareaktsioon, Tuumasüntees, Udukogu, Universum, Uraan (planeet), Valge kääbus, Valgusaasta, Võnkumine, Veenus, Vene keel, Vesi, Vesinik, Vulkanism, Wild 2. Laienda indeks (91 rohkem) »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Akretsioon (astronoomia)
Akretsioon on tähe või galaktika või selle tuuma massi suurenemine tähtedevahelisest keskkonnast või naabertähtedelt langeva aine sadestumisel tema pinnale.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Akretsioon (astronoomia) · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Alumiinium · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Andromeeda galaktika
Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, umbes 2,5 miljoni valgusaasta ehk umbes 780 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Andromeeda galaktika · Näe rohkem »
Arizona
Suur kanjon Arizona on osariik Ameerika Ühendriikide edelaosas.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Arizona · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Asteroid · Näe rohkem »
Asteroidide vöö
Asteroidide vöö on tähistatud valgega Asteroidide vöö on piirkond Päikesesüsteemis, mis paikneb umbes planeetide Marss ja Jupiter vahel.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Asteroidide vöö · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Astronoomia · Näe rohkem »
Öpiku-Oorti pilv
Kunstniku kujutus Öpiku-Oorti pilvest ja Kuiperi vööst, pildil on parandatud eraldiseisvate objektide nähtavust. Oletatav Öpiku-Oorti pilve kaugus Päikesest võrreldes ülejäänud päikesesüsteemiga Öpiku-Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv, mis on umbes 50 000 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel Päikesest.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Öpiku-Oorti pilv · Näe rohkem »
Boris Kabur
Boris Kabur (aastani 1936 Boris Baigunov; 15. september 1917 Tallinn – 28. jaanuar 2002 Tartu) oli eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Boris Kabur · Näe rohkem »
Cassini-Huygens
Cassini-Huygens oli kaheosaline mehitamata kosmosesond, mis startis 1997.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Cassini-Huygens · Näe rohkem »
Charon (kuu)
Charon on ümber Pluuto tiirlev taevakeha, Pluuto suurim kaaslane.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Charon (kuu) · Näe rohkem »
Deimos
Deimos on Marsi kaaslane, mis on väiksem ja Marsist kaugem kui planeedi teine kaaslane Phobos.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Deimos · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Diameeter · Näe rohkem »
Eksoplaneet
accessdate.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Eksoplaneet · Näe rohkem »
Elliptiline galaktika
Elliptiline galaktika ESO 325-G004 Elliptiline galaktika on ellipsoidse kuju ja ühtlase heledusprofiiliga (heledus väheneb ühtlaselt serva suunas) galaktika.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Elliptiline galaktika · Näe rohkem »
Elu teke
Elu tekke ehk biopoeesi all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Elu teke · Näe rohkem »
Emanuel Swedenborg
Emanuel Swedenborgi portree (autor Carl Frederik von Breda) Emanuel Swedenborg (29. jaanuar 1688 – 29. märts 1772) oli rootsi teadlane, kristlik müstik, teoloog ja filosoof.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Emanuel Swedenborg · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Erosioon · Näe rohkem »
Europa
Europa on üks planeedi Jupiter kaaslasi.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Europa · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Füüsika · Näe rohkem »
Ganymedes (kuu)
Ganymedes on üks planeedi Jupiter kuudest.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Ganymedes (kuu) · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Geoloogia · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gravitatsiooniline kollaps
Kollaps on kokkulangemine iseenda raskuse all.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Gravitatsiooniline kollaps · Näe rohkem »
Grigori Kusmin
Grigori Kusmin, ka Grigori Kuzmin (8. aprill (vkj 26. märts) 1917 Viiburi – 22. aprill 1988 Tartu) oli Eesti astronoom, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1961).
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Grigori Kusmin · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Heelium · Näe rohkem »
Heliotsentriline maailmasüsteem
Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Heliotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Hiidplaneet
Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Hiidplaneet · Näe rohkem »
Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees
Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkest, mille tulemusel võis tekkida Kuu Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees kirjeldab Kuu tekkimise ühte tõenäolist stsenaariumi.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees · Näe rohkem »
Hubble'i kosmoseteleskoop
Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Hubble'i kosmoseteleskoop · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »
Impulsimomendi jäävuse seadus
Impulsimomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Impulsimomendi jäävuse seadus · Näe rohkem »
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Impulsimoment · Näe rohkem »
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Interaktsioon · Näe rohkem »
Io (kuu)
Io ehk Jupiter I on Jupiteri üks kuudest ja planeedile läheduselt viies kuu.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Io (kuu) · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Isotoop · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Jupiter · Näe rohkem »
Kaoseteooria
Kaoseteooria on matemaatika haru, mis uurib deterministlike võrranditega kirjeldatavate keerukate dünaamiliste süsteemide korrapäratut, juhusliku protsessiga sarnanevat käitumist.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Kaoseteooria · Näe rohkem »
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Kasvuhooneefekt · Näe rohkem »
Kasvuhoonegaasid
Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Kasvuhoonegaasid · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Kiirgus · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Kohalik Galaktikarühm
Kohalik Galaktikarühm Kohalik Galaktikarühm ehk Kohalik rühm (inglise keeles Local Group) on väike galaktikasüsteem – galaktikarühm, millesse kuulub meie Linnutee tähesüsteem.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Kohalik Galaktikarühm · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Komeet · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Kuiperi vöö
Päikesesüsteem, helerohelisega on tähistatud Kuiperi vöö objektid Kuiperi vöö ehk Edgeworthi-Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Kuiperi vöö · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Kuu · Näe rohkem »
Kvadriljon
Kvadriljon on miljon miljardit ehk 1 000 000 000 000 000 ehk 1015.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Kvadriljon · Näe rohkem »
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Laamtektoonika · Näe rohkem »
Lagrange'i punktid
Rohelise värviga on märgitud viie Lagrange'i punkti paiknemine kahe keha (sinine ja kollane) liikuvas süsteemis Pöörlevas taustsüsteemis gravitatsioonilise jõu ja tsentrifugaaljõu poolt põhjustatud samaväärtuspinnad kahe keha süsteemis. Nooled näitavad potentsiaalide gradiente L-punktide ümbruses – nende poole (punased) või neist eemale (sinised) Lagrange'i punktid ehk L-punktid on asukohad ruumis, kus väikese massiga keha saab kahe, teineteise ümber tiirleva, suure massiga keha suhtes paigal püsida.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Lagrange'i punktid · Näe rohkem »
Lööklaine
Schliereni fototehnikas tehtud foto terava ninaga kehast, mis tekitab selle ümber ülehelikiirusel voolavas keskkonnas lööklaineid Lööklaine on füüsikas mingis keskkonnas detonatsioonil või mõnel muul põhjusel tekkinud häiritus, mis levib keskkonnas helikiirusest suurema kiirusega.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Lööklaine · Näe rohkem »
Lenduvus
Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Lenduvus · Näe rohkem »
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Liitium · Näe rohkem »
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Linnutee · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Looded · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Maa · Näe rohkem »
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Marss · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Merkuur · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Metaan · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Metallid · Näe rohkem »
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Meteoriit · Näe rohkem »
Michael E. Brown
Michael E. Brown (sündinud 5. juunil 1965) on Ameerika Ühendriikide astronoom, kes on alates 2003.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Michael E. Brown · Näe rohkem »
Molekulipilv
tähed, mis lähima mitme miljoni aasta jooksul oma intensiivse valgusega hävitavad selle molekulipilve Molekulipilv ehk molekulaarpilv (inglise keeles molecular cloud) on tähtedevahelise pilve tüüp, mille tihedus ja suurus võimaldavad, et selles moodustuksid molekulid, tavaliselt molekulaarne vesinik (H2).
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Molekulipilv · Näe rohkem »
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Must auk · Näe rohkem »
Must kääbus
Must kääbus on tähearengus valgele kääbusele järgnev staadium või valge kääbuse viimane staadium.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Must kääbus · Näe rohkem »
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Neptuun · Näe rohkem »
New Scientist
New Scientist on Inglismaal välja antav, 1956.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja New Scientist · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Nikkel · Näe rohkem »
Nukleosüntees
Nukleosüntees on tuumareaktsioon, mille puhul luuakse aatomituumasid olemasolevatest nukleonidest.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Nukleosüntees · Näe rohkem »
Orbiidi ekstsentrilisus
Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »
Orbiidi kalle
tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Orbiidi kalle · Näe rohkem »
Orioni udu
Orioni udu ehk Orioni udukogu (ka Messier 42, M42 ja NGC 1976) on emissioonudu Orioni tähtkujus 1350 valgusaasta (414 parseki) kaugusel.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Orioni udu · Näe rohkem »
Panspermia
Panspermia Panspermia on hüpoteetiline elu levimine (eelkõige mikroorganismide kujul) universumis taevakehalt taevakehale.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Panspermia · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Päike · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Peajada
valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Peajada · Näe rohkem »
Pedagoogiline Kirjandus
Pedagoogiline Kirjandus oli Eesti NSV kirjastus, mis asutati 1940.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Pedagoogiline Kirjandus · Näe rohkem »
Phobos
Phobos on Marsi üks kahest kaaslasest ehk kuust.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Phobos · Näe rohkem »
Pierre-Simon Laplace
Pierre-Simon Laplace (23. märts 1749 – 5. märts 1827) oli prantsuse astronoom, füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Pierre-Simon Laplace · Näe rohkem »
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Planeet · Näe rohkem »
Planetaarudu
Öökulli udu (M97) Planetaarudu ehk planetaarne udukogu ehk rõngasudu on emissioonudu tüüp, mis koosneb tähe arengu hilisstaadiumis kõrvale heidetud gaas- ja plasmaümbrisest.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Planetaarudu · Näe rohkem »
Planetoloogia
Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Planetoloogia · Näe rohkem »
Pluuto (astroloogia)
Pluuto astroloogiline sümbol Pluuto astroloogiline sümbol Pluuto kuulub tänapäeva Lääne astroloogias transtsendentaalsete planeetide hulka ning teeb Maalt vaadatuna sodiaagile ringi peale umbes 246 aastaga.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Pluuto (astroloogia) · Näe rohkem »
Protoplaneet
Protoplaneet 4 Vesta Protoplaneet on suur planeedialge.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Protoplaneet · Näe rohkem »
Prototäht
Prototähed on tähtedevahelises aines leiduvad kerajad tihendid (nn gloobulid), mis on tähtedeks alles kujunemas.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Prototäht · Näe rohkem »
Punane hiid
Punane hiid Aldebaran võrrelduna Päikesega Punane hiid on oma arengu lõppfaasi jõudnud täht, mis on oma esialgsest suurusest mitu korda suuremaks paisunud.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Punane hiid · Näe rohkem »
Radiomeetria
Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse mõõtmise meetod.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Radiomeetria · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Raud · Näe rohkem »
Regoliit
Marsi pind Regoliit on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Regoliit · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Saturn · Näe rohkem »
Saturni rõngad
Saturn ja rõngad 2007. aastal Saturni rõngad on Saturni ekvatoriaaltasandil asuv rõngastesüsteem, mis koosneb mikromeetri kuni kilomeetri suurustest osakestest.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Saturni rõngad · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Süsinik · Näe rohkem »
Sõnn (tähtkuju)
pisi Sõnn (ladina Taurus) on ekliptikal asuv tähtkuju.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Sõnn (tähtkuju) · Näe rohkem »
Shoemaker–Levy 9
Komposiitfoto 21 tükiks purunenud komeedist Shoemaker-Levy 9 Pruunid plekid Jupiteri pinnal on kokkupõrkest tekkinud armid Shoemaker–Levy 9 (ametlik tähistus D/1993 F2) oli komeet, mis purunes 1992.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Shoemaker–Levy 9 · Näe rohkem »
Silikaadid
Silikaadid on ränihapete soolad.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Silikaadid · Näe rohkem »
Soojusenergia
Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Soojusenergia · Näe rohkem »
Stardust
säriajaga, NASA Stardust ('tähetolm') oli USA planeetidevaheline kosmoseaparaat, mis startis kosmosesse Canaverali neemelt 7. veebruaril 1999 kanderaketiga Delta II.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Stardust · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Supernoova · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Suur Pauk · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Taevakeha · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Tartu · Näe rohkem »
Tšeljabinski meteooriplahvatus
Meteoori suitsujälg taevas Autokaamera salvestus Tšeljabinski meteoorist Meteooritükk Tšebarkuli jääl Tšeljabinski meteooriplahvatus on 2013.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Tšeljabinski meteooriplahvatus · Näe rohkem »
Täheareng
Näiteid tähtede eluea sõltuvusest massiga Täheareng (ka täheevolutsioon) on protsess, mille käigus prototähest tekib sobivate asjaolude kokkulangemisel täht.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Täheareng · Näe rohkem »
Täheparv
Herkulese tähtkujus Täheparv (ka täheklaster) on tähesüsteemide hierarhias mitmiktähtedele järgnevad (suuremad), tähtede omavahelisel gravitatsioonil põhinevad kooslused.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Täheparv · Näe rohkem »
Tähetuul
Tugevate tähetuulte tekitatud gaasipilv udukogus NGC 6565 Tähetuul (inglise keeles stellar wind) on gaasivool, mis koosneb peamiselt kõrge energiatasemega elektronidest ja prootonitest.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Tähetuul · Näe rohkem »
Tähtedevaheline keskkond
Tähtedevaheline keskkond (inglise keeles interstellar medium) on keskkond galaktikates tähesüsteemide vahelises ruumis koos selles eksisteeriva aine ja kiirgusega.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Tähtedevaheline keskkond · Näe rohkem »
Tähtkuju
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Tähtkuju · Näe rohkem »
Teaduslik Kirjandus
Teaduslik Kirjandus oli aastatel 1940–1941 ja 1944–1949 Tartus töötanud kirjastus, mis halduslikult oli Eesti Riikliku Kirjastuskeskuse allüksus.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Teaduslik Kirjandus · Näe rohkem »
Texas
Texas on Ameerika Ühendriikide osariik 1845.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Texas · Näe rohkem »
Tiirlemisperiood
Tiirlemisperiood on ringliikumise (tiirlemise) periood ehk ajavahemik, mille jooksul üks keha läbib ümber teise keha tiireldes ühe täisringi ehk jõuab tiirlemiskeskme koordinaadistikus uuesti samasse kohta.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Tiirlemisperiood · Näe rohkem »
Titan
Titan (ka Saturn VI) on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri kaaslase Ganymedese järel.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Titan · Näe rohkem »
Triton (kuu)
Voyager 2 foto Tritonist (1989) Triton on Neptuuni suurim kuu.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Triton (kuu) · Näe rohkem »
Tunguusi katastroof
Plahvatuse epitsenter Tunguusi katastroof (ka Tunguusi plahvatus ja Tunguusi meteoriit) oli 30. juunil 1908 Venemaal Siberi taigas Podkamennaja Tunguska lähedal toimunud hiigelplahvatus, mille põhjused ja olemus on tänapäevani lõplikult välja selgitamata.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Tunguusi katastroof · Näe rohkem »
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Udukogu
Kotka udukogu kajastav foto "Loomise sambad" Udukogu (ka udu) on tähtedevahelisest tolmust, vesinikust, heeliumist ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Udukogu · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Universum · Näe rohkem »
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »
Valge kääbus
Võrdlus valge kääbuse IK Pegasi B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning Päikese (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Valge kääbus · Näe rohkem »
Valgusaasta
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Valgusaasta · Näe rohkem »
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Võnkumine · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Veenus · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Vene keel · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Vesinik · Näe rohkem »
Vulkanism
Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Vulkanism · Näe rohkem »
Wild 2
Wild 2 pildistatuna Stardustilt jaanuaris 2004 Wild 2 ehk 81P (ametlikult 81P/Wild) on komeet, mis on nime saanud Šveitsi astronoomi Paul Wildi järgi, kes avastas selle 1978.
Uus!!: Päikesesüsteemi teke ja areng ja Wild 2 · Näe rohkem »
