Side

500 suhted: Aðalsýsla, Absoluutne kõrgus, Adrianoopoli lahing (378), Aegna, Agressioon, Alarich I, Albrecht Mecklenburgist, Aleksander I, Alfred Suur, Ameerika, Ameerika Ühendriigid, Amnestia, Anglosaksi Inglismaa, Anund Jakob, Atlandi ookean, Austerlitzi lahing, Austria keiser, Öland, Östergötland, Äänisjärv, Baieri hertsogkond, Baltimaad, Birger Brosa, Birger jarl, Blekinge, Blokaad, Bohuslän, Bornholm, Bremen, Canterbury peapiiskop, Cassiodorus, Christian I, Christian II, Christoph Baierist, Dacke-vaenus, Dalarna maakond, Dalsland, Delfi Meedia, Demokraatia, Dnestr, Eelviikingiaeg, Eepos, Eesti, Eesti Ekspress, Eesti keel, Eestimaa, Eestimaa rüütelkond, Eestkostja, Eiríkr Punane, Engelbrekt Engelbrektsson, ..., Erik, Erik Püha, Erik Pommerist, Erik XIV, Esimene maailmasõda, Esimene Rootsi ristiretk, Etanool, Euro, Euroopa, Euroopa Liit, Falun, Folkungid, Frangi riik, Gallia, Göta jõgi, Götaland, Germaanlased, Goodid, Gröönimaa, Gregoriuse kalender, Gustav I Vasa, Gustav II Adolf, Gustav III, Gustav IV Adolf, Haakon VII, Habsburgid, Halland, Hamburg, Hamburgi kultuur, Hamina, Hamina rahu, Hanko poolsaar, Hans, Hansa Liit, Harald Sinihammas, Häme, Håkon VI, Heaoluriik, Heimskringla, Heinrich Lõvi, Henrik (Uppsala piiskop), Hilisantiikaeg, Hispaania, Hollandi Vabariik, Holstein, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia, Holsteini hertsogkond, Huma, Hunt, Ida-Euroopa, Ida-Preisimaa, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Ingeri, Inglismaa kuningriik, Ingvar, Innocentius IV, Iseseisvus, Island, Itaalia, Ivan Julm, Jaanilinn, Jarl, Jääaeg, Järv, Jüütimaa, Jõgi, Jena ja Auerstedti lahing, Johan III, Johan Sverkersson, Jordanes, Kaljujoonis, Kalmari unioon, Kanada, Karjala, Karl IX, Karl Kurt, Karl Magnusson, Karl Suur, Karl Sverkersson, Karl VIII, Karl X Gustav, Karl XIII, Karolingid, Karvane ninasarvik, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaubandus, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Käkisalmi lään, Kölni kuurvürstkond, Külm sõda, Kesk-Frangi riik, Kieli rahuleping, Kiievi-Vene, Kingissepp, Kiviaeg, Knud Suur, Knut Eriksson, Kolmanda koalitsiooni sõda, Kolmas Rootsi ristiretk, Kolmekümneaastane sõda, Koloonia, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Konstantinoopol, Kontinentaalblokaad, Koporje, Kristlus, Kveenid, Kymi lään, Laadoga, Laev, Lalli (piiskopitapja), Lapimaa, Lappeenranta linn, Lääne-Euroopa, Lääne-Frangi riik, Läänegoodid, Läänegootide kuningriik, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Läti, Lübeck, Lõuna-Euroopa, Leifr Eiríksson, Liepāja, Lihula lahing, Lihula linnus, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa kuningas, Liivimaa kuningriik, Liivimaa ordu, Liivlased, Linn, Linnus, Lofoodid, Loodusvarad, Ludwig Vaga, Lund, Lundi peapiiskop, Lundi peapiiskopkond, Luterlus, Maardla, Madalmaad, Magnus, Mainz, Majandus, Mammut, Mandrijää, Margrete I, Marshalli plaan, Mälaren, Mecklenburg, Mesoliitikum, Metallurgia, Michel Sittow, Misjon, Monarh, Moskva, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Mossi konventsioon, Must meri, Napoleon I, Napoleoni sõjad, NATO, Nõukogude Liit, Neeva lahing, Neljanda koalitsiooni sõda, Norra, Norra ajalugu, Norra kuningas, Norra põhiseadus, Norrland, Novgorodi vabariik, Ojamaa, Oldenburgi dünastia, Ottar Hålogalandist, Oxenstierna, Paavst, Pagan, Paulus Orosius, Pärismaalased, Pürenee poolsaar, Põhja-Ameerika, Põhja-Euroopa, Põhja-Jäämeri, Põhja-Saksamaa, Põhjala ristisõjad, Põhjalaht, Põhjamaad, Põhjamere impeerium, Põhjapõder, Põhjasõda, Põllumajandus, Peapiiskop, Pihkva, Piibel, Pljussa vaherahu, Poliitika, Pommeri, Poola, Poola Kuningriik, Portugal, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse revolutsioonisõjad, Preisi kuningriik, Priit Hõbemägi, Prints, Pronksiaeg, Raad, Rahareform, Raoul Wallenberg, Rauaaeg, Reformatsioon, Regent, Relv, Residents, Riia peapiiskopkond, Riiginõukogu, Riksdag, Ristisõjad Venemaal, Rooma keisririik, Rooma riik, Rootsi, Rootsi kuningas, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Rootsi riigipeade loend, Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Roslagen, Ruunikivi, Rzeczpospolita, Saamid, Sadam, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi sõjad, Saksid, Saksimaa ajalugu, Saksimaa hertsogiriik, Samuel Greigh, Savo, Savonlinna linn, Södermanlandi hertsog, Sõjaväelane, Schlüsselburg, Schleswigi hertsogkond, Sigtuna, Skandinaavia, Skandinaavia poolsaar, Skåne maakond, Skåne sõda, Småland, Snorri Sturluson, Soome, Soome keel, Soome keskaeg, Soome laht, Soome Suurvürstiriik, Stångebro lahing, Sten Sture Noorem, Sten Sture vanem, Stockholm, Stockholmi veresaun, Storting, Sund, Suur rahvasterändamine, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Suurbritannia kuningriik, Svealand, Svealased, Svend Harkhabe, Sverkeri suguvõsa, Svioonid, Taani, Taani kuningas, Taani Kuningriik, Taani-Norra, Taanlased, Tacitus, Tallinn, Tallinna merelahing, Tallinna reid, Täyssinä rahu, Teine maailmasõda, Teine Põhjasõda, Teine Rootsi ristiretk, Theoderich Suur, Tilsiti rahu, Turu, Ultimaatum, Ungarlased, Uppland, Uppsala, Uputus (Poola), Utsjoki vald, Uusikaupunki rahu, Vabariik, Valdemar IV, Vasad, Vasall, Vassili Tšitšagov, Väin, Vänern, Västergötland, Veliki Novgorod, Vene-Liivi sõda, Vene-Rootsi sõda (1808–1809), Vene-Türgi sõda (1768–1774), Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Viiburi, Viiburi kubermang, Viiburi laht, Viiburi linnus, Viikingiaeg, Viikingid, Viin, Viitseadmiral, Vinland, Visby, Visingsö, Volga, Volhov, Weichseli jäätumine, Worms, Wulfstan, Zygmunt III Waza, 1. aastatuhat, 1. sajand, 10. august, 10. sajand, 1026, 1035, 1050, 1060, 1060. aastad, 1066, 11. sajand, 1142, 1154, 1155, 1158, 1161, 1164, 1167, 1172, 1173, 1187, 1195, 12. sajand, 1220, 1252, 13. august, 13. sajand, 1319, 1343, 1361, 1364, 1375, 1380, 1387, 1389, 1396, 1397, 1408, 1412, 1429, 1434, 1436, 1439, 1440, 1442, 1448, 1449, 1450, 1457, 1460, 1464, 1470, 1471, 1495, 1496, 1497, 15. juuli, 1501, 1503, 1512, 1518, 1520, 1521, 1541, 1542, 1543, 1560, 1561, 1563, 1568, 1570, 1583, 1588, 1592, 1595, 1598, 1599, 1611, 1613, 1632, 1675, 1679, 1682, 17. sajand, 1718, 1743, 1750, 1787, 18. sajand, 1808, 1809, 1814, 1850, 1870, 19. jaanuar, 19. märts, 19. sajand, 1905, 1910, 1917, 1945, 1946, 1960, 1995, 2. aastatuhat eKr, 2003, 21. august, 24. veebruar, 3. august, 6. aprill, 6. juuli, 6. märts, 6. sajand, 8. august, 8. sajand, 9. sajand, 982. Laienda indeks (450 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aðalsýsla

Adalsysla ehk Aðalsýsla (ka Adalsyssla) on Islandi saagades mainitud maa praeguse Lääne-Eesti mandriosas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Aðalsýsla · Näe rohkem »

Absoluutne kõrgus

Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Absoluutne kõrgus · Näe rohkem »

Adrianoopoli lahing (378)

Adrianoopoli lahing peeti 378.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Adrianoopoli lahing (378) · Näe rohkem »

Aegna

Aegna (1929–1939 Äigna, ka Eigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on saar Tallinna lahe kirdeküljel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Aegna · Näe rohkem »

Agressioon

Rahvas astub agressori vastu Agressioon (ladina keeles aggressio 'pealetung') on üldises tähenduses igasugune kallaletung maavallutuse või ekspansiooni eesmärgil ühe või mitme riigi poolt teisele riigile või riikidele.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Agressioon · Näe rohkem »

Alarich I

Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Alarich I · Näe rohkem »

Albrecht Mecklenburgist

Albrecht Mecklenburgist Albrecht Mecklenburgist (saksa Albrecht von Mecklenburg; rootsi Albrekt av Mecklenburg), Mecklenburgi hertsogina Albrecht III (umbes 1338 – 31. märts või 1. aprill 1412) oli Rootsi kuningas aastatel 1364–1389 ja Mecklenburgi hertsog 1384–1412.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Albrecht Mecklenburgist · Näe rohkem »

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Aleksander I · Näe rohkem »

Alfred Suur

Alfred Suure kuju Winchesteris, autor Hamo Thornycroft Alfred Suure kujutisega münt ligikaudu aastast 880 Alfred Suur (849 – 26. oktoober 899, vanainglise keeles Ælfrēd või Ælfrǣd) oli Wessexi kuningas aastail 871–899 ja Inglismaa kuningriigi kuningas aastail 878–899.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Alfred Suur · Näe rohkem »

Ameerika

Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Ameerika · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Amnestia

Amnestia (kreekakeelsest sõnast ἀμνηστία – amnestia, mis tähendab unustust, armuandmist, andestust) on õiguslik toiming, millega riigi kõrgeim võimuorgan vabastab isikute grupi või üksikisiku karistuse kandmisest.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Amnestia · Näe rohkem »

Anglosaksi Inglismaa

Anglosaksi Inglismaa viitab Suurbritannia osa Inglismaa ajalooperioodile, mis kestis Rooma-järgsest Britanniast pärast okupatsiooni lõppu ja anglosaksi kuningriikide loomist 5.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Anglosaksi Inglismaa · Näe rohkem »

Anund Jakob

Kuningas Anund Jakobi jaoks Sigtunas löödud münt "Kuningas Ane kivi" 1920. aastatel Anund Jakob oli Rootsi kuningas 1022.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Anund Jakob · Näe rohkem »

Atlandi ookean

Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Atlandi ookean · Näe rohkem »

Austerlitzi lahing

Austerlitzi lahing peeti 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Austerlitzi lahing · Näe rohkem »

Austria keiser

Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Austria keiser · Näe rohkem »

Öland

Öland on Rootsile kuuluv saar Läänemeres, Rootsi saartest suuruselt teine.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Öland · Näe rohkem »

Östergötland

Östergötland ("Östergötland" tähendab Ida-Götalandi) on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi lõunaosas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Östergötland · Näe rohkem »

Äänisjärv

thumb thumb Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Äänisjärv · Näe rohkem »

Baieri hertsogkond

Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »

Baltimaad

Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Baltimaad · Näe rohkem »

Birger Brosa

right Birger Brosa (surnud 9. jaanuaril 1202 Visingsöl) oli Rootsi jarl aastatel 1174–1202.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Birger Brosa · Näe rohkem »

Birger jarl

Birger jarli portree Birger jarl (tegelikult Birger Magnusson), oli Rootsi riigitegelane (jarl), keda on ajalooallikates esmamainitud 1237.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Birger jarl · Näe rohkem »

Blekinge

Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Blekinge · Näe rohkem »

Blokaad

Blokaad tähendab tegevusi, mis takistavad vaenlase territooriumile (maa-alale, veealale, õhualale, Interneti-teenustele jne) juurde- või väljapääsu; samuti olukorda, mil juurdepääs territooriumile on tõkestatud.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Blokaad · Näe rohkem »

Bohuslän

Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Bohuslän · Näe rohkem »

Bornholm

Bornholm on saar Läänemere edelaosas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Bornholm · Näe rohkem »

Bremen

Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Bremen · Näe rohkem »

Canterbury peapiiskop

Canterbury peapiiskop (inglise keeles Archbishop of Canterbury) on Inglismaa Kiriku pea ja kõrgeim piiskop, Anglikaani Ühenduse sümboolne pea ja Canterbury piiskopkonna piiskop.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Canterbury peapiiskop · Näe rohkem »

Cassiodorus

Flavius Magnus Aurelius Cassiodorus Senator (u 485 – u 585), tavaliselt Cassiodorus, oli hilisantiigi riigimees ja kirjanik, kes töötas ametnikuna idagootide kuninga Theoderich Suure administratsioonis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Cassiodorus · Näe rohkem »

Christian I

Christian I (1426 – 21. mai 1481) oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 1457–1464.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Christian I · Näe rohkem »

Christian II

Christian II ehk Kristian II (ka Kristian Türann) (1. juuli 1481 Nyborg – 25. jaanuar 1559 Kalundborg) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1513–1523 ning Rootsi kuningas 1520–1521.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Christian II · Näe rohkem »

Christoph Baierist

Baieri Christoph (26. veebruar 1416 – 5./6. jaanuar 1448) oli Kalmari uniooni ajajärgul Taani (1440–1448 kui Christoffer III), Rootsi (1441–1448 kui Kristofer) ja Norra kuningas (1442–1448 kui Kristoffer).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Christoph Baierist · Näe rohkem »

Dacke-vaenus

Dacke-vaenus (ka Dacke-sõda, Dacke ülestõus, rootsi keeles Dackefejden) oli sõjaline sisekonflikt Rootsis aastatel 1542–1543, mis sai nime Rootsi keskvõimu vastu üles tõusnute juhi Nils Dacke järgi.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Dacke-vaenus · Näe rohkem »

Dalarna maakond

Upplandi asukoht Rootsis Dalarna on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi keskosas Svealandis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Dalarna maakond · Näe rohkem »

Dalsland

Dalsland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi edelaosas Götalandil.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Dalsland · Näe rohkem »

Delfi Meedia

AS Delfi Meedia (varem Ekspress Meedia) on Eesti meediaettevõte, mis kuulub Ekspress Gruppi.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Delfi Meedia · Näe rohkem »

Demokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Demokraatia · Näe rohkem »

Dnestr

Dnestr (rumeenia keeles Nistru, ukraina keeles Дністер) on jõgi Ukrainas ja Moldovas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Dnestr · Näe rohkem »

Eelviikingiaeg

Eelviikingiaeg on periood Põhja-Euroopa ajaloos, mis jääb rahvasterännuaja ja viikingiaja vahele.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Eelviikingiaeg · Näe rohkem »

Eepos

Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Eepos · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Ekspress

Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis kolmapäeviti ilmuv nädalaleht.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Eesti Ekspress · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestkostja

Eestkostja on piiratud teovõimega isiku ehk eestkostetava seaduslik esindaja ja hooldaja.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Eestkostja · Näe rohkem »

Eiríkr Punane

Eiríkr Punane Eiríkr Punane ehk Erik Punane (vanapõhja Eiríkr rauði Þorvaldsson; umbes 950 – varsti pärast aastat 1000) rajas 10. sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Eiríkr Punane · Näe rohkem »

Engelbrekt Engelbrektsson

Engelbrekt Engelbrektsson (millalgi 1390. aastatel – 4. mai 1436) oli saksa päritolu Rootsi aadlik, 1434–1436 toimunud talurahvamässu ehk Engelbrekti ülestõusu juht.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Engelbrekt Engelbrektsson · Näe rohkem »

Erik

Erik on skandinaavia päritolu eesti mehenimi.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Erik · Näe rohkem »

Erik Püha

Erik Püha (S:t Erik) on kujutatud Stockholmi vapil Erik Püha kujutis Stockholmi pitsatil Rootsi ajaloolised piirkonnad: Götaland, Svealand, Norrland Erik Püha ehk Erik IX ehk Erik Jedvardsson ehk Püha Erik (umbes 1120 – 18. mai 1160) oli Rootsi kuningas umbes 1150.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Erik Püha · Näe rohkem »

Erik Pommerist

Erik Pommerist (Erik av Pommern või Erik af Pommern; norra Eirik III; rootsi Erik XIII; taani Erik VII; umbes 1382 – 16. juuni 1459) oli Kalmari uniooni ja Rootsi kuningas 1396–1439, Norra kuningas 1389–1442 ning Taani kuningas 1412–1439.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Erik Pommerist · Näe rohkem »

Erik XIV

Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Erik XIV · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Esimene Rootsi ristiretk

Esimene Rootsi ristiretk oli 1150.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Esimene Rootsi ristiretk · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Etanool · Näe rohkem »

Euro

Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Euro · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Euroopa · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Falun

Falun on linn Rootsi keskosas, Dalarna lääni keskus.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Falun · Näe rohkem »

Folkungid

Folkungid on Rootsi ja Norra valitsejate, Folkungite dünastia liikmete loetelu.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Folkungid · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Frangi riik · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Gallia · Näe rohkem »

Göta jõgi

Göta jõe asukohakaart Göta (rootsi Göta älv) on jõgi Euroopas Rootsis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Göta jõgi · Näe rohkem »

Götaland

Götalandi alad Rootsis Götaland on ajalooline piirkond Rootsis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Götaland · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Germaanlased · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Goodid · Näe rohkem »

Gröönimaa

Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Gröönimaa · Näe rohkem »

Gregoriuse kalender

paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »

Gustav I Vasa

Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Gustav I Vasa · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Gustav III

Gustav III (24. jaanuar (Juliuse kalendri järgi 13. jaanuar) 1746 – 29. märts 1792) oli Rootsi kuningas alates 1771.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Gustav III · Näe rohkem »

Gustav IV Adolf

Gustav IV Adolf (1. november 1778 – 7. veebruar 1837) oli Rootsi kuningas 1792–1809.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Gustav IV Adolf · Näe rohkem »

Haakon VII

Haakon VII Haakon VII (3. august 1872 Charlottenlundi loss – 21. september 1957 Oslo) oli esimene Norra kuningas pärast Norra ja Rootsi personaaluniooni lagunemist 1905.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Haakon VII · Näe rohkem »

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Habsburgid · Näe rohkem »

Halland

Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Halland · Näe rohkem »

Hamburg

Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Hamburg · Näe rohkem »

Hamburgi kultuur

Hamburgi kultuur oli hilispaleoliitikumi põhjapõdraküttide kultuur umbes 13 000 kuni 11 000 aastat e.m.a (teisel hinnangul 15 000 kuni 12 000 aastat; C14-meetodil on saadud dateering 12 400 kuni 12 100 e.m.a) põhiliselt Põhja-Saksa madalikul (Saksamaa põhjaosa ja Taani lõunaosa aladel, samuti Hollandi, Belgia ning Poola põhjaosa aladel (Alam-Sileesias ja Suur-Poolas). Leide on ka Põhja-Prantsusmaalt. Leidude põhiosa paigutub soojemasse Böllingi perioodi (12 700...12 050 e.m.a), kuid ala võis olla asustatud juba 15 700 e.m.a. Hamburgi kultuuriga seostatakse ka leide Jelsist Jüütimaal (1980ndate algus). Arvatakse, et jäljed Möllerödist Finjasjöni järve äärest Skåne lõunaosast pärinevad jahiekspeditsioonidelt, mitte püsiasulatest. Kultuurile pani nime 1933 Kielis töötanud esiajaloolane Gustav Schwantes leidude järgi Hamburgi ümbrusest (Meiendorf, Stellmoor, Borneck, Poggenwisch). Need leidis Alfred Rust 1920ndatel ja 1930ndatel. Hamburgi kultuur oli üks esimesi pärast jääaha taandumist põhja poole levinud kultuure. Erinevalt nooremast Ahrensburgi kultuurist, kus kasutati juba vibu ja nooli, olid Hamburgi kultuuri relvad odad ja odaheitjad (atlatlid). Ei kasutatud veel ajujahti, vaid rünnati karja üksikuid loomi. Kasutati tulekivi. Tüüpilised kiviriistad on sälkotsad Kerbspitzen. Kasutati ka puuri ja uuritsat. Iseloomulikud on ka kaapenoad ja luutöötlemispeitlid. Luust ja sarvedest tehti odaotsi ja harpuune. Kunstiesemeid oli väga vähe, ehteid harva. Asulad on hooajalise iseloomuga. Need on küttide peatuspaigad, kus kütiti ainult põhjapõtru, metshobuseid, jäneseid ja linde. Püüti kala. Tegeldi korilusega. Elati saamide elamuid meenutavates telkides. Mõnes asulas on leitud kiviringe; need kivid olid tipi katte raskused. Põhja-Saksamaalt on leitud purdmaterjali kihtidega laagreid. Neis kihtides on palju sarv- ja luumaterjali, mis osutab sellele, et peamine saakloom oli põhjapõder. Leidude jaotus asulates näitab, et asulad olid väikesed ja väikese elanike arvuga. Asulad paiknesid mandrijää piiri läheduses. Elati väga karmis kliimas puudevaeses, põõsaste ning madalate vaevakaskede ja mändidega tundras, mis sobis hästi põhjapõtradele. 2005. aasta leiud näitavad, et suveperioodil rännati mööda Norra rannikut kaugele põhja. Sel ajal oli merevee tase tänapäevasest 50 m madalamal. Asulad meenutavad Gröönimaa inuittide asulaid 19. sajandi lõpus. Arvatakse, et Hamburgi kultuur pärineb tuhande aasta jooksul Euroopasse tunginud inimrühmadest. Lähtekohaks peetakse Põhja-Prantsusmaad. Arvatakse, et ta sai alguse Meiendorfi jäävaheajal ning levis lühikese ajaga 127. sajandil e.m.a. Meiendorfi leiukoha temperatuur umbes 12 600 e.m.a oli suvel +13 ja talvel −5 kraadi. Meiendorfist on leitud tuhandeid põhjapõdraluid ja atlatl. Stellmoorist Hamburgi lähedalt on leitud kaks asustuskihti, millest alumine kuulub külma Dryase perioodi. Rootsi vanim asula oli Hamburgi kultuuriga seonduv Mölleröd Skånes (12 000 aastat e.m.a). Hampurgi kultuur levis Põhja-Saksamaal Böllingi-Meiendorfi perioodi lõpus. Geograafiliselt on kõige lähem Madeleine'i kultuur, kuid on ka Venemaa kütikultuuridele lähedasi leide. Arvatakse, et Hamburgi kultuuri inimesed olid pärit Solutré kultuurist ja Kostenki kultuurist. Hamburgi kultuur on võib-olla seotud Rootsis levinud Bromme kultuuri ja Ahrensburgi kultuuriga. Hamburgi kultuurist olid mõjutatud ka Swidry kultuur ja Kunda kultuur. Kategooria:Arheoloogilised kultuurid Kategooria:Euroopa esiaeg.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Hamburgi kultuur · Näe rohkem »

Hamina

Hamina (rootsi keeles Fredrikshamn, vene keeles Хамина või Фредриксхамн) on linn Soomes Lõuna-Soome läänis Kymenlaakso maakonnas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Hamina · Näe rohkem »

Hamina rahu

Lepingu viimane allkirjadega lehekülg Hamina rahu ehk Fredrikshamni rahu (soome keeles Haminan rauha, rootsi keeles Freden i Fredrikshamn) oli Rootsi ja Venemaa Keisririigi vahel 17. septembril 1809 sõlmitud rahuleping.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Hamina rahu · Näe rohkem »

Hanko poolsaar

Hanko poolsaar Kirdest pildistatud aerofoto poolsaare tipust Hanko poolsaar (soome keeles Hankoniemi; rootsi keeles Hangö udd) on Uusimaal edelasuunas Läänemerre ulatuv maismaariba, kus asub Soome mandriosa lõunapoolseim punkt Tulliniemi.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Hanko poolsaar · Näe rohkem »

Hans

Hans Hans (2. veebruar 1455 – 20. veebruar 1513) oli Taani ja Norra kuningas 1481–1513 ning Rootsi kuningas (Johan II) 1497–1501.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Hans · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Harald Sinihammas

Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Harald Sinihammas · Näe rohkem »

Häme

Häme vapp Häme (rootsi keeles Tavastland; soome keeles Häme; inglise keeles Tavastia) on ajalooline maakond Soome lõunaosas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Häme · Näe rohkem »

Håkon VI

Håkon VI Magnusson (umbes 1340 – 1380) oli Norra kuningas 1343–1380.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Håkon VI · Näe rohkem »

Heaoluriik

Heaoluriik või ka hoolekanderiik (inglise keeles welfare state) või sotsiaalriik (saksa keeles Sozialstaat) on valitsemisvorm, mille puhul riik kaitseb ja toetab kodanike majanduslikku ja sotsiaalset heaolu, mis põhineb seadustega sätestatud õiguskorral ja ametnike hoolekandel, mille eesmärgiks on tagada riigi elanikele võrdsed võimalused tulusid ümber jagades ning avalikul vastutusel nende kodanike ees, kes ei ole suutelised endile tagama minimaalselt vajalikke elutingimusi.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Heaoluriik · Näe rohkem »

Heimskringla

Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Heimskringla · Näe rohkem »

Heinrich Lõvi

Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »

Henrik (Uppsala piiskop)

Piiskop Henrik ja Lalli, "Missale Aboense", 1488 Piiskop Henrik või Püha Henrik oli legendi järgi 12. sajandil elanud Uppsala piiskop, kelle soome talupoeg Lalli tappis Soomes Köyliö järve jääl 20.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Henrik (Uppsala piiskop) · Näe rohkem »

Hilisantiikaeg

Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Hilisantiikaeg · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Hispaania · Näe rohkem »

Hollandi Vabariik

Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Hollandi Vabariik · Näe rohkem »

Holstein

Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Holstein · Näe rohkem »

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia · Näe rohkem »

Holsteini hertsogkond

Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Holsteini hertsogkond · Näe rohkem »

Huma

Huma on kirjastus Eestis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Huma · Näe rohkem »

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Hunt · Näe rohkem »

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Idagoodid · Näe rohkem »

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Ingeri · Näe rohkem »

Inglismaa kuningriik

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »

Ingvar

Ingvar või Yngvar Harra (Halljuuks) (surnud 7. sajandil) oli Östeni poeg, poolmüütiline Rootsi kuningas, kes taastas Rootsi troonil Yngligrid pärast seda, kui rootslased olid tõstnud mässu Sölvi vastu.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Ingvar · Näe rohkem »

Innocentius IV

Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Innocentius IV · Näe rohkem »

Iseseisvus

Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkus­ast­mega.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Iseseisvus · Näe rohkem »

Island

Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Island · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Itaalia · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jaanilinn

Jaanilinn (vene keeles Ивангород Ivangorod; soome keeles Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Jaanilinn · Näe rohkem »

Jarl

Jarl oli varakeskajal sellise kõrgüliku, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (”parem käsi”), ametinimetus.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Jarl · Näe rohkem »

Jääaeg

Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Jääaeg · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Järv · Näe rohkem »

Jüütimaa

Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Jüütimaa · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Jõgi · Näe rohkem »

Jena ja Auerstedti lahing

Jena ja Auerstedti lahing Jena ja Auerstedti (vana nimi: Auerstädt) kaksiklahing peeti 14.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Jena ja Auerstedti lahing · Näe rohkem »

Johan III

Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Johan III · Näe rohkem »

Johan Sverkersson

Johan Sverkersson (ka Johan I, vanemates allikates tihti Jon; 1201 – 10. märts 1222) oli Rootsi kuningas aastatel 1216–1222.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Johan Sverkersson · Näe rohkem »

Jordanes

Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Jordanes · Näe rohkem »

Kaljujoonis

Kaljujoonis ehk petroglüüf on pikto- või logogrammidest koosnev joonis, mis on uuristatud kaljupinda või värvitud kaljupinnale.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kaljujoonis · Näe rohkem »

Kalmari unioon

Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kalmari unioon · Näe rohkem »

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kanada · Näe rohkem »

Karjala

Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Karjala · Näe rohkem »

Karl IX

Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Karl IX · Näe rohkem »

Karl Kurt

Karl Bengtsson, ka Karl Kurt (rootsi keeles Karl Döve; langes 8. augustil 1220 Lihula all) oli kuningas Johan Sverkerssoni valitsusajal Rootsi jarl 1219–1220.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Karl Kurt · Näe rohkem »

Karl Magnusson

Karl Magnusson oli Linköpingi piiskop aastatel 1216–1220.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Karl Magnusson · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karl Sverkersson

Karl Sverkersson (1130 – 12. aprill 1167 Visingsöl) oli aastast 1158 Götamaa kuningas ja 1161–1167 Rootsi kuningas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Karl Sverkersson · Näe rohkem »

Karl VIII

Karl VIII Karl VIII ehk Karl Knutsson Bonde (1. oktoober 1408 või 1409 – 15. mai 1470) oli Rootsi riigitegelane, regent ja mitmekordne kuningas; 1449–1450 ka Norra kuningas (Karl I).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Karl VIII · Näe rohkem »

Karl X Gustav

Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Karl X Gustav · Näe rohkem »

Karl XIII

Karl XIII (7. oktoober 1748 – 5. veebruar 1818) oli Rootsi kuningas 1809–1818 ja Norra kuningas Karl II nime all 1814–1818.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Karl XIII · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Karolingid · Näe rohkem »

Karvane ninasarvik

Kunstniku nägemus 1929. aastal Poolast leitud karvane ninasarvik Karvane ninasarvik (Coelodonta antiquitatis) on väljasurnud kabjaline ninasarviklaste sugukonnast.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Karvane ninasarvik · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Kaubandus

Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kaubandus · Näe rohkem »

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »

Käkisalmi lään

Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Käkisalmi lään · Näe rohkem »

Kölni kuurvürstkond

Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kölni kuurvürstkond · Näe rohkem »

Külm sõda

Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Külm sõda · Näe rohkem »

Kesk-Frangi riik

Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »

Kieli rahuleping

Kieli rahuleping ehk Kieli rahu (inglise keeles Treaty of Kiel, Peace of Kiel, rootsi ja taani keeles Freden i Kiel, Kielfreden, Kieltraktaten) on rahuleping, mis sõlmiti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ja Rootsi kuningriigi vahel ühelt poolt ning Taani ja Norra kuningriikide vahel teiselt poolt 14. jaanuaril 1814 Kielis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kieli rahuleping · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Kingissepp

Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kingissepp · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kiviaeg · Näe rohkem »

Knud Suur

Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Knud Suur · Näe rohkem »

Knut Eriksson

Knut Eriksson, (sündinud arvatavasti 1140, surnud 1195 või 1196), oli Rootsi kuningas alates aastast 1167, kuningas Erik Püha ja Taani Kristina poeg.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Knut Eriksson · Näe rohkem »

Kolmanda koalitsiooni sõda

Kolmanda koalitsiooni sõda oli Euroopa konflikt aastatel 1803–1806.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kolmanda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »

Kolmas Rootsi ristiretk

Kolmas Rootsi ristiretk Soome oli aastal 1293 aset leidnud rootslaste sõjakäik paganatest karjalaste vastu.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kolmas Rootsi ristiretk · Näe rohkem »

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »

Koloonia

lc.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Koloonia · Näe rohkem »

Konrad II (Saksa-Rooma keiser)

Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Konstantinoopol

Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Konstantinoopol · Näe rohkem »

Kontinentaalblokaad

Kontinentaalblokaad (21. november 1806 kuni 11. aprill 1814) oli 21. novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale, vastuseks 16.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kontinentaalblokaad · Näe rohkem »

Koporje

Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Koporje · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kristlus · Näe rohkem »

Kveenid

Kveenide mitteametlik lipp Kveenid (kveeni/soome keeles kveeni, norra keeles kvener, põhjasaami keeles kveanat) on 18.–19. sajandi jooksul Soome ja Rootsi põhjaosast Põhja-Norrasse emigreerunud Soome talupoegadest ja kaluritest pärinev Norra rahvusvähemus.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kveenid · Näe rohkem »

Kymi lään

Kymi lään (soome keeles Kymen lääni, rootsi keeles Kymmene län) oli üks Soome 12 läänist aastatel 1945 kuni 1997.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Kymi lään · Näe rohkem »

Laadoga

Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Laadoga · Näe rohkem »

Laev

Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Laev · Näe rohkem »

Lalli (piiskopitapja)

Piiskop Henrik ja Lalli, "Missale Aboense", 1488 Lalli oli legendi järgi 12. sajandil elanud soome talupoeg, kes tappis väidetava Uppsala piiskopi Henriku Köyliö järve jääl 20.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Lalli (piiskopitapja) · Näe rohkem »

Lapimaa

Lapimaa kaardil Saami lipp Lapimaa (ka Saamimaa) on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Lapimaa · Näe rohkem »

Lappeenranta linn

Lappeenranta (rootsi keeles Villmanstrand) on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Lõuna-Karjala maakonnas Saimaa järve kaldal umbes 30 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Lappeenranta linn · Näe rohkem »

Lääne-Euroopa

raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »

Lääne-Frangi riik

Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Läänegootide kuningriik

Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Läänemeri · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Läti · Näe rohkem »

Lübeck

Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Lübeck · Näe rohkem »

Lõuna-Euroopa

Lõuna-Euroopa Lõuna-Euroopa on piirkond Euroopa lõunaosas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Lõuna-Euroopa · Näe rohkem »

Leifr Eiríksson

Viikingilaevad Newfoundlandi rannikul L'Anse aux Meadowsi lähedal, Leifr Eiríkssoni reisi 1000. aastapäeva tähistamas. Paremal Gokstadi laeva koopia Íslendingur. Juuli 2000 Leifr Eiríksson ehk Leifr Õnnelik (ka Leif Eriksson; vanaislandi Leifr Eiríksson ehk Leifr heppni; islandi Leifur Eiríksson; umbes 970 – umbes 1020) oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena Põhja-Ameerikasse.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Leifr Eiríksson · Näe rohkem »

Liepāja

Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Liepāja · Näe rohkem »

Lihula lahing

Lihula lahing toimus 1220.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Lihula lahing · Näe rohkem »

Lihula linnus

Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Lihula linnus · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa kuningas

Liivimaa kuningas oli tiitel, mille Moskva tsaar Ivan IV 1570.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Liivimaa kuningas · Näe rohkem »

Liivimaa kuningriik

Liivimaa kuningriik oli Eestis aastatel 1570–1577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Liivimaa kuningriik · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Liivlased · Näe rohkem »

Linn

Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Linn · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Linnus · Näe rohkem »

Lofoodid

Lofoodid ja Vesterålen Lofoodid on saarestik Põhja-Norras Nordlandi maakonnas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Lofoodid · Näe rohkem »

Loodusvarad

Loodusvarad ehk loodusressursid on looduskeskkonna osad, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Loodusvarad · Näe rohkem »

Ludwig Vaga

Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »

Lund

Lund (rootsi 'salu') on linn Rootsis Skåne läänis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Lund · Näe rohkem »

Lundi peapiiskop

Lundi peapiiskop oli 1104-1536 Lundi peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Lundi peapiiskop · Näe rohkem »

Lundi peapiiskopkond

Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Lundi peapiiskopkond · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Luterlus · Näe rohkem »

Maardla

Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Maardla · Näe rohkem »

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Madalmaad · Näe rohkem »

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Magnus · Näe rohkem »

Mainz

Mainz on linn Saksamaal, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Mainz · Näe rohkem »

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Majandus · Näe rohkem »

Mammut

Mammutipoja mudel Mammut (Mammuthus) on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Mammut · Näe rohkem »

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Mandrijää · Näe rohkem »

Margrete I

Margrete I Margrete I (märts 1353 – 28. oktoober 1412) oli Taani ja Norra kuninganna (1387–1412) ning Rootsi regent (1389–1412).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Margrete I · Näe rohkem »

Marshalli plaan

Marshalli plaani raames abi saanud riigid Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles European Recovery Program) oli Ameerika Ühendriikide abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Marshalli plaan · Näe rohkem »

Mälaren

Mälaren ehk Mälari järv on järv Rootsis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Mälaren · Näe rohkem »

Mecklenburg

Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Mecklenburg · Näe rohkem »

Mesoliitikum

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Mesoliitikum · Näe rohkem »

Metallurgia

Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Metallurgia · Näe rohkem »

Michel Sittow

Michel Sittowi kodumaja Tallinnas aadressil Rataskaevu 22 Jaak Soansi kujundatud mälestustahvel Michel Sittowi kodumaja seinal Tallinnas aadressil Rataskaevu 22 Michel Sittow (arvatavasti 1469 Tallinn – 1525 Tallinn) oli Tallinnast pärit maalikunstnik.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Michel Sittow · Näe rohkem »

Misjon

rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Misjon · Näe rohkem »

Monarh

Monarh (kreeka keeles μόναρχος.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Monarh · Näe rohkem »

Moskva

Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Moskva · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Mossi konventsioon

Mossi metallitööstuse peakontor - koht, kus Mossi konventsiooni osas läbi räägiti ja see ka allkirjastati Mossi konventsioon (Mossekonvensjonen) oli 1814.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Mossi konventsioon · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Must meri · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Napoleon I · Näe rohkem »

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »

NATO

NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja NATO · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Neeva lahing

Neeva lahing (vene keeles Невская битва, rootsi keeles slaget vid Neva) peeti 15. juulil 1240 Novgorodi vabariigi ja Rootsi sõjavägede vahel Neeva jõel, Ust-Ižora asula lähedal.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Neeva lahing · Näe rohkem »

Neljanda koalitsiooni sõda

Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Neljanda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Norra · Näe rohkem »

Norra ajalugu

Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Norra ajalugu · Näe rohkem »

Norra kuningas

Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Norra kuningas · Näe rohkem »

Norra põhiseadus

Norra põhiseadus (norra Kongeriket Norges Grunnlov) võeti vastu Eidsvolli asutava kogu (Riksforsamlingen) koosolekul 16. mail 1814.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Norra põhiseadus · Näe rohkem »

Norrland

Norrlandi alad Rootsis Norrland on põhjapoolseim neljast Rootsi ajaloolisest piirkonnast.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Norrland · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Ojamaa

Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Ojamaa · Näe rohkem »

Oldenburgi dünastia

Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Oldenburgi dünastia · Näe rohkem »

Ottar Hålogalandist

Ottari reis Ottar (vanapõhja Óttarr, vanainglise Ohthere; 9. sajand) oli Hålogalandis elanud norra pealik ja kaupmees.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Ottar Hålogalandist · Näe rohkem »

Oxenstierna

Oxenstierna oli rootsi aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Oxenstierna · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Paavst · Näe rohkem »

Pagan

Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Pagan · Näe rohkem »

Paulus Orosius

Paulus Orosius (u 380–420) oli Hispaaniast pärit vanarooma ajaloolane ja ristiusu presbüter.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Paulus Orosius · Näe rohkem »

Pärismaalased

Saamide perekond aastal 1900 Põliselanikud ehk pärismaalased ehk aborigeenid on etnos või etnosed, kes on mingil maal elanud teadaolevalt kauem ja varem kui teised, hiljem sisserännanud etnosed või etnoste esindajad.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Pärismaalased · Näe rohkem »

Pürenee poolsaar

Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »

Põhja-Saksamaa

Põhja-Saksamaa (saksa Norddeutschland) on geograafiline ala Saksamaa põhjaosas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Põhja-Saksamaa · Näe rohkem »

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »

Põhjalaht

Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Põhjalaht · Näe rohkem »

Põhjamaad

Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Põhjamaad · Näe rohkem »

Põhjamere impeerium

Põhjamere impeerium on nimi, millega harilikult tähistatakse Knud Suure kui Inglismaa, Taani, Norra ja osa tänase Rootsi kuninga ajaloolist ühendatud kuningriiki aastatel 1016–1035.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Põhjamere impeerium · Näe rohkem »

Põhjapõder

Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Põhjapõder · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Põllumajandus · Näe rohkem »

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Peapiiskop · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Pihkva · Näe rohkem »

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Piibel · Näe rohkem »

Pljussa vaherahu

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Poliitika

Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Poliitika · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Pommeri · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Poola · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Portugal

Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Portugal · Näe rohkem »

Prantsuse esimene keisririik

Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »

Prantsuse revolutsioonisõjad

Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Prantsuse revolutsioonisõjad · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Priit Hõbemägi

Priit Hõbemägi Abdul Turay raamatu "Väike valge riik" esitlusel 13. detsembril 2012 raamatu autorit intervjueerimas Priit Hõbemägi 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil Priit Hõbemägi (sündinud 15. jaanuaril 1957 Tallinnas) on eesti ajakirjanik, meediajuht ja -õppejõud.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Priit Hõbemägi · Näe rohkem »

Prints

"Prints" on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Prints · Näe rohkem »

Pronksiaeg

Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Pronksiaeg · Näe rohkem »

Raad

raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Raad · Näe rohkem »

Rahareform

Rahareform on uue rahasüsteemi kehtestamine või ümberkorraldus rahasüsteemis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Rahareform · Näe rohkem »

Raoul Wallenberg

Raoul Gustaf Wallenberg (4. august 1912 Stockholm – 17. juuli 1947 Moskva) oli Rootsi diplomaat, Ungari juutide päästmise aktsiooni juht 1944–1945.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Raoul Wallenberg · Näe rohkem »

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Rauaaeg · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Regent

Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Regent · Näe rohkem »

Relv

Relv on loodud seade/ese või suvaline kättesattuv vahend, mida kasutatakse enese (ka kodu) kaitseks, vallutustel teiste inimeste allutamiseks/hävitamiseks (sõjandus) või ulukite küttimiseks (jahindus).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Relv · Näe rohkem »

Residents

Eesti presidendi ametlik residents asub Kadrioru administratiivhoones Residents on valitsuse, riigipea, suursaadiku või mõne muu kõrgema aukandja ametlik asukoht või elupaik.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Residents · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riiginõukogu

Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu teine koda.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Riiginõukogu · Näe rohkem »

Riksdag

pisi Riksdag ehk riigipäev on Rootsi parlament.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Riksdag · Näe rohkem »

Ristisõjad Venemaal

Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Ristisõjad Venemaal · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rootsi riigipäev (seisuste esindus)

Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Näe rohkem »

Rootsi riigipeade loend

Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Rootsi riigipeade loend · Näe rohkem »

Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei

Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (rootsi keeles Sveriges socialdemokratiska arbetareparti, lühidalt ka Socialdemokraterna, lühendid S ja SAP) on Rootsi suurim partei.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1626–1629)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »

Roslagen

Söderöra Roslagen on piirkond Upplandis Rootsi idarannikul.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Roslagen · Näe rohkem »

Ruunikivi

Ruunikivi Rootsis Ruunikivi (Kolunda, Stenkvista, Södermanland, Rootsi) kirjaga ''': þaiR: situ: stin: suniR: þurkitils: auk: fulku hiar: faþur: auk: muþur: iftiR ' kiarþu ' trikila:''' "Nad paigutasid selle kivi siia, Þorketill ja Folka pojad, et mälestada isa ja ema. (Nad) tegid (seda) uhkelt." Ruunikivi on surnu mälestuseks paigaldatud, harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Ruunikivi · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saamid

Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Saamid · Näe rohkem »

Sadam

Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Sadam · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksi sõjad

Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Saksi sõjad · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Saksid · Näe rohkem »

Saksimaa ajalugu

Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Saksimaa ajalugu · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Samuel Greigh

Samuel Greigh (Venemaal tuntud kui Samuil Karlovitš, vene keeles Самуил Карлович Грейг) (30. november 1736 Inverkeithing, Šotimaa – 15. (ukj 26. oktoober) 1788 Tallinn) oli šoti mereväeohvitser Venemaa keisririigi teenistuses.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Samuel Greigh · Näe rohkem »

Savo

Savo maakond Soome kaardil (kollasega) Savo (soome keeles Savo, rootsi keeles Savolax) on Soome ajalooline maakond, mis asus Häme ja Karjala vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Savo · Näe rohkem »

Savonlinna linn

Savonlinna linn on kohaliku omavalitsuse üksus Soomes Ida-Soome läänis Lõuna-Savo maakonnas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Savonlinna linn · Näe rohkem »

Södermanlandi hertsog

Praeguse Södermanlandi hertsogi Alexandri vapp. Södermanlandi hertsog (rootsi keeles hertig av Södermanland) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud Rootsi kuningliku perekonna liikmed.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Södermanlandi hertsog · Näe rohkem »

Sõjaväelane

Sõjaväelane on sõjaväes (tegevväes) teeniv sõjaväelise auastmega isik.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Sõjaväelane · Näe rohkem »

Schlüsselburg

Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Schlüsselburg · Näe rohkem »

Schleswigi hertsogkond

Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Schleswigi hertsogkond · Näe rohkem »

Sigtuna

Sigtuna on linn Rootsis Stockholmi läänis Sigtuna vallas, Stockholmi ja Uppsala vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Sigtuna · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Skandinaavia poolsaar

Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Skandinaavia poolsaar · Näe rohkem »

Skåne maakond

Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Skåne maakond · Näe rohkem »

Skåne sõda

Skåne sõda oli aastatel 1675–1679 Taani ja Rootsi vahel toimunud sõda.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Skåne sõda · Näe rohkem »

Småland

Småland on Lõuna-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Småland · Näe rohkem »

Snorri Sturluson

Lehekülg Heimskringla käsikirjast Snorri Sturluson (islandi keeles Snorri Sturluson, norra keeles Snorre Sturlason, rootsi ja taani keeles ka Snorre Sturlasson) (1178 või 1179 – 23. september 1241) oli Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Snorri Sturluson · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Soome · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Soome keel · Näe rohkem »

Soome keskaeg

Soome keskaeg on ülevaade Soome ajaloost 12.–16. sajandini.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Soome keskaeg · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Soome laht · Näe rohkem »

Soome Suurvürstiriik

Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »

Stångebro lahing

Stångebro ehk Linköpingi lahing (rootsi Slaget vid Stångebro) peeti 25. septembril 1598 Linköpingis Poola ja Rootsi kuningas Sigismundi ja tema lelle, Södermanlandi hertsogi Karli vägede vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Stångebro lahing · Näe rohkem »

Sten Sture Noorem

Sten Sture Noorem Sten Sture Noorem (rootsi keeles Sten Sture den yngre; 1493 – 3. veebruar 1520) oli Rootsi regent (riksföreståndare) aastail 1512–1520.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Sten Sture Noorem · Näe rohkem »

Sten Sture vanem

Sten Sture monument Uppsalas Sten Sture vanem (rootsi keeles Sten Sture den äldre; 1440 – 14. detsember 1503) oli Rootsi regent aastail 1470–1497 ja 1501–1503.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Sten Sture vanem · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Stockholm · Näe rohkem »

Stockholmi veresaun

Stockholmi veresaun Stockholmi veresaun (rootsi keeles Stockholms blodbad, taani keeles Det Stockholmske Blodbad) oli Taani kuninga Christian II vägede eduka sissetungi mõjul alanud sündmusteahel, mis toimus 7.–9.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Stockholmi veresaun · Näe rohkem »

Storting

thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Storting · Näe rohkem »

Sund

Sundi kaart Sund (taani Øresund, rootsi Öresund) on väin Skandinaavia poolsaare ja Sjællandi vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Sund · Näe rohkem »

Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik · Näe rohkem »

Suurbritannia kuningriik

Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Suurbritannia kuningriik · Näe rohkem »

Svealand

Svealandi alad Rootsis Svealand on Rootsi ajalooline tähtsaim piirkond.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Svealand · Näe rohkem »

Svealased

ojamaalased (Ojamaa) Svealased (rootsi keeles svear, vanapõhja keeles svíar/suar, vanainglise keeles Sweonas) olid põhjagermaani hõim.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Svealased · Näe rohkem »

Svend Harkhabe

Svend Harkhabe Svend Harkhabe ehk Svend I (inglise keeles Sweyn; vanapõhja keeles Sveinn Tjúguskegg, norra keeles Svein Tjugeskjegg, rootsi keeles Sven Tveskägg; taani keeles Svend Tveskæg, tema ajal Tjugeskæg või Tyvskæg; umbes 960 – 3. veebruar 1014) oli Taani, Norra ja Inglismaa kuningas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Svend Harkhabe · Näe rohkem »

Sverkeri suguvõsa

Sverkeri suguvõsa oli üks neist kahest kuninglikust suguvõsast, kes valitsesid Rootsis 1130–1250 võideldes Eriku suguvõsaga aastail 1150–1220.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Sverkeri suguvõsa · Näe rohkem »

Svioonid

pisi Svioonid ehk suioonid (Suiones) olid germaani hõim, kes elas tänapäeva Rootsi alal.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Svioonid · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Taani · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Taani Kuningriik

''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Taani Kuningriik · Näe rohkem »

Taani-Norra

Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Taani-Norra · Näe rohkem »

Taanlased

Taanlased (endanimetus danskere) on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna-Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Taanlased · Näe rohkem »

Tacitus

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Tacitus · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna merelahing

Tallinna merelahing oli Vene-Rootsi sõja ajal 13. mail 1790 toimunud merelahing, mille käigus Balti laevastik Vassili Tšitšagovi juhtimisel võitis Rootsi laevastikku.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Tallinna merelahing · Näe rohkem »

Tallinna reid

Tallinna reid on Tallinna lahe kagusopp, mis asub Tallinnast põhjas, Paljassaare poolsaare ja Viimsi poolsaare vahelisel alal.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Tallinna reid · Näe rohkem »

Täyssinä rahu

Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Teine Põhjasõda

Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Teine Põhjasõda · Näe rohkem »

Teine Rootsi ristiretk

Aastal 1249 Soome vallutamisele aluse pannud Birger jarl kujutatuna 19. sajandil Teine Rootsi ristiretk oli 13. sajandil Birger jarli juhtimisel aset leidnud Rootsi sõjaretk tänapäeva Soome aladele.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Teine Rootsi ristiretk · Näe rohkem »

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Theoderich Suur · Näe rohkem »

Tilsiti rahu

Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Tilsiti rahu · Näe rohkem »

Turu

Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Turu · Näe rohkem »

Ultimaatum

Ultimaatum on suulises või kirjalikus vormis esitatud ühe vaidluspoole (riigi) poolt teisele vaidluspoolele (riigile) tüliküsimuse lahendamiseks ilma edasiste läbirääkimiste kavatsusteta esitatav kategooriline nõue.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Ultimaatum · Näe rohkem »

Ungarlased

Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Ungarlased · Näe rohkem »

Uppland

Upplandi asukoht Rootsis. Upplandi vapp. Uppland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi idarannikul, põhja pool Rootsi pealinna Stockholmi.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Uppland · Näe rohkem »

Uppsala

Uppsala (varasem kirjapilt Upsala, soome keeles ka vahel Upsala) on linn Rootsis Uppsala läänis, see asub Stockholmist põhjaloodes 70 km kaugusel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Uppsala · Näe rohkem »

Uputus (Poola)

Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Uputus (Poola) · Näe rohkem »

Utsjoki vald

Utsjoki vald (põhjasaami keeles Ohcejoga gielda) on 3. järgu haldusüksus (vald) Soome Lapi maakonnas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Utsjoki vald · Näe rohkem »

Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »

Vabariik

Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Vabariik · Näe rohkem »

Valdemar IV

Valdemar IV Atterdag Valdemar Atterdag Næstvedi kiriku freskol Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Valdemar IV · Näe rohkem »

Vasad

Vasade vapp Vasad (Vasa dünastia) olid kuninglik dünastia Rootsis aastail 1523–1654 ja Poolas aastail 1587–1668.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Vasad · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Vasall · Näe rohkem »

Vassili Tšitšagov

thumb Vassili Jakovlevitš Tšitšagov (vene keeles Василий Яковлевич Чичагов) (12. märts (28. veebruar vkj) 1726 Kostroma – 16. aprill (4. aprill vkj) 1809), Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja Balti laevastiku Tallinna baasi ülem 1788.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Vassili Tšitšagov · Näe rohkem »

Väin

Väin ehk merekitsus on maailmamere eri osi (ookeane, meresid, lahti) ühendav ja maismaad lahutav kitsas mereosa.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Väin · Näe rohkem »

Vänern

Vänern on järv Rootsis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Vänern · Näe rohkem »

Västergötland

Västergötland on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi edelaosas.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Västergötland · Näe rohkem »

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1808–1809)

Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Vene-Rootsi sõda (1808–1809) · Näe rohkem »

Vene-Türgi sõda (1768–1774)

Vene-Türgi sõda 1768–1774 ehk Kuues Vene-Türgi sõda oli sõda Venemaa ja Türgi vahel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Vene-Türgi sõda (1768–1774) · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Viiburi

Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Viiburi · Näe rohkem »

Viiburi kubermang

Viiburi kubermang (soome keeles Viipurin lääni, vene keeles Вы́боргская губе́рния, rootsi keeles Viborgs län) oli Soome ajalooline haldusüksus.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Viiburi kubermang · Näe rohkem »

Viiburi laht

Satelliidifoto Viiburi lahest Viiburi laht (vene keeles Выборгский залив, soome keeles Viipurinlahti) on Soome lahe kirdenurgas asuv laht, mis halduslikult asub Venemaal Leningradi oblastis.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Viiburi laht · Näe rohkem »

Viiburi linnus

Viiburi linnus (juuni 2012) Viiburi linnus (soome keeles Viipurin linna, rootsi keeles Wiborgs slott) on rootslaste ehitatud keskaegne linnus Karjalas, mille ümber kujunes Viiburi linn.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Viiburi linnus · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Viikingid · Näe rohkem »

Viin

Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Viin · Näe rohkem »

Viitseadmiral

Suurbritannia mereväe viitseadmirali õlakud Viitseadmiral on paljudes riikides kehtiv sõjaväeline auaste, mis on kõrgem kontradmiralist ja madalam admiralist.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Viitseadmiral · Näe rohkem »

Vinland

Euroopast Põhja-Ameerikasse. 1 – Fääri saared, 2 – Island, 3 – Idaasundus, 4 – Lääneasundus Gröönimaal, 5 – Baffini saar, 6 – Labrador, 7 – L'Anse aux Meadows Newfoundlandil, 8 – Saint Lawrence'i laht Vinland ehk Vínland (vanaislandi Vínland, arvatavasti 'viinapuude maa' või 'veinimaa', ka Vínland it góða 'hea Vínland') on piirkond Põhja-Ameerikas, mille avastas aasta 1000 paiku Islandi päritolu meresõitja Leifr Eiríksson.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Vinland · Näe rohkem »

Visby

Visby on Rootsi Ojamaa saare suurim linn.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Visby · Näe rohkem »

Visingsö

Vätterni kaart Visingsö on saar Rootsis Vätterni järves.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Visingsö · Näe rohkem »

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Volga · Näe rohkem »

Volhov

Raudteejaam Volhovis Volhov (soome Olhava) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Volhovi rajooni keskus.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Volhov · Näe rohkem »

Weichseli jäätumine

Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »

Worms

Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Worms · Näe rohkem »

Wulfstan

Hedeby Wulfstan (tegutses 9. sajandi lõpus) oli anglosaksi reisija ja kaupmees.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Wulfstan · Näe rohkem »

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »

1. aastatuhat

1.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1. aastatuhat · Näe rohkem »

1. sajand

1.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1. sajand · Näe rohkem »

10. august

10.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 10. august · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 10. sajand · Näe rohkem »

1026

1026.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1026 · Näe rohkem »

1035

1035.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1035 · Näe rohkem »

1050

1050.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1050 · Näe rohkem »

1060

1060.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1060 · Näe rohkem »

1060. aastad

1060.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1060. aastad · Näe rohkem »

1066

1066.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1066 · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 11. sajand · Näe rohkem »

1142

1142.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1142 · Näe rohkem »

1154

1154.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1154 · Näe rohkem »

1155

1155.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1155 · Näe rohkem »

1158

1158.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1158 · Näe rohkem »

1161

1161.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1161 · Näe rohkem »

1164

1164.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1164 · Näe rohkem »

1167

1167.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1167 · Näe rohkem »

1172

1172.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1172 · Näe rohkem »

1173

1173.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1173 · Näe rohkem »

1187

1187.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1187 · Näe rohkem »

1195

1195.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1195 · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 12. sajand · Näe rohkem »

1220

1220.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1220 · Näe rohkem »

1252

1252.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1252 · Näe rohkem »

13. august

13.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 13. august · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 13. sajand · Näe rohkem »

1319

1319.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1319 · Näe rohkem »

1343

1343.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1343 · Näe rohkem »

1361

1361.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1361 · Näe rohkem »

1364

1364.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1364 · Näe rohkem »

1375

1375.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1375 · Näe rohkem »

1380

1380.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1380 · Näe rohkem »

1387

1387.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1387 · Näe rohkem »

1389

Sajandid: 13. sajand – 14. sajand – 15. sajand Aastakümned: 1330. aastad 1340. aastad 1350. aastad 1360. aastad 1370. aastad – 1380. aastad – 1390. aastad 1400. aastad 1410. aastad 1420. aastad 1430. aastad Aastad: 1384 1385 1386 1387 1388 – 1389 – 1390 1391 1392 1393 1394 -------- 1389.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1389 · Näe rohkem »

1396

1396.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1396 · Näe rohkem »

1397

1397.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1397 · Näe rohkem »

1408

1408.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1408 · Näe rohkem »

1412

1412.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1412 · Näe rohkem »

1429

1429.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1429 · Näe rohkem »

1434

1434.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1434 · Näe rohkem »

1436

1436.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1436 · Näe rohkem »

1439

1439.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1439 · Näe rohkem »

1440

1440.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1440 · Näe rohkem »

1442

1442.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1442 · Näe rohkem »

1448

1448.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1448 · Näe rohkem »

1449

1449.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1449 · Näe rohkem »

1450

1450.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1450 · Näe rohkem »

1457

1457.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1457 · Näe rohkem »

1460

1460.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1460 · Näe rohkem »

1464

1464.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1464 · Näe rohkem »

1470

1470.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1470 · Näe rohkem »

1471

1471.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1471 · Näe rohkem »

1495

1495.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1495 · Näe rohkem »

1496

1496.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1496 · Näe rohkem »

1497

1497.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1497 · Näe rohkem »

15. juuli

15.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 15. juuli · Näe rohkem »

1501

1501.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1501 · Näe rohkem »

1503

1503.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1503 · Näe rohkem »

1512

1512.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1512 · Näe rohkem »

1518

1518.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1518 · Näe rohkem »

1520

1520.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1520 · Näe rohkem »

1521

1521.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1521 · Näe rohkem »

1541

1541.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1541 · Näe rohkem »

1542

1542.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1542 · Näe rohkem »

1543

1543.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1543 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1560 · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1561 · Näe rohkem »

1563

1563.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1563 · Näe rohkem »

1568

1568.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1568 · Näe rohkem »

1570

1570.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1570 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1583 · Näe rohkem »

1588

1588.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1588 · Näe rohkem »

1592

1592.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1592 · Näe rohkem »

1595

1595.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1595 · Näe rohkem »

1598

1598.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1598 · Näe rohkem »

1599

1599.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1599 · Näe rohkem »

1611

1611.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1611 · Näe rohkem »

1613

1613.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1613 · Näe rohkem »

1632

1632.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1632 · Näe rohkem »

1675

1675.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1675 · Näe rohkem »

1679

1679.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1679 · Näe rohkem »

1682

1682.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1682 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 17. sajand · Näe rohkem »

1718

1718.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1718 · Näe rohkem »

1743

1743.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1743 · Näe rohkem »

1750

1750.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1750 · Näe rohkem »

1787

1787.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1787 · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 18. sajand · Näe rohkem »

1808

1808.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1808 · Näe rohkem »

1809

1809.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1809 · Näe rohkem »

1814

1814.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1814 · Näe rohkem »

1850

1850.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1850 · Näe rohkem »

1870

1870.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1870 · Näe rohkem »

19. jaanuar

19.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 19. jaanuar · Näe rohkem »

19. märts

19.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 19. märts · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 19. sajand · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1905 · Näe rohkem »

1910

1910.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1910 · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1917 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1945 · Näe rohkem »

1946

1946.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1946 · Näe rohkem »

1960

1960.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1960 · Näe rohkem »

1995

1995.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 1995 · Näe rohkem »

2. aastatuhat eKr

2.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 2. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 2003 · Näe rohkem »

21. august

21.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 21. august · Näe rohkem »

24. veebruar

24.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 24. veebruar · Näe rohkem »

3. august

3.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 3. august · Näe rohkem »

6. aprill

6.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 6. aprill · Näe rohkem »

6. juuli

6.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 6. juuli · Näe rohkem »

6. märts

6.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 6. märts · Näe rohkem »

6. sajand

6.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 6. sajand · Näe rohkem »

8. august

8.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 8. august · Näe rohkem »

8. sajand

8.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 8. sajand · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 9. sajand · Näe rohkem »

982

982.

Uus!!: Rootsi ajalugu ja 982 · Näe rohkem »

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva