Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik
Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik on 89 ühist asja (Unioonpeedia): Adelheid, Alam-Lotring, Arelaat, Augsburg, Švaabimaa hertsogkond, Čechy, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Bolesław I Chrobry, Brandenburgi mark, Burgundia kuningriik, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Friedrich I Barbarossa, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Gallia, Gero, Gniezno, Gregorius VII, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Hertsog, Hertsogkond, Hohenstaufenid, Investituuritüli, István I Püha, Itaalia kuningas, ..., Itaalia kuningriik (keskaegne), Johannes XII, Karl IV, Karl Suur, Karl V, Kölni kuurvürstkond, Keisririigi ringkonnad, Kirikuriik, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Kroonprints, Kuurvürst, Ladina keel, Lään, Lääneslaavlased, Lechi lahing (955), Lotringi hertsogkond, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Ludwig Sakslane, Mainzi peapiiskop, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Meißeni markkrahvkond, Mieszko I, Ministeriaal, Misjon, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto III (Saksa-Rooma keiser), Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Pavia, Pfaltskrahv, Pfalzi kuurvürstkond, Poola kuningas, Regent, Rooma, Rooma keisririik, Rooma riik, Roomlaste kuningas, Saali dünastia, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksi Idamark, Saksimaa hertsogiriik, Tšehhi kuningriik, Tüüringi hertsogkond, Trieri kuurvürstkond, Ungari kuningas, Ungari kuningriik, Ungari vürstiriik, Vasall, Vürst, Verona mark, Welfid, 12. sajand, 13. sajand, 1356. aasta kuldbulla, 14. sajand. Laienda indeks (59 rohkem) »
Adelheid
Adelheid Adelheid ehk Adelaide (umbes 931 Burgundia – 16. detsember 999 Seltzi klooster Alsace'is) oli Saksa-Rooma keisrinna ja katoliku pühak.
Adelheid ja Saksa-Rooma riik · Adelheid ja Saksamaa kuningriik ·
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Alam-Lotring ja Saksa-Rooma riik · Alam-Lotring ja Saksamaa kuningriik ·
Arelaat
hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.
Arelaat ja Saksa-Rooma riik · Arelaat ja Saksamaa kuningriik ·
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Augsburg ja Saksa-Rooma riik · Augsburg ja Saksamaa kuningriik ·
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Saksa-Rooma riik ja Čechy · Saksamaa kuningriik ja Čechy ·
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Baieri hertsog ja Saksa-Rooma riik · Baieri hertsog ja Saksamaa kuningriik ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Baieri hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Bolesław I Chrobry ja Saksa-Rooma riik · Bolesław I Chrobry ja Saksamaa kuningriik ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik · Brandenburgi mark ja Saksamaa kuningriik ·
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Burgundia kuningriik ja Saksa-Rooma riik · Burgundia kuningriik ja Saksamaa kuningriik ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Frangimaa ja Saksa-Rooma riik · Frangimaa ja Saksamaa kuningriik ·
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Frangimaa hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Frangimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Friedrich I Barbarossa ja Saksa-Rooma riik · Friedrich I Barbarossa ja Saksamaa kuningriik ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Gallia ja Saksa-Rooma riik · Gallia ja Saksamaa kuningriik ·
Gero
14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.
Gero ja Saksa-Rooma riik · Gero ja Saksamaa kuningriik ·
Gniezno
Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.
Gniezno ja Saksa-Rooma riik · Gniezno ja Saksamaa kuningriik ·
Gregorius VII
Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.
Gregorius VII ja Saksa-Rooma riik · Gregorius VII ja Saksamaa kuningriik ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Heinrich I Linnupüüdja ja Saksa-Rooma riik · Heinrich I Linnupüüdja ja Saksamaa kuningriik ·
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Hertsog ja Saksa-Rooma riik · Hertsog ja Saksamaa kuningriik ·
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Hohenstaufenid ja Saksa-Rooma riik · Hohenstaufenid ja Saksamaa kuningriik ·
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Investituuritüli ja Saksa-Rooma riik · Investituuritüli ja Saksamaa kuningriik ·
István I Püha
István I Püha (ka Stephan I Püha, umbes 975–1038) oli Ungari esimene kuningas alates 1001.
István I Püha ja Saksa-Rooma riik · István I Püha ja Saksamaa kuningriik ·
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Itaalia kuningas ja Saksa-Rooma riik · Itaalia kuningas ja Saksamaa kuningriik ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksa-Rooma riik · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksamaa kuningriik ·
Johannes XII
Johannes XII, ladinapäraselt Ioannes XII (Ottaviano Spoletost, Octavianus või Ottaviano dei Conti di Tuscolo, 937– 964) oli paavst 955–964, seejuures 963–964 koos Leo VIII-ga.
Johannes XII ja Saksa-Rooma riik · Johannes XII ja Saksamaa kuningriik ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Karl IV ja Saksa-Rooma riik · Karl IV ja Saksamaa kuningriik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Karl Suur ja Saksa-Rooma riik · Karl Suur ja Saksamaa kuningriik ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Karl V ja Saksa-Rooma riik · Karl V ja Saksamaa kuningriik ·
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Kölni kuurvürstkond ja Saksa-Rooma riik · Kölni kuurvürstkond ja Saksamaa kuningriik ·
Keisririigi ringkonnad
Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged. Keisririigi ringkond (mitmuses Circuli imperii;, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend.
Keisririigi ringkonnad ja Saksa-Rooma riik · Keisririigi ringkonnad ja Saksamaa kuningriik ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Kirikuriik ja Saksa-Rooma riik · Kirikuriik ja Saksamaa kuningriik ·
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Kroonprints
Kroonprints on monarhias meessoost troonipärija.
Kroonprints ja Saksa-Rooma riik · Kroonprints ja Saksamaa kuningriik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Saksa-Rooma riik · Kuurvürst ja Saksamaa kuningriik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Saksa-Rooma riik · Ladina keel ja Saksamaa kuningriik ·
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Lään ja Saksa-Rooma riik · Lään ja Saksamaa kuningriik ·
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Lääneslaavlased ja Saksa-Rooma riik · Lääneslaavlased ja Saksamaa kuningriik ·
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Lechi lahing (955) ja Saksa-Rooma riik · Lechi lahing (955) ja Saksamaa kuningriik ·
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Lotringi hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Lotringi hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Ludwig Sakslane ja Saksa-Rooma riik · Ludwig Sakslane ja Saksamaa kuningriik ·
Mainzi peapiiskop
231x231px Mainzi peapiiskop (ka Mainzi kuurvürst) oli üks seitsmest Püha Rooma Keisririigi Kuurvürstist ning Mainzi kuurvürstkonna valitseja.
Mainzi peapiiskop ja Saksa-Rooma riik · Mainzi peapiiskop ja Saksamaa kuningriik ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Meißeni markkrahvkond ja Saksa-Rooma riik · Meißeni markkrahvkond ja Saksamaa kuningriik ·
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Mieszko I ja Saksa-Rooma riik · Mieszko I ja Saksamaa kuningriik ·
Ministeriaal
Ministeriaal oli Lääne-Euroopas suurfeodaali teenija, kelle kohustuste hulka võisid kuuluda majandus-, haldus-, sõjalised või õukondlikud küsimused.
Ministeriaal ja Saksa-Rooma riik · Ministeriaal ja Saksamaa kuningriik ·
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Misjon ja Saksa-Rooma riik · Misjon ja Saksamaa kuningriik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Otto IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Otto IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Saksa-Rooma riik · Paavst ja Saksamaa kuningriik ·
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Pavia ja Saksa-Rooma riik · Pavia ja Saksamaa kuningriik ·
Pfaltskrahv
Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.
Pfaltskrahv ja Saksa-Rooma riik · Pfaltskrahv ja Saksamaa kuningriik ·
Pfalzi kuurvürstkond
Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.
Pfalzi kuurvürstkond ja Saksa-Rooma riik · Pfalzi kuurvürstkond ja Saksamaa kuningriik ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Poola kuningas ja Saksa-Rooma riik · Poola kuningas ja Saksamaa kuningriik ·
Regent
Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.
Regent ja Saksa-Rooma riik · Regent ja Saksamaa kuningriik ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Rooma ja Saksa-Rooma riik · Rooma ja Saksamaa kuningriik ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Rooma keisririik ja Saksa-Rooma riik · Rooma keisririik ja Saksamaa kuningriik ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Rooma riik ja Saksa-Rooma riik · Rooma riik ja Saksamaa kuningriik ·
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Roomlaste kuningas ja Saksa-Rooma riik · Roomlaste kuningas ja Saksamaa kuningriik ·
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Saali dünastia ja Saksa-Rooma riik · Saali dünastia ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Saksa kuningas ja Saksa-Rooma riik · Saksa kuningas ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend ja Saksamaa kuningriik ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Saksa-Rooma riik ja Saksi dünastia · Saksamaa kuningriik ja Saksi dünastia ·
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Saksa-Rooma riik ja Saksi Idamark · Saksamaa kuningriik ja Saksi Idamark ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik · Saksamaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Tšehhi kuningriik ·
Tüüringi hertsogkond
Tüüringi hertsogkond oli idapoolseim piirimark Merovingide Frangi kuningriigi Austraasia osas, mille rajas Dagobert I pärast oma kaotust Samo slaavi konföderatsioonile Wogastisburgi lahingus aastal 631/2.
Saksa-Rooma riik ja Tüüringi hertsogkond · Saksamaa kuningriik ja Tüüringi hertsogkond ·
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Saksa-Rooma riik ja Trieri kuurvürstkond · Saksamaa kuningriik ja Trieri kuurvürstkond ·
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningas · Saksamaa kuningriik ja Ungari kuningas ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Ungari kuningriik ·
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Saksa-Rooma riik ja Ungari vürstiriik · Saksamaa kuningriik ja Ungari vürstiriik ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Saksa-Rooma riik ja Vasall · Saksamaa kuningriik ja Vasall ·
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Saksa-Rooma riik ja Vürst · Saksamaa kuningriik ja Vürst ·
Verona mark
Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.
Saksa-Rooma riik ja Verona mark · Saksamaa kuningriik ja Verona mark ·
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Saksa-Rooma riik ja Welfid · Saksamaa kuningriik ja Welfid ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Saksa-Rooma riik · 12. sajand ja Saksamaa kuningriik ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Saksa-Rooma riik · 13. sajand ja Saksamaa kuningriik ·
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
1356. aasta kuldbulla ja Saksa-Rooma riik · 1356. aasta kuldbulla ja Saksamaa kuningriik ·
14. sajand
14.
14. sajand ja Saksa-Rooma riik · 14. sajand ja Saksamaa kuningriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik
Võrdlus Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik
Saksa-Rooma riik on 422 suhted, samas Saksamaa kuningriik 172. Kuna neil ühist 89, Jaccard indeks on 14.98% = 89 / (422 + 172).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
