Sarnasusi RNA maailma hüpotees ja Splaissimine
RNA maailma hüpotees ja Splaissimine on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Adeniin, Adenosiintrifosfaat, Aminohapped, DNA, Guaniin, Informatsiooni-RNA, Katalüüs, Mutatsioon, Nukleotiidid, Ribosüüm, Splaissosoom, Transpordi-RNA, Valgud.
Adeniin
Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.
Adeniin ja RNA maailma hüpotees · Adeniin ja Splaissimine ·
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Adenosiintrifosfaat ja RNA maailma hüpotees · Adenosiintrifosfaat ja Splaissimine ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja RNA maailma hüpotees · Aminohapped ja Splaissimine ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja RNA maailma hüpotees · DNA ja Splaissimine ·
Guaniin
Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.
Guaniin ja RNA maailma hüpotees · Guaniin ja Splaissimine ·
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Informatsiooni-RNA ja RNA maailma hüpotees · Informatsiooni-RNA ja Splaissimine ·
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Katalüüs ja RNA maailma hüpotees · Katalüüs ja Splaissimine ·
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Mutatsioon ja RNA maailma hüpotees · Mutatsioon ja Splaissimine ·
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Nukleotiidid ja RNA maailma hüpotees · Nukleotiidid ja Splaissimine ·
Ribosüüm
Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused.
RNA maailma hüpotees ja Ribosüüm · Ribosüüm ja Splaissimine ·
Splaissosoom
Splaissosoom on suur ja keerukas RNA/valk-kompleks, mis lõikab eukarüootide tuumageenide primaarsetest transkriptidest välja intronid (seda protsessi nimetatakse splaissimiseks).
RNA maailma hüpotees ja Splaissosoom · Splaissimine ja Splaissosoom ·
Transpordi-RNA
tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.
RNA maailma hüpotees ja Transpordi-RNA · Splaissimine ja Transpordi-RNA ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis RNA maailma hüpotees ja Splaissimine ühist
- Millised on sarnasused RNA maailma hüpotees ja Splaissimine
Võrdlus RNA maailma hüpotees ja Splaissimine
RNA maailma hüpotees on 99 suhted, samas Splaissimine 23. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 10.66% = 13 / (99 + 23).
Viiteid
See artikkel näitab suhet RNA maailma hüpotees ja Splaissimine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: