Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põhjasõda ja Rzeczpospolita
Põhjasõda ja Rzeczpospolita on 44 ühist asja (Unioonpeedia): August II, Brandenburg-Preisimaa, Euroopa, Jalavägi, Karl X Gustav, Katoliiklus, Kiiev, Kraków, Krimmi khaaniriik, Kuramaa hertsogiriik, Läänemeri, Liivi sõda, Liivimaa, Luterlus, Lviv, Moskva tsaaririik, Must meri, Odra, Okupatsioon, Osmanite riik, Põhiseadus, Pommeri, Poola kuningas, Poola-Türgi sõda (1672–1676), Prantsusmaa kuningriik, Preisi kuningriik, Protestantism, Rootsi, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, ..., Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik, Sandomierz, Seim (Poola), Smolensk, Stanisław Leszczyński, Tšernihiv, Teine Põhjasõda, Ukraina, Varssavi, Vastureformatsioon, Venemaa Keisririik, 16. sajand, 17. sajand. Laienda indeks (14 rohkem) »
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
August II ja Põhjasõda · August II ja Rzeczpospolita ·
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Brandenburg-Preisimaa ja Põhjasõda · Brandenburg-Preisimaa ja Rzeczpospolita ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Euroopa ja Põhjasõda · Euroopa ja Rzeczpospolita ·
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Jalavägi ja Põhjasõda · Jalavägi ja Rzeczpospolita ·
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Karl X Gustav ja Põhjasõda · Karl X Gustav ja Rzeczpospolita ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Põhjasõda · Katoliiklus ja Rzeczpospolita ·
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Kiiev ja Põhjasõda · Kiiev ja Rzeczpospolita ·
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Kraków ja Põhjasõda · Kraków ja Rzeczpospolita ·
Krimmi khaaniriik
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
Krimmi khaaniriik ja Põhjasõda · Krimmi khaaniriik ja Rzeczpospolita ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Kuramaa hertsogiriik ja Põhjasõda · Kuramaa hertsogiriik ja Rzeczpospolita ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Põhjasõda · Läänemeri ja Rzeczpospolita ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Põhjasõda · Liivi sõda ja Rzeczpospolita ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Põhjasõda · Liivimaa ja Rzeczpospolita ·
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Luterlus ja Põhjasõda · Luterlus ja Rzeczpospolita ·
Lviv
Lvivi ladina katedraal 2017. aastal Lvivi raekoda ja õhtune linnavaade 2017. aastal Lviv (ukraina keeles Львів, poola keeles Lwów, saksa keeles Lemberg, eesti keeles varem ka Lvov) on linn Ukrainas, Lvivi oblasti ja Lvivi rajooni keskus.
Lviv ja Põhjasõda · Lviv ja Rzeczpospolita ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Moskva tsaaririik ja Põhjasõda · Moskva tsaaririik ja Rzeczpospolita ·
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Must meri ja Põhjasõda · Must meri ja Rzeczpospolita ·
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Odra ja Põhjasõda · Odra ja Rzeczpospolita ·
Okupatsioon
Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine (prantsuse keelest: occupation – action d’occuper, de s’installer par la force).
Okupatsioon ja Põhjasõda · Okupatsioon ja Rzeczpospolita ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Osmanite riik ja Põhjasõda · Osmanite riik ja Rzeczpospolita ·
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Põhiseadus ja Põhjasõda · Põhiseadus ja Rzeczpospolita ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Põhjasõda ja Pommeri · Pommeri ja Rzeczpospolita ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Põhjasõda ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Rzeczpospolita ·
Poola-Türgi sõda (1672–1676)
Poola-Türgi sõda (1672–1676) ehk Teine Poola-Türgi sõda oli sõda Poola-Leedu ja Osmanite riigi vahel, mida Eesti ajalookirjutuses loetakse osaks Suurest Türgi sõjast.
Põhjasõda ja Poola-Türgi sõda (1672–1676) · Poola-Türgi sõda (1672–1676) ja Rzeczpospolita ·
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Põhjasõda ja Prantsusmaa kuningriik · Prantsusmaa kuningriik ja Rzeczpospolita ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Põhjasõda ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Rzeczpospolita ·
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Põhjasõda ja Protestantism · Protestantism ja Rzeczpospolita ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Põhjasõda ja Rootsi · Rootsi ja Rzeczpospolita ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Põhjasõda ja Saksa-Rooma keiser · Rzeczpospolita ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Põhjasõda ja Saksa-Rooma riik · Rzeczpospolita ja Saksa-Rooma riik ·
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Põhjasõda ja Saksimaa kuurvürst · Rzeczpospolita ja Saksimaa kuurvürst ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Põhjasõda ja Saksimaa kuurvürstiriik · Rzeczpospolita ja Saksimaa kuurvürstiriik ·
Sandomierz
Sandomierz on linn Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas, Sandomierzi maakonna halduskeskus.
Põhjasõda ja Sandomierz · Rzeczpospolita ja Sandomierz ·
Seim (Poola)
Seimi logo Poola Vabariigi Seim (poola keeles ametliku nimega Sejm Rzeczypospolitej Polskiej) on Poola parlamendi alamkoda.
Põhjasõda ja Seim (Poola) · Rzeczpospolita ja Seim (Poola) ·
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Põhjasõda ja Smolensk · Rzeczpospolita ja Smolensk ·
Stanisław Leszczyński
Poola kuningas ja Leedu suurvürst '''Stanisław Leszczyński'''. Jean Girardet' maal. Stanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.
Põhjasõda ja Stanisław Leszczyński · Rzeczpospolita ja Stanisław Leszczyński ·
Tšernihiv
Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.
Põhjasõda ja Tšernihiv · Rzeczpospolita ja Tšernihiv ·
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Põhjasõda ja Teine Põhjasõda · Rzeczpospolita ja Teine Põhjasõda ·
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Põhjasõda ja Ukraina · Rzeczpospolita ja Ukraina ·
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Põhjasõda ja Varssavi · Rzeczpospolita ja Varssavi ·
Vastureformatsioon
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.
Põhjasõda ja Vastureformatsioon · Rzeczpospolita ja Vastureformatsioon ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Põhjasõda ja Venemaa Keisririik · Rzeczpospolita ja Venemaa Keisririik ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Põhjasõda · 16. sajand ja Rzeczpospolita ·
17. sajand
17.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjasõda ja Rzeczpospolita ühist
- Millised on sarnasused Põhjasõda ja Rzeczpospolita
Võrdlus Põhjasõda ja Rzeczpospolita
Põhjasõda on 322 suhted, samas Rzeczpospolita 297. Kuna neil ühist 44, Jaccard indeks on 7.11% = 44 / (322 + 297).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjasõda ja Rzeczpospolita. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
