Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Sakala ja Tartu linnus
Sakala ja Tartu linnus on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Andres Tvauri, Anti Selart, Enn Tarvel, Evald Tõnisson, Heiki Valk, Henriku Liivimaa kroonika, Ivar Leimus, Latgalid, Linda Kaljundi, Marika Mägi, Mõõgavendade ordu, Muinaskihelkond, Pihkva, Riia peapiiskopkond, Sakala, Sulev Vahtre, Tartu, Tartu lahing (1224), Ugandi, Valter Lang, Võrtsjärv, Vjatško.
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Andres Tvauri ja Sakala · Andres Tvauri ja Tartu linnus ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Sakala · Anti Selart ja Tartu linnus ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Enn Tarvel ja Sakala · Enn Tarvel ja Tartu linnus ·
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Evald Tõnisson ja Sakala · Evald Tõnisson ja Tartu linnus ·
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Heiki Valk ja Sakala · Heiki Valk ja Tartu linnus ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Sakala · Henriku Liivimaa kroonika ja Tartu linnus ·
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Ivar Leimus ja Sakala · Ivar Leimus ja Tartu linnus ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Sakala · Latgalid ja Tartu linnus ·
Linda Kaljundi
Linda Kaljundi 2022. aasta Arvamusfestivalil Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane ja kuraator.
Linda Kaljundi ja Sakala · Linda Kaljundi ja Tartu linnus ·
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Marika Mägi ja Sakala · Marika Mägi ja Tartu linnus ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Sakala · Mõõgavendade ordu ja Tartu linnus ·
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Muinaskihelkond ja Sakala · Muinaskihelkond ja Tartu linnus ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Pihkva ja Sakala · Pihkva ja Tartu linnus ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Riia peapiiskopkond ja Sakala · Riia peapiiskopkond ja Tartu linnus ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Sakala ja Sakala · Sakala ja Tartu linnus ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Sakala ja Sulev Vahtre · Sulev Vahtre ja Tartu linnus ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Sakala ja Tartu · Tartu ja Tartu linnus ·
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Sakala ja Tartu lahing (1224) · Tartu lahing (1224) ja Tartu linnus ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Sakala ja Ugandi · Tartu linnus ja Ugandi ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Sakala ja Valter Lang · Tartu linnus ja Valter Lang ·
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Sakala ja Võrtsjärv · Tartu linnus ja Võrtsjärv ·
Vjatško
Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Sakala ja Tartu linnus ühist
- Millised on sarnasused Sakala ja Tartu linnus
Võrdlus Sakala ja Tartu linnus
Sakala on 186 suhted, samas Tartu linnus 50. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 9.32% = 22 / (186 + 50).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Sakala ja Tartu linnus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
